1-15-4818/25

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4818 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Nikitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR NIKITIN, isikukood 36802142229, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 08.08.1995 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR NIKITIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.08.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Nikitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 24.08.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4818 tunnistati Vladimir Nikitin süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 1) järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Riigikohtu 01.04.1998.a otsusega mõistetud karistuse – eluaegne vangistus – võrra ja liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 4 alusel eluaegne vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.08.
2. 2 Kinnipeetavat on korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest. Kehtivaid karistusi on tal 3, arhiveeritud karistusi üks. Vanglas viibib isik esimest korda. Viimane kuritegu on samuti isikuvastane ja sellel olid rasked tagajärjed. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud mitme inimese tahtliku tapmise ja kuritahtliku huligaansuse eest. Viimane karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod on olnud planeeritud ja seotud puuduliku probleemilahendusoskusega. Soodusteguriks on varem olnud alkohol, kuid viimase kuriteo on kinnipeetav toime pannud kainelt. Vangistuses on kinnipeetav alates 24.03.2014 olnud hõivatud majandustöödel pesumaja operaatorina.
3. aastal on ta osalenud 3-kuulisel arvutikursusel ning aastatel 2008-2009 lugenud õppematerjale helikassettidele.
4. aastal on ta omandanud riigikeele A1-taseme, kuid ei ole motiveeritud riigikeelt edasi õppima. Isik on läbinud
5. aastal sotsiaalprogrammi Tähtsad küsimused ning
6. aastal sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Programmi jooksul oli kinnipeetav väga aktiivne, osales aruteludes ja kodutöö oli kogu aeg tehtud. Isik on väga hea analüüsivõimega ega karda rääkida oma vigadest ja avaldada oma arvamust.
7. aastal läbis ta programmi jätkutegevused ja enda sõnul kasutab programmist saadud oskusi. Isik on sõnades kindel, et oskab oma emotsioonidega toime tulla ja käituda viisakalt.
8. ja
9. aastal on toimunud vestlused alkoholi kuritarvitamisega seonduvatest riskidest. Enda hinnangul suudab isik nüüd rohkem arvestada tagajärgedega ja ennast vaos hoida. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav kandnud karistust enam kui 25 aastat ja 2 kuud. Kinnipeetav on sündinud Kohtla-Järvel ning kasvanud seal koos ema ja kasuisaga. Viimane elukoht oli tal xxxx. Pika karistusaja tõttu ei ole endise elukoha võimalus säilinud. 2020.a on kinnipeetav suunatud tugiisiku- ja majutusteenusele. Tugiisikuga on ta kohtunud ühel korral ja on plaanis kohtuda veel. Peale vangistust soovib isik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on vanglast vabanenutele nõustamisteenusega ajutist majutuskohta pakkuva rehabilitatsioonikeskusega Uus Põlvkond, mille direktor Y M on andnud nõusoleku kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemiseks antud aadressile. Rehabilitatsioon keskuses kestab üks aasta ja sellele järgneb kuue kuu pikkune adaptatsiooniaeg. Keskus on kinnine ja kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, töötukassa, SKA) viiakse läbi koos saatjatega. Keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse xxxx. Hiljem on ta läbinud kaks kursust xxxx, mis jäi lõpetamata eluraskuste tõttu – ebasobiv tutvusringkond, lahutus esimesest abikaasast ning armeesse astumine. Ise leiab, et oli noor ega osanud teha õigeid otsuseid. Alates 2019.a osaleb kinnipeetav Eesti-Vene kultuuriruumi loengutel. Vanglas on ta olnud
10. aastast kuni praeguseni hõivatud tööga pesumajas ja omab teatavaid vabaduses kasuks tulevaid tööoskusi. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult juhutöödel ja omas isiklikke sissetulekuid, kuid majanduslikku toimetulekut võis mingil määral mõjutada alkoholi tarvitamine. Vangistuse ajal on sissetulekuks isiklik töötasu, abikaasa ja tuttavate toetus. Elukutselt on kinnipeetav autojuht, kuid antud erialal töötanud ei ole. Vanglas on isik olnud pidevalt hõivatud majandustöödel. Võlgnevusi kinnipeetav ei oma ja vabanemisfondis on 1800 eurot. Peale vangistust soovib isik tööle asuda xxxx OÜ-s, aga ettevõtte personalispetsialisti sõnul ei ole Vladimir Nikitin nendega ühendust võtnud ning nad ei garanteeri isikule töökohta. Vestluses rehabilitatsioonikeskuse direktori Y M selgus, et rehabilitatsioonile asudes peaks Vladimir Nikitin ennast esialgu Eesti Töötukassas arvele võtma ning aja möödudes võimaldavad nad ise rehabilitatsiooniteenusel viibivatele isikutele tööd. Vabanedes hakkab isikut materiaalselt toetama tema abikaasa. 