1-14-2810 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-14-2810 (13240104481) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekre

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Stanislav Jakovlev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 04.06.2014 otsusega tunnistati Stanislav Jakovlev süüdi karistusseadustiku (

) § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti sellele karistusele Harju Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsuse järgi kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Stanislav Jakovlevi karistusaeg algas 17.10.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 02.01.
3. 14.10.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Stanislav Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Stanislav Jakovlevi 1 1-14-2810 karistusaeg algas 17.10.2013, see lõppeb 13.04.2024 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 15.10.2020.

Stanislav Jakovlevi isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Stanislav Jakovlevi ennetähtaegset vabanemist.
2. Kohtuistungi toimumise eelselt Stanislav Jakovlev edastas kohtule motivatsioonikirja enda ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.
3. Süüdimõistetu vanaema G K edastas kohtule palve Stanislav Jakovlevi vabastamise otsustamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Kohtuistungil avaldas Stanislav Jakovlev, et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides kirjalikes seisukohtades toodule täiendavalt, et vabanemise korral on nõus alluma alkoholiravile. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega, kirjalike arvamustega ja kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, leiab, et Stanislav Jakovlev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
6. Viru Maakohtu 04.06.2014 otsusega tunnistati Stanislav Jakovlev süüdi ja talle mõisteti karistus esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsusega. Stanislav Jakovlev kannab karistust tahtliku esimese asme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Stanislav Jakovlev on ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Seega Stanislav Jakovlev puhul tuleb nentida formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Stanislav Jakovlev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist.

1. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-151167, p 23).
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. 2 1-14-2810 11. Saab nõustuda, et Stanislav Jakovlevi käitumises vangistuses on paljugi postiivset. Stanislav Jakovlev on vangistuse viibides osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ühes programmi jätkutegevustega ning programmis „Viha juhtimine“. Läbi on viidud erinevaid vestlusi, sh seaduskuulekuse ja kehtivate õigusnormide teemadel. Stanislav Jakovlev osaleb tegevustes psühholoogiga, täidab töökohustusi ning mõistab töökohustuste täitmise vajalikkust. Stanislav Jakovlevile on vabanemisel tagatud elu- ja töökoht ning olemas on toetavad pereliikmed. Võlakohustused puuduvad, vabanemisfondis on piisavad rahalised vahendid esialgseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. Ametnikega suheldes on neutraalne. Valmisolek on minna alkoholismiravile ning loobuda suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Stanislav Jakovlevi ennetähtaegseks vabastamiseks. 12.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Stanislav Jakovlevi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Stanislav Jakovlev tunnistati Viru Maakohtu 04.06.2014 kohtuotsusega süüdi raske kuriteo toimepanemises. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub seegi, et Stanislav Jakovlevi puhul ei ole tegemist ainsa süüdimõistva kohtuotsusega. Kohus on mõistnud Stanislav Jakovlevile liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, kuna Stanislav Jakovlev on peale eelmise, võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, süüdimõistva kohtuotsuse tegemist pidanud kohaseks taas toime panna uus kuritegu, seekord eluvastase. Seega, Stanislav Jakovlev olles varasemalt kriminaalkorras karistatud, sh ka vägivalla rakendamist hõlmanud süütegude eest ning nagu ilmneb, ei ole varasem karistus positiivse eripreventsiooni tähenduses piisavat toimet omanud. Fakt on, et karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo pani Stanislav Jakovlev toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Eeltoodust järeldub, et Stanislav Jakovlev ei ole väärtustanud enda kõrval olevaid ei isikuid ja ega nende vara ning nende ootust turvatundele. Endale teadaoleval põhjusel on Stanislav Jakovlev korduvalt lubanud käituda viisil, kus iseloomulikuks jooneks on vägivalla kasutamine ning mis on kaasa toonud süüdimõistvate otsuste tegemise. Taoliste isikuandmete taustal, kus süüdlane on kohtu usaldust kuritarvitanud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, on ka uute kuritegude toimepanemise prognoosotsustus kõrge. Kõrge uute kuritegude toimepanemise ohuprognoos välistab Stanislav Jakovlevi ennetähtaegse vabanemise.
2. Nagu märgitud, Viru Maakohtu 04.06.2014 kohtuotsus ei ole ainsaks Stanislav Jakovlevi suhtes tehtud süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Nii on Stanislav Jakovlev varasemaltki süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsusega

