KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. novembril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3955 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

) § 15 lg 1 p 2 nõuet ning pani toime

§ 227

lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

1. PPA Lõuna Prefektuuri 03.09.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,007965 (tl-d 225) karistati Mattis Laasmad

227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja märkis, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja otsuses märgitu kohaselt isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikul on 4 kehtivat väärteokaristust, millest kaks on seotud piirkiiruse ületamisega. Võttes arvesse ületatud kiiruse suurust, on ilmselge, et sellises määras kiiruse ületamine oli juhile selgelt tajutav ja arusaadav. Kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

1. 21.09.2020.a esitas Mattis Laasma Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Menetlusaluse isiku hinnangul on talle määratud karistus ülemäära range. Mattis Laasma väljendab siirast kahetsust oma teo osas, mis on vastutust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on märkinud, et keskmisest rangem karistus lähtub eripreventsioonist. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada ka üldpreventiivseid eesmärke, mis ei tohiks oma olemuselt siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete kaalutlustega. Mattis Laasma on tegu siiralt kahetsenud ning sisuliselt aru saanud oma teo keelatusest, astudes reaalseid samme edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Isegi juhul, kui toimepanija süü on keskmisest suurem, peavad olema eripreventiivsed kaalutlused, mis õigustaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik on seisukohal, et karistuse eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ka üksnes rahatrahviga. Menetlusalune isik vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööl käimiseks ning juhtimisõiguse äravõtmisel võib isik kaotada töö ja regulaarse sissetuleku. Arvestades praegust majanduslikku olukorda oleks töö kaotamine eriliselt muserdav ja uue töö leidmine äärmiselt keeruline. Mattis Laasma palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja teha uue otsuse, millega määratakse menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv.
2. Kaebusele lisatud kahetsuskirja kohaselt pani Mattis Laasmat mõtlema enda tehtud teo üle 48 tunni pikkune kinnipidamine arestimajas ning ta pole pärast seda mootorrattaga rohkem sõitnud. Ta kahetseb tehtut väga ja saab aru enda tekitatud olukorra tõsidusest ja sellest kui ohtlikku olukorda ta teisi ja ennast seadis. Ta töötab betoonitöölisena ning peab iga päev olema erinevas Eesti otsas, mistõttu ilma juhilubadeta poleks enam võimalik tööl käia. Kahetseb tehtut väga ja antud kriisi ajal töökohta kaotada oleks väga halb, kuna tal on igakuised rahalised kohustused.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 15.10.
4. a (tl 1922), milles märkis, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks puudub alus. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirus mõõdeti pädeva asutuse koolitatud ametniku poolt nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõturiga. Väärteoprotokoll on koostatud õigesti ja etteheite sisu vastab väärteo tegelikule olemusele. Mattis Laasma liiklusalaseid hoiakuid on üritatud paremuse poole suunata mitmete väärteokaristustega, mis on karistusregistrist nähtavad – üks kehtiv rikkumine puudutab piirkiiruse ületamist. 2 Kuna eelnevalt rakendatud meetmed rahatrahvide näol on ennast ammendanud, siis tuleb liikuda raskema karistuse liigi juurde. Menetlusaluse isiku juhtimisõigus võeti ära 6 kuuks, mis jääb ¼ suurusjärku maksimaalsest sanktsiooni määrast ja vastab Riigikohtu suunisele. Tööl käimise kohta märkis kohtuväline menetleja, et Tartu linnal on suurepärane ühistranspordiühendus enamike suuremate sihtpunktidega Eestis. Liiklusnõuete rikkumine toob endaga üldjuhul kaasa karistuse, mis võib piirata menetlusaluse isiku vabadust või halvendada majanduslikku olukorda ja senist elukorraldust. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole rahatrahviga võimalik menetlusaluse isiku liiklusalaseid hoiakuid paraku enam mõjutada. Toimepandud väärtegu on üldohtlik. Käesoleva rikkumise eel ajas liiklusjärelevalvet teostades liikluspatrull taga mootorratturite kampa, Mattis Laasma liikus politseisõiduki ees ligikaudu 120 km/h – kui politseisõiduk temast möödus ja asus jälitama teist mootorratast, pööras Mattis Laasma ringi ja asus Jõgeva suunas sõitma. Tõenäoliselt ei osanud Mattis Laasma aimata, et politsei võib loobuda kaaslase jälitamisest ja alguspunkti tagasi pöörduda. Pärast kiiruseületamist 120 km/h ületas Mattis Laasma kiirust enam kui kolm korda lubatust, mistõttu politsei fikseeris kiiruse ületamise. Kohtuväline menetleja taotles kaebuse rahuldamata jätmist.
5. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 2, tl 13). Kohtu seisukoht
6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
7. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 11.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 12.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 4 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 3

