Obsah (4)

§ 66§ 15§ 16§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. septembril 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2838 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenk

§ 66

lg 2 alusel määrata, et Ivan Novikovile mõistetud rahatrahvi summas 260 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE777700771003813400 LHV Pank või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas iga kuu 65 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064625. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 17.09.2020.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.10.2020.a. Asjaolud Keskkonnainspektsiooni 12.06.2020 otsusega väärteoasjas nr 940019001235 karistati Ivan Novikovi jahiseaduse § 58 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. 14.05.2020 koostatud väärteoprotokolli kohaselt 19.10.2019 osales Ivan Novikov xxxx jahipiirkonnas ühisjahil kütina, jahipidamisvahendina kasutas Ivan Novikov endale kuuluvat poolautomaatset tulirelva Saiga-308-1 numbriga xxxx, mille salv mahutas vähemalt kolm padrunit. Eeltooduga rikkus Ivan Novikov jahiseaduse § 24 lg 1 p 2, mille kohaselt on lubatud jahipidamise vahend jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteomenetlusest kogutud tõenditest lähtuvalt pani Ivan Novikov teo toime otsese tahtlusega, sest laadides salve kolm padrunit, oli Ivan Novikov teadlik, et tema poolautomaatse tulirelva salv mahutab rohkem kui kaks padrunit. Ivan Novikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Väärteoprotokolli kohaselt pani Ivan Novikov toime jahiseaduse § 57 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Ivan Novikov esitas kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles leiab, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus tuleb tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses on välja toodud järgnev: Kaebaja tegu kvalifitseeriti JahiS § 58 järgi. Väärteoprotokollist ei nähtu ja kaebajale ei heideta ka ette, et kaebaja oleks rikkunud jahipidamise nõudeid vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõudeid (JahiS § 24 lg 2 ja 4, § 32). 19.10.2019 kontrolliti ühisjahist osavõtnud küttide jahidokumente ja pisteliselt jahirelvi, sh kaebaja relva. Oluline on siinkohal märkida, et kontrollimisel ei olnud padrunisalv kaebaja relvaga ühendatud. Kaebajal olid 19.10.2019 jahil kaasas kaks salve: padrunisalv, mis mahutab maksimaalselt 2 padrunit ja mida kasutas kaebaja jahi pidamisel ja padrunisalv moona hoidmiseks, mis mahutab rohkem kui kaks padrunit ja mida kaebaja jahi pidamisel ei kasuta. Eksikombel näitaski kaebaja keskkonnainspektorile padrunisalve, mida kaebaja 19.10.2019 toimunud jahil ei kasutanud ega kasuta jahipidamisel üldse. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud ei JahiS § 57 ega ka § 58 objektiivne koosseis – kaebaja ei ole rikkunud jahipidamise nõudeid ega kasutanud jahipidamiseks keelatud vahendit. Kaebaja leiab, et kaebaja vastutusele võtmiseks tuli tuvastada ja tõendada nõuetele mittevastava salve kasutamine, mida käesolevas asjas aga kaebaja hinnangul tehtud ei ole. Kohtumenetlus 02.09.2020 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uuris kaitsja poolt istungile kaasa võetud salvesid ning väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Samuti kuulas kohus tunnistajana üle E. T.i Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroost ning S. S., kes oli 19.10.2019 toimunud jahi juht. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaitsja oli seisukohal, et kaebaja ei ole rikkunud jahipidamise nõudeid ega kasutanud jahipidamiseks keelatud vahendeid, vaidlusalase salve kasutamist tõendatud ei ole. I. Novikovil oli jahipidamise alguses kaks salve ja üks nendest vastas ka seaduses sätestatud nõuetele ning seda kasutas. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et I. Novikov oleks kasutanud seadusele mittevastavat salve, siis ei ole ka täidetud inkrimineeritud väärteo objektiivne koosseis, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Kohtuvälise meneteja esindaja oli seisukohal, et I. Novikov pani toime JahiS § 57 järgi kvalifitseeritava väärteo. Selgitas, et

