← Eesti

3-20-1486/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1486 Haldu

) § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kinni. Ühtlasi lühendas PPA 11.08.2020 otsusega lahkumiskohustuse tähtaega ning pööras lahkumiskohustuse sundtäitmisele.

  1. Tallinna Halduskohus andis 12.08.2020 määrusega PPA-le loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 12.10.
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.09.2020 määrusega rahuldamata halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse. Määrused jõustusid 13.10.2020, kui Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata.
  3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 05.10.2020 taotluse anda luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neli kuud

§ 15lg 2 p 1 alusel.

Isik selgitas esmakordsel kinnipidamisel, et soovib minna laevaga Tallinnast Helsingisse tüdruksõpra külastama. Väidetavalt oli tal Itaalias pooleli elamisloa pikendamise menetlus ning ta ei teadnud, et sel ajal ei tohi väljaspool Itaaliat reisida. Ta lubas osta lennupiletid Itaaliasse. Laevapiletite ostmist Soome selgitas isik nii, et ta jalutas linnas, eksis ja sattus merepiirkonda. Pileti ostsid kaks politseiametnikku, kuid ta ei soovinud Soome minna. Eelmise reisi piletid oli ta selleks ajaks tühistanud. Lennupiletid Milanosse broneeris väidetavalt Itaalias elav sõber. Seejärel väitis isik, et piletid ostis hoopis sõbra tuttav, kes elab Soomes. Lõpuks väitis isik, et lennupiletite kohta edastas informatsiooni tema sõber Omar, kes elab Soomes. Isiku väitel tuli ta Itaaliasse 2013. a-l usuliste probleemide tõttu koduriigis ning taotles seal rahvusvahelist kaitset. Kuigi ta on väitnud, et ta ei soovi Gambiasse naasta, on passis piiriületustempli jäljendid Gambiasse sisenemise (30.09.2019) ja sealt väljumise (23.11.2019) kohta. Isiku puhul esineb põgenemise oht. Ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületuse tõttu ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida (

§ 68p 8).

Põgenemise ohtu suurendab isiku käitumine. Kuigi pärast ettekirjutuse tegemist selgitati talle, et elamisloa taotluse ajal ei või reisida teistesse Schengeni liikmesriikidesse, soovis ta osta laevapiletit Helsingisse ning oleks seega teekonda jätkanud. Isik on avaldanud soovi naasta Itaaliasse. Itaalia ametivõimud on vastanud, et isikul puuduvad Itaaliaga sidemed. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik kohaldada. Isikul puudub Eestis elukoht, perekonnaliikmed, piisavad elatusvahendid toimetulekuks, sotsiaalsed kontaktid. Vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma ja lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Isiku varasem käitumine ei tekita usaldust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks tõhus. Isiku selgitused on ebausaldusväärsed, vastuolulised ja mitteusutavad. Eestist ei välju Gambiasse otselende, mistõttu on tagasisaatmise planeerimisel vaja transiitriike ette teavitada ja saada nõusolek. Ümberistumisega lendude ajad muutuvad Covid-19 pandeemia tõttu. Kinnipidamine pole muutunud ebaproportsionaalseks. 5. PPA märkis 06.10.2020 toimunud istungil, et hetkel tegeletakse isiku tagasisaatmisega Itaaliasse, kuid kuna ta on vahepeal Gambias käinud, siis Itaalia võib tagasivõtmisest keelduda. Gambia on suletud ning tagasivõtt ei ole hetkel võimalik. 6. Isik väitis istungil, et ta ei teadnud, et elamisloa taotluse läbivaatamise ajal ei või teistesse riikidesse reisida. Ta lubati lennule takistusteta, kuigi dokumente kontrolliti. Ta soovib naasta Itaaliasse. Isik ei läinud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul Itaaliasse, sest soovis külastada Soomes elavat tüdruksõpra, kellega tutvus sealsamas 2018. a-l. Covid-19 2

(5)3-20-1486 pandeemia tõttu ei saa isik kuskile põgeneda, sh Soome. Isik võib põgeneda Itaaliasse, kuid tagasisaatmine sinna on PPA eesmärk. Isiku suhtes on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid: elamine kindlaksmääratud elukohas (Vao keskuses) ning PPA-s registreerimine kindlaksmääratud ajal.
  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.10.2020 määrusega PPA taotluse ning andis loa pikendada XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 09.02.
  2. Põhjendatud on PPA kahtlus, et isiku puhul esineb põgenemise oht. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida (

§ 68

p 8).

