Obsah (7)

§ 113§ 637§ 82§ 76§ 644§ 646§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 22. novembril 2019.a, Tallinnas Hagihind 2

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Arvel 150105 märigitud töö, s.o karkassi täiendav ülevärvimine, ei ole lepinguga fikseeritud tööde nimekirjas ja kostja ei ole seda tööd tellinud. Arvel nr.140122 mainitud summa ei kuulu tasumisele kuna töövõtja ei ole esitanud tellijale dokumente, mis tõendaksid kütmistoimingute teostamist. Elamu fassaadi ülevaatuse aktis on kirjed talvetingimuses krohvitud pinna läbikülmumise kohta. Fassaadi krohvi läbikülmumine on fikseeritud ka ehituspäevikus. Sellest võib järeldada, et fassaadipinna soojendamist puhuritega ei teostatud või teostati puudulikult. Arve nr. 150080 tasumisele ei kuulu, kuivõrd vastavalt sõlmitud lepingu punktile 14.5 pidi töövõtja andma tellijale üle garantiiperioodiks 2.0 % tagatise tööde teostamise alguses. Töövõtja esitas garantiikirja alles 21.12.2015.a. 17.10.2019.a toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et ei vaidlusta põhivõlgnevust summas 3 000 eurot garantiitööde eest (II köide t/l 83 pöördel). Samuti leiab kostja, et kõik dokumendid, mis on allkirjastatud T L poolt enne 2 31.12.2014.a on kehtivad, kuid need dokumendid, mis on allkirjastatud peale 31.12.2014.a on õigustühised (II köide t/l 84). Kostja vaidleb hageja viivisenõudele ja selle arvutuskäigule vastu. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
3. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 17.04.2019.a kohtumääruses (II köide t/l 60).
4. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 31.07.2014.a alltöövõtuleping nr. 252, millise punkti 1.1 kohaselt on lepingu objektiks ehitusobjektil asukohaga xxx korterelamu renoveerimiseks vajalike vundamentide hüdroisolatsiooni- ja soojustustööd; fassaadi soojustustööd vastavalt hinnapakkumistele, mis on koostatud vastavalt xxx koostatud põhiprojekti jooniste ja seletuskirja järgi, töö nr. IOI-1218 (I köide t/l 24-33).
5. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 6 127,28 eurot ja viivis kogusummas 1 968,58 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et tal ei ole kohustust tasuda arvete nr. 140112, 150080, 150104 ja 150105 alusel hagejale 6 127,28 eurot (I köide t/l 52-55).
6. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 9.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

10. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 11. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637

lg-d 4 ja 5).

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda

§ 637lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas 3 nr 3-2-1-93-15, p 10;
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
6. Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja poolt esitatud arveid tasuda, kuivõrd arvetel nr. 150080, 150104 ja 150105 märgitud tööd, s.o karniiside värvimine vastavalt pakkumisele 1-23042015, kostja hagejalt tellinud ei ole. Kohus vastava hageja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd hageja on teinud 23.04.2015.a kostjale hinnapakkumise karniisi värvimiseks ning kostja poolt on nimetatud tööd võetud vastu (I köide t/l 49, 53-55, 151). Seega on põhjendatud hageja nõue arvete nr. 150080, 150104 ja 150105 alusel summas 3 727,28 eurot.
7. Ka vaidleb kostja vastu arvel nr. 140112 märgitud töödele, s.o lepingulised tööd, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 5 (I köide t/l 52). Kohus leiab, et vastav arve kuulub kostja poolt tasumisele, kuivõrd kohtu ette toodud etteheited hagejale on tõendamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja poolt on arvel nr 140112 märgitud tööd võetud vastu ning samuti on võetud vastu teostatud garantiitööd (I köide t/l 47-48, 151). Seega on põhjendatud hageja nõue arve nr. 140112 alusel summas 2 400 eurot.
8. Lisaks eelnevale on kostja asunud seisukohale, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele. Hageja vaidleb nimetatud seisukohale vastu. 15.

§ 644

lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 16.