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 08.08.2020.a kella 01.23 ajal juhtis Mattis Laasma mootorsõidukit Kawasaki Z1000 registreerimismärgiga XXX Tartu linnas Aruküla teel Kvissentali suunal. See on tõendatud väärteoprotokollis märgituga, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning kohtuvälise menetleja pardakaamera videosalvestisega. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval.
2. Lõuna Prefektuuri kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h (tl 27). Seega oli vastava teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks

§ 15lg 1 p 2 järgne 50 km/h.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et Mattis Leesma juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi maksimaalseks lugemiks 161 km/h. Kiirusmõõtur Stalker DSR 2X DB 014017 paiknes mõõtmise ajal statsionaarselt ning kiirust mõõdeti samas suunas liikuva objektil liikuvast sõidukist (mõõtja sõiduki kiirus mõõtmise hetkel oli 117 km/h) (tl 27). Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 6 km/h, kui mõõtvast liikuvast sõidukist kiirusega vahemikus 101-133 km/h samas suunas liikuva sõiduki kiirus mõõtmisel oli 134-166 km/h. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 155 km/h (lõplik mõõtetulemus). Mõõtmine on teostatud kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X DB 014017, mida on testitud 08.08.2020.a kl 15.07 ning on töökorras. Seadme temperatuur vastab kohtuvälise menetleja märke kohaselt mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele (tl 27). Mõõtjaks oli pädev ametnik Kristo Tuvi, kes on läbinud vastava koolituse (tl 31) ning kiirusmõõturit Stalker DSR 2X on taadeldud 03.05.2020 (tl 33).
2. Eelnimetatud kiiruseületamine on tuvastatav ka alarmsõiduki pardakaamera videosalvestiselt, millest nähtub, et enne linnapiiri tuvastab kiirusmõõtur mootorsõiduki kiiruseks maksimaalselt 161 km/h – videosalvestiselt nähtub, et mõõtmine toimub kl 01.22-01.23 vahemikus ning mõõtmine on tehtud 08.08.2020.a kuupäeval. Videosalvestise lõpuosast nähtub ka kinnipeetud mootorsõiduk ja selle registreerimisnumber XXX.
3. Järelikult on tõendatud, et Mattis Laasma, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 155 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli vaid 50 km/h, ületas

§ 15

lg 1 p 2 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 105 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 18. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 19. Mattis Laasma ei ole kaebuses kohtule eitanud kiiruse ületamist. Kaebusele lisatud kirjast nähtub, et Mattis Laasma tunnistab kiiruse ületamist enne linnast väljasõitmist. Kuna Mattis Laasma juhitav mootorsõiduk ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 105 km/h, siis ei ole kohtul kahtlust, et Mattis Laasma teadis, et ta ületab suurimat 4 lubatavat sõidukiirust (50 km/h) olulisel määral. Kuna Mattis Laasma kiirendas teadlikult ning kiirust ületades sellele vaatamata sõidukiirust ei vähendanud, siis võib väita, et ta tahtis või vähemalt möönis sellise kiirusega sõitmist. Kohus leiab, et 50 km/h alas 155 km/h kiirusega mootorsõidukit juhtides on füüsiliselt tajutav kiiruse ületamine, kuna tegemist on ligikaudu kolmekordselt lubatud piirkiirust ületava kiirusega. Seega tegutses Mattis Laasma

§ 227lg-s 4 toodud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.

20. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 21.