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Stanislav Jakovlevile mõistetud liitkaristusena vangistus anti võimalus kanda tingimisi, kui ta ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Stanislav Jakovlev pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Seega Stanislav Jakovlev on oma käitumisega näidanud, et süüdimõistev kohtuotsus ühes eelvangistuses viibimise kogemuse ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Stanislav Jakovlev ei ole väärtustanud ühiskonna ootust õiguskuulekale käitumisele. N-ö esimese kohtuotse järgi tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja tingimisi mõistetud vanglakaristus Stanislav Jakovlevi käitumisele mingit mõju ei avaldanud ning Stanislav Jakovlev on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtudes kohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt. 3 1-14-2810 15. Stanislav Jakovlev kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Stanislav Jakovlev, alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus lõi kannatanut noaga noaga kahel korral rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule kaks rinnaõõnde ulatuvat, südant ja kopsu vigastavat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel. Stanislav Jakovlev on nii kohtuliku uurimise kui ennetähtaegse vabastamise menetluses tunnistanud enda süüd. Kuid samas esitab endõigustava väitena süüdistusi juhtunule kannatanupoolsest tegevusest tulenevana. Analüüsides toimepandud teo tehiolusid, sh kuriteoohvriks langenud isikut, on kohus seisukohal, et vaatamata Stanislav Jakovlevi vangistusaegsele progressile on ta toime pandud tegudega kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd ulatuslikult, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Seadusandaja tahte kohaselt (vt

§ 76

lg 4) on süüdimõistetu vangistusaegne korrektne käitumine vaid üks aspekt, mida kohus arvestab vabastamisküsimuse lahendamisel. Kohus ei saa kõrvale jätta ega jäta kõrvale toimepandud kuriteo asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolusid kohustub kohus arvestama seadusest tulenevalt. Lisaks tuleb silmas pidada, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab olema tema ennetähtaegeks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuna Stanislav Jakovlevi karistamise aluseks olev tegu viitab võimalusele, et ta on suuteline brutaalseks vägivallaks, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule. Ka ei saa mööda vaadata ennetähtaegse vabastamise istungil Stanislav Jakovlevi avaldatule, millest nähtub küll kahetsust toimepandud teole, kuid avaldati ennastõigustavaid seisukohti.