§ 646

lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning kostjal puudub kohustus hageja poolt tehtud töö eest tasuda. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks enne kohtumenetluse algust juhtinud hageja tähelepanu teostatud tööde kvaliteedi mittevastavusele.
2. Kohus leiab, et kostja poolt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millistest nähtuks, et arvete maksmata jätmine on põhistatud. Seega asub kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Kuivõrd kostja on võtnud vastu hageja poolt tehtud töö, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning

§ 8lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb kostjal hagejale tasuda arve nr.

140112 alusel 2 400 eurot, arve nr. 150080, 150104 ja 150105 alusel 3 727,28 eurot.

1. Kostja on asunud seisukohale, et kostja projektijuhil T L puudus 14.01.2015.a akti allkirjastamise ajal allkirja õigus (I köide t/l 47-48, II köide t/l 64 pöördel). Kohus leiab, et käesoleval juhul on antud kostja väide tõendamata ning kohus lähtub sellest, et T L oli olemas esindusõigus kostja esindamiseks. Ka 31.07.2014.a alltöövõtulepingu on allkirjastanud kostja esindajana T L (t/l 24-33). Seega on tegemist kostja sisesuhtega, mis ei puuduta hagejat. 4
2. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb tasaarveldada kostja viivise nõudega (II köide t/l 64, 83 pöördel). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tasaarvestusele tuginemine millegagi tõendatud. Ainuüksi kostja poolt väljatoodud summa nimetamine ei ole aluseks tasaarvestuseks.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kogusummas 1 968,58 eurot (II köide t/l 49). Kostja vaidleb hageja viivisenõude kujunemisele vastu ning leiab, et viivist saaks nõuda alates 27.08.2015.a, mil ehitis võeti vastu (II köide t/l 64 pöördel, 83 pöördel). 23.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja poolt kohtule viivisearvestusest nähtub, et hageja on arvestanud arve nr. 140112 puhul viivist alates 20.01.2015.a ja arve nr. 150080 puhul alates 26.10.2015.a (I köide t/l 56). Kohus leiab, et käesoleval juhul on arve nr. 140112 muutunud sissenõutavaks alates 21.01.2015.a (I köide t/l 52) ja arve nr. 150080 on muutunud sissenõutavaks alates 27.10.2015.a (I köide t/l 53) ning alates nimetatud kuupäevadest on tekkinud hagejal viivisenõue kostja vastu.
2. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu punktist 12.5 tuleneb, et kui tellija hilineb tehtud ja aktsepteeritud tööde eest tasumisega, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1 % tasumata summast iga hilinetud päeva eest (I köide t/l 30).
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja vastuväited hageja viivisenõudele põhjendatud, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei tulene, et hagejal on tekkinud viivisenõue alates 27.08.2015.a. Samuti ei ole nimetatud kostja väide millegagi tõendatud. Asja materjalidest nähtub, et hageja poolt kostjale esitatud arve nr. 140112 muutus sissenõutavaks alates 21.01.2015.a (I köide t/l 52) ja arve nr. 150080 muutus sissenõutavaks alates 27.10.2015.a (I köide t/l 53). Vastupidist kostja tõendanud ei ole.
4. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud on hageja viivisenõue arve nr. 140112 alusel perioodi 21.01.2015.a kuni 24.05.2016.a eest summas 1 176 eurot ja arve nr. 150080 alusel perioodi 27.10.2015.a kuni 24.05.2016.a eest summas 786,45 eurot (II köide t/l 91-92).
5. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
6. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni (I köide t/l 21, II köide t/l 49). Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
7. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele alltöövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 6 127,28 eurot, viivis kogusummas 1 962,45 eurot (1 176 + 786,45) ja viivis 0,1 % päevas alates 25.05.2016.a põhinõudelt, s.o 6 127,28 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 5
9. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 10 332,32 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
10. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
11. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 600 eurot ja esindajakulu summas 4 125 eurot (I köide t/l 2, 57, II köide t/l 86-88). Kostja hageja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
12. Kohus leiab, et riigilõivu summas 600 eurot näol on tegemist põhjendatud kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg 2 (I köide t/l 2, 57).
13. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot (II köide t/l 87). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
14. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Hageja esindaja ajakulu 27 tundi 30 minutit on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetludokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele.
15. Kõige eelpooltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4 725 eurot, millest riigilõiv 600 eurot ja esindajakulu 4 125 eurot.
16. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6