§ 227

lg 4 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja määras Mattis Laasmale karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on väljendanud kahetsust kohtule esitatud kaebuse lisana. Kohtul ei ole alust kahelda, et menetlusalune isik on väljendanud kahetsust puhtsüdamlikult. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.
3. Menetlusalune isik on kaebuses leidnud, et karistus on ülemäära range ning ei vasta üldja eripreventiivsetele eesmärkidel. Menetlusaluse isiku hinnangul oleks rahatrahv piisav karistus antud rikkumise eest. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus otstarbekas ja proportsionaalne meede. Kohus leiab, et Mattis Laasma süü on hoolimata väljendatud kahetsusest suur.
4. Esmalt suurendab menetlusaluse isiku süüd tema suhtumine teo toimepanemisse, kuna ta pani teo toime tahtlikult vähemalt otseses tahtluse vormis. Lisaks on käesolevas asjas tuvastatud, et Mattis Laasma ületas kiirust vähemalt 105 km/h asulasisesel teel, s.o olulisel määral lubatud piirkiirusest. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja pardakaamera salvestisest sõitis alarmsõiduk järele mootorratturitele ning möödus neist. Kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast nähtub, et kohtuväline menetleja asus jälitama üht kiirust ületanud mootorratturit, kuid pööras siis ümber ning liikus tagasi teiste mootorratturite poole. Mootorratturid, sh Mattis Laasma liikuid Tartu linnast väljapoole ning kiirusmõõtur mõõtiski enne linna piiri Mattis Laasma juhitud mootorsõiduki maksimaalseks kiiruseks 161 km/h. Seega nähtub tõendist, et Mattis Laasma ületas kiirust esmalt video alguses (120 km/h) ning jätkas kiiruse ületamist ka hiljem asulast väljasõitmisel kiirendades. Seega oli Mattis Laasma juba näinud alarmsõidukit, kuid jätkas liikluseeskirjade rikkumisega. Kohus taunib menetlusaluse isiku käitumist, kuivõrd taoline kiirusületamine on üldohtlik. Mootorrattas on liikluses ka märkamatum sõiduvahend ning taoline kiiruseületamine võib tekitada äärmiselt ohtlikke olukordi kaasliiklejatele, kes ei oska prognoosida, et asulasisesel teel ületab sõiduk lubatud 5 sõidukiirust vähemalt 105 km/h. Lisaks on kiiruse ületamine olulisel määral äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt mõõdeti kiirust öisel ajal, mil nähtavus ei ole võrreldes päevase valgusega nii selge, mistõttu võib sellisel teel suurel kiirusel sõitmine muutuda äärmiselt ohtlikuks.
5. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka Mattis Laasma varasemaid käitumismustreid ning kehtivaid rikkumisi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Mattis Laasmal neli kehtivat väärteokaristust, millest kaks on mõistetud

§ 227lg 2 järgi.

Seega on Mattis Laasmal ka varasemalt probleeme olnud piirkiiruse ületamisega ning käesolevalt ei saa väita, et tegemist oleks ühekordse juhusüüteoga. Kuna Mattis Laasmale on varasemalt mõistetud karistuseks rahatrahvid ja need pole oma eesmärki täitnud, kuna Mattis Laasma on jätkanud õigusvastaste tegudega, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on valinud karistusliigiks kohase liigi – juhtimisõiguse äravõtmise. Isikut tuleb suunata edaspidi õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine omab eripreventiivset eesmärki. Arvestades Mattis Laasma süü suurusega ja puhtsüdamliku kahetsusega, leiab kohus, et karistus on kohane ja proportsionaalne meede.

1. Ka üldpreventiivseid eesmärke hinnates on oluline reageerida taolisele raskele rikkumisele vastava karistuse määramisega. Kuivõrd teo tagajärjed võivad olla fataalsed, tuleb anda selge signaal, et taolist käitumist ei saa sallida. Seega tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt suhtuda Mattis Laasma väärteo toimepanemisse äärmise tõsidusega.
2. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja karistust mõistes olnud liialt karm. Kohtuväline menetleja on mõistnud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras –

§ 227lg 4 näeb ette põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni.

Mattis Leesmale mõisteti karistuseks 6 kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Isiku süüd iseloomustavad asjaolud on sedavõrd tõsised, et tingivad juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise karistusliigina. Kohtule teadaolevalt ei ole takistusi juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvalt. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (KarS § 50 lg 2). Käesolevas asjas antud erandi kohaldamiseks alust ei ole. Arusaadavalt kaasnevad juhtimisõiguse äravõtmisega isiku elus, kes kasutab igapäevaselt mootorsõidukit, teatud ebamugavused ja toovad kaasa teatud ümberkorraldused. Siiski ei ole Mattis Laasma esitatud argumendid mõjuvad, mis tingiks lisakaristuse kohaldamata jätmise. Seadusandja ei ole välistanud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist juhtudel, mil isik vajab enda väitel tööl käimiseks mootorsõiduki juhtimisõigust. Nagu kohtuväline menetleja ka märkis, on isikul võimalik kasutada ühistranspordi abi ning teha tööandjaga sel perioodil vastavaid kokkuleppeid. 29. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Mattis Laasma kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.09.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2780,20,007965 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6