§ 68ps 8 märgitud asjaolude kõrval osutab põgenemise ohule ka isiku enda tegevus.

Ta lahkus Itaaliast kehtetu elamisloa alusel. Ta oli samas taotlenud uut elamisluba, mistõttu pidi ta teadma, et elamisluba on kehtivuse kaotanud. Ei saa eeldada, et Schengeni viisaruumis võib liikuda, kui viibimise alus enam ei kehti. Isiku käitumisest ja ütlustest nähtub, et ta soovis minna Soome. Kui isik 08.08.2020 esmakordselt kinni peeti ja teda kohustati Eestist lahkuma, lubas ta minna tagasi Itaaliasse. Isik esitas 10.08.2020 kell 20.30 PPA ametnikule lennubroneeringu kinnituse (Tallinn-Viin-Milano). Samal päeval kell 21.05 teavitati PPA-d, et isik soovib osta D-terminalis piletit kell 22.30 Soome väljuvale laevale. Isiku seletused Gambiast lahkumise asjaolude kohta on vastuolulised. On piisavalt tõenäoline, et isik ei kavatse lahkumiskohustuse täitmise ajaks Eestisse jääda. Puuduvad põgenemise ohtu vähendavad asjaolud, nagu isiklikud, majanduslikud või sotsiaalsed sidemed Eestiga. Põgenemise ohu jaatamiseks ei pea oht olema realiseerunud, piisab sellest, kui see on piisavalt tõenäoline. Põgenemise ohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Kinnipidamine on proportsionaalne. See ei ole vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamine ei ületa

§ 25lgs 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega.

Liiati võib isikut maksimaalselt kinni pidada 18 kuud (

§ 25lg 2).

Kinnipidamise kestus ei ole tingitud ametivõimude tegevusetusest. Otselennud Gambiasse puuduvad, mistõttu tuleb tagasisaatmise planeerimisel teavitada transiitriike ja saada nende nõusolek. Ümberistumistega lendude ajad muutuvad Covid-19 pandeemia tõttu pidevalt. PPA-l tuleb välja selgitada, kas Itaalial oli õigus keelduda isiku tagasivõtmisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isiku ütlused ja teod ei ole vastuolulised. Ta on algusest peale soovinud naasta Itaaliasse. Tagasilend viibis, sest isik ootas, et sõber ostaks talle pileti. Isiku soovi minna Itaaliasse kinnitab ka lennupiletite broneering. Halduskohus ei ole põhjendanud põgenemise ohtu, korrates vaid 12.08.2020 määruses väljendatut. Põgenemise ohu jaatamiseks ei piisa märkusest, et see ei pea tegelikkuses olema realiseerunud (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). Vältima peab automaatseid järeldusi. Põgenemise oht peab olema ka tuvastatav objektiivsete asjaolude, mitte subjektiivse hinnangu põhjal, nagu usaldus (Riigikohtu määrus nr 3-19-415, p 9). Kinnipidamise tähtaja pikendamine kuni 09.02.2021 on ebaproportsionaalne. PPA ega halduskohus pole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist, eelkõige elamist kindlaksmääratud kohas. Isiku kinnipidamist ei õigusta see, et asjaolud pole vahepeal muutunud. Taotluses ei ole selgitatud, missuguseid asjaolusid peab PPA välja selgitama. Määruskaebusele on lisatud taotlus vabastada isik tõlkimise kulude kandmisest. 3

(5)3-20-1486 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab 05.10.2020 taotluses ja 06.10.2020 kohtuistungil avaldatuga.
  2. XX on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ta ei ole taotlenud määruskaebuse läbivaatamist istungil. Seega on menetlusabi taotletud kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Menetlusabi andmise tingimused on täidetud. Isikul puudub vara ja sissetulek, et ise tõlkimise eest tasuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2020 määruse p 6). HKMS § 111 lg 4 järgi ei hinnata menetlusabi andmisel kohtulahendi tõlkimiseks isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Ringkonnakohus vabastab isiku käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest.
  3. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. 12.