3 Kinnipeetava ema on surnud ja isa kohta andmed puuduvad. Isiku sõnul ei ole ta eriti seltskondlik, mistõttu ei ole tal ka palju sõpru. Isikul on täisealine poeg N N, kuid omavahel ei suhelda. Telefonivestlusest isiku abikaasa S V selgus, et omavahelised suhted on head ja toetavad. Abielu sõlmiti 2018.a vanglas. Koos käiakse pikaajalistel kokkusaamistel ja suheldakse telefoni teel. S V sõnul on kinnipeetava lähedaseks tema poeg K V, kes oli Vladimir Nikitini endine kambrikaaslane. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime kuriteo grupis, mistõttu võib kriminaalse grupi negatiivne mõju tuua esile uue kuriteo sooritamise riski. Vanglas on ta viinud kaaskinnipeetava kambrisse prügi ja rünnanud kaaskinnipeetavat noaga, sest temal on kindlad põhimõtted, millest ta ei loobu. Minevikus on isikul olnud suuri probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Varasema kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Isiku sõnul sõltuvust ei olnud ja tarvitamist probleemiks ei pea, sest nüüd on ta aastaid elanud ilma alkoholita ega tunne selle järele vajadust. Vanglas pole sõltuvust diagnoositud. Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta enne vangistust (täpset aega ei mäleta) proovinud narkootikumidest amfetamiini, ecstasyt ja kanepit, kuid sõltuvust välja ei kujunenud. Vangla andmetel narkootikumide sõltuvust diagnoositud pole. Vangistusega on isik leppinud. Käitumuslikult on isik sõltumatu ja hoidub omaette. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid mitte alati ei hinda neid objektiivselt ega mõista oma osa nende tekkimises. Nõuab teistelt tähelepanu ja austust, kuid ei saa aru, et selline suhtumine peaks olema vastastikune. Vägivaldne käitumine avaldub isiku survestamisel, näiteks autoriteetsema kaaskinnipeetava poolt. Peale vangistust on tal lihtsad eesmärgid nagu töö leidmine ja pereelu arendamine. Vanglas rikkumiste ja kuriteo toimepanek näitab isiku puudulikku probleemide lahendamise oskust ja seda, et ta võib konfliktsituatsioonis langeda tagasi endisele vägivaldsele käitumismustrile. Oma sõnade kohaselt on ta vangistuse jooksul palju analüüsinud oma tegusid ja hakanud kahetsema. Kui isik tuleb "kahetseva" rollist välja, ei tunnista ta tehtud vigu, vaid süüdistab tekkinud olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid. Isik on omaks võtnud vangla subkultuurile omased väärtushinnangud ega ole valmis muutusteks. Kinnipeetav ei mõista endale ebamugavaid põhimõttelisi muutusi vangistust reguleerivates õigusaktides ja kipub nende üle vaidlema. Vanglas ebasobiv käitumine näitab, et ta pole valmis oma käitumist teiste heaolu nimel piirama. Pole välistatud, et survestamisel paneb vangistuse ajal toime uue isikuvastase kuriteo, sest on liialt enesekeskse mõtlemisega ega väljenda vajadust muutumiseks. Aeg-ajalt teeb isik põhjendamatuid etteheiteid vanglaametnike tööle. Isikule meeldib võidelda süsteemi vastu ja aeg-ajalt vaielda erinevates küsimustes ametnikega. Koostööd teeb omakasu nimel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Vladimir Nikitini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Nikitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg pikkusega 10 aastat ja käitumiskontroll pikkusega 7 aastat. Samuti tuleks Vladimir Nikitinile panna käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustused. Vladimir Nikitin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta kirjutas ennast sisse abikaasa elukoha aadressile. Kui ta saadetakse keskusesse, siis loomulikult hakkab ta elama seal. Ta saab aru, et peale 25 aastat vangis olemist ei saa kohe kohaneda kõigega. Tema abikaasa elab aadressil xxxx. Kui ta kirjutas avalduse, et loobub advokaadist, siis ta saatis ka kirja OÜ-le xxxx ja nad lubasid talle töökoha. Praegu ta suhtleb kõige rohkem oma abikaasaga ja tema pojaga. Oma pojaga ei suhtle ta seetõttu, et kui 4 ta sattus vanglasse, siis poeg oli väike, nad ei elanud enam koos ja ta ei osalenud tema kasvatuses, praegu on ta lihtsalt paberite järgi tema isa. Ta saatis kohtule paberid, dokumendid töö kohta. Ta teab, missugune tuleb kohtuotsus. Ta oleks tahtnud rohkem rääkida sellest tegevusplaanist, et kui järgmine istung toimub, ei räägitaks, mis oli varem, vaid sellest, mis toimub praegu ja mida ta peab tegema järgmiseks kohtuistungiks, et tal oleks garanteeritud ennetähtaegne vabanemine. Ta tahaks kohtult paluda, et teda vabastataks vanglast, 25 aastat on vanglas oldud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Nikitini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vladimir Nikitini ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 77 lg 1 ja 2 kohaselt eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse KarS § 76 lõikes 4 sätestatut. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Nikitin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust, isik kannab liitkaristust muu hulgas kahe inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Kinnipeetav kannab eluaegset vangistust, mis algselt mõisteti erakorralise karistusena, s.o surmanuhtlusena, kuid Riigikohus oma 01.04.1998.a otsusega pidas võimalikuks Vladimir Nikitinile mõistetud surmanuhtluse asemel mõista talle karistuseks eluaegne vabadusekaotus kinnises vanglas. Harju Maakohtu 24.08.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4818 tunnistati Vladimir Nikitin süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 2 kuud. Mõistetud karistust suurendati Riigikohtu 01.04.1998.a otsusega mõistetud karistuse – eluaegne vangistus – võrra ja liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Kinnipeetavat iseloomustab positiivselt see, et ta on vangistuses olnud hõivatud tööga ning mitmete tegevustega. Alates
11. aastast töötab ta majandustöödel pesumaja operaatorina, on läbinud sotsiaalprogrammid Tähtsad küsimused ning Agressiivsuse asendamise treening ja selle programmi jätkutegevused. Samuti see, et temaga on läbi viidud vestlused alkoholi kuritarvitamisega seonduvatest riskidest ning et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodud asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on mõjunud kinnipeetavale positiivselt ning ta on teinud samme õiguskuuleka elu suunas. Samas ei ole isiku käitumine kogu vangistuses viibitud aja jooksul olnud õiguskuulekas, seda näitab vangistuses toimepandud kuritegu. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik omab teatud kriminaalseid hoiakuid ning on omaks võtnud vangla subkultuurile omaseid väärtushinnanguid. Iseloomustuse kohaselt 5 meeldib kinnipeetavale võidelda süsteemi vastu ja aeg-ajalt vaielda ametnikega erinevates küsimustes. Vabanemisel soovib isik elama asuda abikaasa juurde aadressile xxxx, samuti on tal võimalus elama asuda aadressile xxxx, kus asub rehabilitatsioonikeskus xxxx. Töökoha on talle garanteerinud xxxx OÜ. Tasumata nõudeid kinnipeetaval ei ole, vabanemisfondi on hoiustatud 1800 eurot. Oma abikaasaga abiellus kinnipeetav vanglas, omavahelised suhted on head ja toetavad, abikaasa on valmis teda vabanemisjärgselt ka materiaalselt toetama. Eeltoodu põhjal võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi pidada headeks ning vabastamist toetavateks, kuid kohtu hinnangul on Vladimir Nikitini puhul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et viimase kuriteo on isik pannud toime vanglas. Harju Maakohtu 24.08.2015 otsusest nähtub, et Vladimir Nikitin lõi 25.04.2013 kella 16.55 paiku Tallinna Vanglas kambris kaaskinnipeetavat kahel korral noaga vasaku reie piirkonda, tabades teisel löögil ka kaaskinnipeetava vasakut kätt. Uue kuriteo toimepanemine vangistuses näitab, et isik ei ole varasemast karistusest, milleks on eluaegne vangistus, vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et kui isikul on õiguskuuleka käitumisega raskusi isegi kinnipidamiskohas, kus eelduslikult peaks kuritegude toimepanemine olema välistatud, siis puudub kohtul kindlus, et vabaduses suudaks Vladimir Nikitin katseaja ja käitumiskontrolli probleemideta läbida. Lisaks märgib kohus, et kui varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine, siis viimase kuriteo on isik pannud toime kainena. Kohtu hinnangul viitab see isiku puudulikule probleemilahendusoskusele ja impulsiivsusele ning näitab, et kinnipeetav võib olla ohtlik teistele isikutele ka siis, kui ta alkoholi ei tarvita. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Vladimir Nikitini eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud, muu hulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist ennetähtaegselt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 77; KrMS § 426, 432, 384,
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 06.11.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 1-15-4818 jõustus 29.12.2020 Tartu Ringkonnakohtu