1. Iseloomustusest nähtuvana on Stanislav Jakovlev läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Programmid on küll läbitud, kuid väljatoomist vääriv on, et Stanislav Jakovlevi osalemine programmis „Viha juhtimine“ oli passiivne. Kui siia juurde arvestada Stanislav Jakovlevi teo toimepanemise asjaolusid ning kohtuistungil antud selgitusi, et närvid ei pidanud vastu, asub kohus seisukohale, et Stanislav Jakovlevi progress oma tunnete juhtimisel vajab arendamist. Nimetatut kinnitab ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava, mille kohaselt jätkuvad vestlused seadusekuuleka eluviisi eelistest ja ühiskonnas kehtivatest normidest, toimetulekuoskuste parandamiseks, hoiakute korrigeerimiseks, ühiskonnas kehtivate normidest ja elustiili muutmiseks, esilekerkivate probleemide analüüsivõime tõstmisest ning erinevate lahendusvõimaluste leidmisest. Kohtu seisukoha järgi Stanislav Jakovlev ei ole veel valmis vabanemiseks.
2. Vangistuses olles on Stanislav Jakovlev viibinud pikaajaliselt enda soovi kohaselt üksikkambris, vältimaks teisi kinnipeetavaid. Iseloomustuse kohaselt on Stanislav Jakovlevi käitumine avatud sektoris nüüdseks rahulik. Arvestades Stanislav Jakovlevi käitumismustrit, peab kohus asjakohseks, kus kinnipeetava vabanemine toimub järk-järguliselt, läbi erinevate soodustuste kohaldamise. Iseloomustuse kohaselt soodustusi tänase seisuga kohaldatud ei ole. Nii ei nähtu nt väljasõidulubasid või ka avavanglasse paigutamist. Kuna Stanislav Jakovlevil on diagnoositud alkohlisõltuvus ning alkoholi tarvitamist peab Stanislav Jakovlev ise enda suurimaks riskifaktoriks, siis erinevate soodustuste kohaldamisel on kinnipeetaval võimalus demonstreerida oma motivatsiooni ja suutlikkust käituda vastavalt kehtivatele normidele. Olgu korratud, et Stanislav Jakovlev on alles oma käitumise muutmise teel ning omandatud teadmised seaduskuulekaks eluks ei ole kinnistunud ning vajavad tugevdamist. Senine karistuse kandmise aeg ei ole selleks piisav.
3. Stanislav Jakovlevile on iseloomulik kuritegude toimepanemine joobeseisundis. Karistuse kandmise ajal ei ole Stanislav Jakovlev alkoholi tarvitanud range järelevalve tõttu ja seetõttu on olnud võimalus elada alkoholivaba elu. Kuid sõltuvusvaba elu on Stanislav Jakovlev elanud vaid vangistuse kandmise ajal. Kui isikule on varasemast iseloomulik alkoholi tarvitamine, isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus ja kui alkoholi tarbimine on kuritegude toimepanemise põhjuseks ning olles seejuures mõjutatav isik (iseloomustuses 4 1-14-2810 kirjeldatuna), siis prognoos seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Stanislav Jakovlev küll mõistab enda probleemi üht algallikat, soovi tarbida alkoholi, ning on avaldanud valmisolekut end kodeerida alkoholi tarvitamise vastu, kuid üldteada on, et alkoholi tarvitamisest loobumine nõuab kõrget enesemotivatsiooni. Kui isik on aga mõjutatav ning Stanislav Jakovlev isegi tunnistab, et täiendava garantiina alkoholist hoidumiseks on vajalik enda n-ö kodeerimine, siis järeldub, et Stanislav Jakovlev ei ole kindel enda suutlikkuses elada ilma alkoholi tarvitamiseta ning kui seejuures puudub varasem kogemus võitlusega alkoholi tarbimisega, siis eeltoodu selleks piisavat edulootust ei sisenda. Stanislav Jakovlevi alkoholi tarbimine lõppes ju päevapealt, ajal mil ta peeti kinni ja vahistati. Stanislav Jakovlevi puhuselt on vaja oma suutlikkust alkoholi mittetarbida demonstreerida läbi praktilise kogemuse nt soodustuste kohaldamise ajal.
4. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et võimaliku vabanemise korral siirduks Stanislav Jakovlev elama korterisse, mis oli tema elukohaks enne karistuse kandmisele asumist. Ka on samas korteris toime pandud kuritegu, mille eest mõistetud karistust Stanislav Jakovlev kannab. Asudes elama samasse korterisse, kus kinnipeetav on toime pannud eluvastase kuriteo ning mis menutab igapäevaselt toimepandut, mõjub see isikule frustreerivalt. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et Stanislav Jakovlev vajab psühhiaatrilist ravi, siis vabanedes elama samale elamispinnale ning alludes elektroonilisele valvele, mil viibimisaeg elamispinnal on rangelt ajaliselt määratletud, on kohus seisukohal, et nimetatu kogumis ei toeta edukat kriminaalhooldust. Kohus meenutab, et varasemaltki on Stanislav Jakovlevile antud võimalus kanda karistus vabaduse tingimustes, kuid sellele vaatamata pani ta toime uue kuriteo, mis tõi kaasa uue süüdimõistva kohtuotsuse tegemise. Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid ja karistuse kandmise pikkust, peab kohtu seisukoha järgi Stanislav Jakovlevi puhuselt olema vabanemisprotsess järkjärguline, et kinnipeetav ise suudaks reaalses situatsioonis enda jaoks lahti mõtestada positiivsed ja võimalikud negatiivsed tagajärjed, neid analüüsida ja teha järeldused. On ju Stanislav Jakovlev isegi öelnud kohtuistungil, et olukorras ei olnud aega selleks, et hinnata olukorda ning ta kaotas n-ö närvid. Lisaks olukorras, kus isik on mõjutatav ja võib alluda negatiivsele mõjule ei taga elektrooniline valve, et isik käitub seaduskuulekalt. Kuna elektrooniline valve võimaldab jälgida kas isik viibib kindlal kellaajal elektroonilise valve mõjupiirkonnas, kuid ei võimalda kindlaks teha millega isik tegeleb või kellega isik suhtleb. On ju Stanislav Jakovlev kuriteo toime pannud kodust lahkumata.
5. Kohtule esitatud iseloomustus sisaldab viiteid mitmetele ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse Stanislav Jakovlevi just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kohus selgitab, et seisukoha kujundamisel on kohus arvesse võtnud vaid kehtivaid kriminaalkaristusi ja teinud oma järeldused ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks nimetatu ja nimetatu ajaperioodi pinnalt.
6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Stanislav Jakovlev vabanemist toetavatele asjaoludele, on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis Stanislav Jakovlev ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja Stanislav Jakovlev valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtuni 5