§-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemise ohu tuvastamiseks vältimatult esinema. Halduskohus nõustus PPA-ga, et põgenemise ohule osutavad

§ 68

p-s 8 sätestatud asjaolud: isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Tallinna Ringkonnakohus oli 23.09.2020 määruse nr 3-20-1360 p-s 9 seisukohal, et osutatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Riigipiiri seadus (RiPS) eristab välispiiri sisepiirist. Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühine maismaapiir, sh jõe- ja järvepiir (RiPS § 2 lg 11). Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõeja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir (RiPS § 2 lg 12). Ka Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovituse (EL) 2017/2338 p 1.6 käsitab põgenemisohuna tagasaatmisdirektiivi art 3 p 7 mõttes ebaseaduslikku sisenemist EL-i liikmesriikide ja Schengeni riikide territooriumile. Puudub põhjus asuda teistsugusele seisukohale. 13. Praegusel juhul saabus isik Eestisse Itaaliast, ületades Euroopa Liidu liikmesriikide ühiseid maismaapiire ehk sisepiire. Seega pole

§ 68p 8 kohaldamise tingimused täidetud.

Kohus on olemasolevate asjaolude põhjal siiski pädev andma kinnipidamisele õige juriidilise kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et põgenemise ohule osutavad

§ 68

p-s 9 sätestatud asjaolud: välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Isikule oli väljastatud Itaalia elamusluba kehtivusega 08.01.2018– 07.01.

  1. Isik oli esitanud taotluse elamisloa pikendamiseks, kuid lahkus Itaaliast enne otsuse tegemist. Asjaolu, et isikut ei takistatud Itaaliast lahkumisel, ei tähenda, et tal oleks olnud luba sealt lahkuda. Ka õigusteadmisteta isik ei saa eeldada, et Schengeni ruumis võib liikuda kehtiva viibimisaluseta. Isik pole väitnud, et talle oleks väljastatud muid õiguslikke aluseid Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil viibimiseks.
  2. Põgenemise ohu lõplikuks tuvastamiseks tuleb vaadata konkreetse isiku ja juhtumiga seotud asjaolusid kogumis (

§ 15lg 1, Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

Seega tuleb hinnata, missugust mõju avaldavad põgenemise ohule

§ 68p-s 9 sätestatud asjaolu kõrval muud isikuga seotud asjaolud.

Isik oli teadlik, et tema elamisloa kehtivus oli lõppenud, kuid lahkus viibimisalust omamata Itaaliast. Isik lubas PPA-le, et 4

(5)3-20-1486 pöördub tagasi Itaaliasse ning saatis PPA-le lennupiletite broneeringute kinnitused (Tallinn-Viin-Milano). Pärast kinnituste saatmist üritas ta aga D-terminalis osta piletit Soome. Ütluste järgi oli ta lennupiletite broneeringud tühistanud. Asja materjalidest nähtub, et isik on algusest peale soovinud minna Soome: seda väitis ta ka esmakordsel kinnipidamisel. Asjaolu, et Soome piir on Covid-19 pandeemia tõttu tavareisijatele suletud, ei tähenda, et isiku põgenemise ohtu ei esineks. Kinnipidamise eesmärk on muu hulgas tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses. Isiku käitumisest võib järeldada, et ta võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, sh end riigisiseselt varjama. Ta on tegutsenud vastupidiselt sellele, mida on lubanud. Lisaks on ta kinnitanud, et ei soovi naasta päritoluriiki. Isikul puudub seaduslik viibimisalus, mistõttu ei ole tal võimalik naasta Itaaliasse. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed, mis põgenemise ohtu vähendaks. Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. PPA ei ole olnud väljasaatmisel tegevusetu. PPA on pöördunud Itaalia ametivõimude poole ning palunud isik tagasi võtta. Istungil esitatud selgituste järgi võib Itaalia keelduda isiku tagasivõtmisest, sest ta on käinud vahepeal Gambias. Seepärast võib tekkida vajadus saata isik välja Gambiasse. PPA on suhelnud Gambias asuva sideohvitseriga väljasaatmise võimaluste osas. Hetkel puudub põhjus pidada väljasaatmist

§ 25lg-s 1 sätestatud aja jooksul perspektiivituks.

  1. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes – selleks et tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus. Isiku kättesaadavust väljasaatmismenetluses saab tagada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).
  2. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.