Hagiavaldusest ei nähtu õigusnormi, millele on rajatud hagi ese. Hagiavalduse blanketilt on näha üksnes paljasõnaline väide „Eesti riigi ettenähtud seadusele on mul see õigus lapse heaolu nimel.“ Tulenevalt
Seega jättes viitamata õigusnormile, ei ole võimalik jälgida kas hageja esindaja lähtub kehtivast seadusest. Samuti ei ole korrektselt esitatud hagi alus. Kohtupraktikas esitatakse hagi aluses viited tõenditele, s.o viited lisadele, mis esitatakse hagiavaldusega, märkides hagiavalduses tõendid ja millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (
Kostja esitas vastuväite, et hagi ei ole korrektselt menetlusse võetud ning esineb alus jätta hagi läbi vaatamata,
Käesoleval ajal on osapoolte vahel olemas kokkulepe, mida kostja palub kohtu kontrollida, küsides kinnitust hagiavalduse esitajalt. Selliste asjaolude tuvastamise 2 juures on alus menetlus lõpetada. Juhul kui eeltoodu ei leia kohtu tuge või kinnitust siis kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et tulenevalt PKS § 116 lg 1 koosmõjus
Menetluskulud jätta riigi kanda. Vastuhagi ei esita. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. 5.Hageja esindaja lisas 12.03.2020 esitatud kirjas, et antud olukorras kompromiss ongi elatisraha väljamõistmine ametlikul teel. Elatisraha summa on Eesti riigis kehtestatud seaduse järgi suurem. Antud olukorras tuli hageja esindaja vastu ja lapse isa peaks maksma vähem. Mis oleks lapse isa poolt igakuine makstav summa võimaluse piirides, kui juba üür on ligi 390 eurot kuus. Õnneks külma talve pole olnud, kus üür 400 eurot, isegi 440 eurot. Lapse isa poolne panus oleks 70 ligi. Lapse ema maksab ka teleteenuse eest ligikaudu 30 eurot, 15 eurot panus oleks lapse isalt. Peale selle laps tahab süüa, mänguasju, samuti riideid, jalanõusid jne. Vahest laps on ka haige, tuleb osta ravimeid. Samuti hügieenitarbeid. Lapse ema maksab ka lasteaia koha eest 14 eurot, millest lapse isa poolne kulutus hetke seisuga oleks 7 eurot. See kõik pole odav lõbu kui võtta arvesse poe hindu ja kommunaalteenuseid. Et mis kompromissi lapse isa soovib. Lapse isa pesitseb augustikuust xxx oma tekitatud vigade, süü tõttu. Kes selles süüdi on, laps tahab ja vajab kõike. Siiamaani on lapse ema teinud seda üksi, ilma lapse isa abita kasvatanud ja tegelenud lapsega ja panustanud rahaliselt. Tegelikkuses isegi aprilli kuust, millal jättis pere maha. Isegi siis ei tulnud mitte kui mingit toetust, tegeles oma asjadega. Samas oleks juba laps ammu saanud kasvõi riigilt elatisabi 100 eurot, oleks ka see suureks abiks. Lapse ema ei tea kui kauaks jääb lapse isa kinnipidamisasutusse, aga laps ei pea selle tõttu kannatama. Lapse ema loodab, et austatud kohus teeb õiglase otsuse. 6.26.03.2020 kohtumäärusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus menetluses, andis tähtaja kirjalike seisukohtade, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja neile vastamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 7.Hageja esindaja esitas 26.03.2020 kohtule samasisulise kirja kui 10.01.2010. 8.31.03.2020 kohtule saabunud kirjas esitas kostja omapoolsed vastuväited lapse ema 12.03.2020 seisukohtadele. Kostja oli jätkuvalt seisukohal, et esitatud hagi ning 10.01.2020 ja 12.03.2020 seisukohad ei vasta hagi nõuetele. Kostja ei ole oma peret hüljanud, on oma perele olemas, s.t oma tütrele, kellele pakub kindlat elukohta kõige eluks vajalikuga lisaks kodusoojusele. Kostja möönab, et viibib paraku vahi all kuid sellegi poolest täidab hetkel isapoolseid vanaemakohustusi olude sunnil kostja ema ehk lapse vanaema. Hetkel kehtib võrdselt jagatud hooldusõigus, mis on kirjalikult dokumenteeritud. Kostja palus eelmainitud dokument välja nõuda lapse emalt kuna kostjal puudub hetkel võimalus seda dokumenti esitada. Lisaks toob kostja välja lapse ema poolt avaldatu, et viibib xxx oma tekitatud vigade ja süü tõttu. Tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest riivab see kostja põhiõigust (PS § 22), mis eraldi vaadatuna võib eraldi hagi aluseks olla kuna kostjat ei ole süüdi tunnistatud süüteos mitte tõttu viibib vahi all. Kohtuotsuse põhjendused 9.
lg 5 esimene lause sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks
Kostja on seisukohal, et hagiavaldus ei vasta
nõuetele: hagiavaldusest ei nähtu õigusnormi, samuti ei ole korrektselt esitatud hagi alus, kuna puuduvad viited tõenditele. Kostja leidis, et ka hageja esindaja 10.01.2020 ja 12.03.2020 seisukohad ei vasta hagi nõuetele. 10.Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust hagiavalduses oma nõuet õiguslikult põhjendada. Hageja peab esitama asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja ning kohus peab andma esitatule õigusliku 3 hinnangu. Kohus kohaldab
lg 7 kohaselt õigust ise, mistõttu ei saa kohus nõuda hagejalt õigusküsimuses seisukoha võtmist. Kohus märgib, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kohus leiab, et esitatud hagi vastab hagiavaldusele esitatud nõuetele ja kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja esindaja vastused ei pea vastama hagiavaldusele esitatud nõuetele. 11.Pooled ei vaidle, et K R (kostja) ja J M ühine tütar, xxx sündinud N L R (hageja), elab koos emaga J Mga ja kostja viibib augustist 2019 kinnipidamiskohas. Vanematel on lapse ühine hooldusõigus. 12.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 196,50 eurot alates 12.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja väidet lapse vanemate vahel kokkuleppe olemasolu kohta lapse ema ei kinnitanud. Hageja ema oli seisukohal, et antud olukorras kompromiss ongi elatise väljamõistmine ametlikult. 13.PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2019.a. 540 eurot ja 2020.a. 584 eurot) ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selle ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummäärast, mis 2019.a. oli 270 eurot ja 2020.a. 292 eurot, väiksemas ulatuses, summas 196,50 eurot. Kostja sõnul täidab hetkel temapoolseid vanemakohustusi kostja ema. Kui kostja peab silmas vanemakohustuste täitmisena lapse kulude kandmist, siis kostja ema kui menetlusvälise isiku poolt lapsele tehtud võimalikke kulusid elatisevaidluses arvestada ei saa. 14.Kohus leiab, et kostja ajutine viibimine kinnipidamisasutuses ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise välja mõistmata jätmiseks. PKS § 102 lg-s 1 sätestatud võimalus vabaneda ülalpidamiskohustusest ei kehti vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 15.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 196,50 eurot alates 12.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 16.Juhindudes
lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 5.kuupäevaks lapse ema J M arveldusarvele xxx SEB Pangas (selgitusse märkida „N L elatis“). Menetluskulude jaotus 4 17. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud
Hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, seega kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurus on 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.