1. juuni 2020 väärteootsuses on I. Novikovi poolt toime pandud väärtegu kvalifitseeritud jahiseaduse § 58 järgi, kuid see on viga, õige kvalifikatsioon on jahiseaduse §
2. I. Novikov pani teo toime otsese tahtlusega, kuna laadis salve kolm padrunit, pidi olema teadlik ja mõistma, et sinna mahub rohkem kui kaks padrunit. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul 2 mingisugust teist salve peale selle kolme padruniga salve ei olnud ning kui jaht oli lõppenud, siis loomulikult eemaldati salv relvast. Juhul, kui I. Novikovil oleks teine salv kaasas olnud, oleks ta saanud seda inspektorile seletada. Selliseid ütlusi ei andnud I. Novikov ka viis päeva hiljem menetlusaluse isikuna ning ta ei öelnud ka Keskkonnainspektsioonis, et tal on olemas tunnistaja või tunnistajad, kes oleksid võinud tema sellekohaseid ütlusi tõendada. On eluliselt usutav, et menetlusalusel isikul oli jahis vaid üks salv kolme padruniga ja ta esitas need inspektoritele kontrollimiseks, rohkem salvesid ei olnud. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kohtuliku arutamise käigus ära kuulanud kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning uurinud asjas olevaid tõendeid, samuti hinnanud tunnistajate ütlusi, asub järgmistele seisukohtadele. Ivan Novikovile on väärteoprotokollis ette heidetud JahiS § 57 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamises. Kohtuvälise menetleja otsuses on I. Novikovile etteheidetava väärteo lühikirjeldus sama mis väärteoprotokollis, kuid tema tegevus on kvalifitseeritud JahiS § 58 järgi, mis näeb ette vastutuse jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete rikkumisel. Kohtuistungil selgitusi andes oli kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et õige väärteo kvalifikatsioon on siiski JahiS § 57 ning kohtuvälise menetleja otsuses teistsuguse paragrahvi märkimine oli eksitus. Kuivõrd kohtul puuduvad andmed, et kohtuväline menetleja oleks otsuses märgitud kvalifikatsiooni parandanud ja sellest ka menetlusalust isikut teavitanud ning kohtuvälise menetleja otsuses ebaõige kvalifikatsiooni märkimist tunnistas kohtuväline menetleja alles kohtuistungil, ei ole kohtu hinnangul tegemist lihtsalt eksimusega, vaid kohtuvälise menetleja antud sisulise hinnanguga menetlusaluse isiku käitumisele. Järelikult peab kohus kontrollima, kas väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, heitmaks I. Novikovile ette JahiS § 58 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. Samuti peab kohus lahendama kõik VTMS § 133 loetletud küsimused, muuhulgas andma hinnangu, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Selleks, et heita isikule ette JahiS § 58 koosseisu täitmist, peab isik olema järelikult rikkunud jahipidamise nõudeid jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõudeid. JahiS § 24 lg 3 kohaselt lubatud jahipidamisvahendi ja -viisi ning jahiaja uluki liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas. 14.05.2020 koostatud väärteoprotokolli kohaselt osales Ivan Novikov 19.10.2019 xxxx jahipiirkonnas ühisjahil kütina, jahipidamisvahendina kasutas Ivan Novikov endale kuuluvat poolautomaatset tulirelva Saiga-308-1 numbriga xxxx, mille salv mahutas vähemalt kolm padrunit, millega rikkus JahiS § 24 lg 1 p
3. Kuna eelnimetatud väärteoprotokollis ei ole kajastatud, milliseid jahieeskirjas sätestatud jahipidamise nõudeid jahipidamise vahendite kasutamisel I. Novikov 19.10.2019 rikkus ning puuduvad mistahes andmed selle kohta, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas oleks I. Novikov rikkunud jahiohutuse nõudeid, ei ole järelikult väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaolude kirjeldus piisav selleks, et heita I. Novikovile ette JahiS § 58 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. Kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku tegevusele antud ebaõige õiguslik hinnang ei tähenda aga automaatselt, et väärteomenetlus kuuluks lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nagu kohus eespool märkis, peab kohus lahendama kõik VTMS § 133 loetletud küsimused, muuhulgas andma hinnangu, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (punkt 4). Riigikohus 3 on korduvalt märkinud, et praktikas tähendab VTMS § 133 p 4 sätestatu seda, et ka juhul, kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
4. a otsus asjas nr 4-17-4621, p 16.). Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt pani I. Novikov toime JahiS § 57 järgi kvalifitseeritava väärteo ning sellist kvalifikatsiooni toetas kohtuvälise menetleja esindaja ka kohtuistungil, kontrollib kohus, kas väärteoprotokollis kirjeldatu järgi on võimalik tuvastada I. Novikovi käitumises nimetatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Vaidlus puudub selles, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, s.o 19.10.2019 xxxx jahipiirkonnas, osales Ivan Novikov ühisjahil kütina ning jahipidamisvahendina kasutas Ivan Novikov endale kuuluvat poolautomaatset tulirelva Saiga-308-1 numbriga xxxx. Ühisjahist osavõtjate nimekiri on ka väärteoasja materjalide juures ning nimekirjas on teiste seas Ivan Novikov, kes on enda allkirjaga kinnitanud, et talle on teatavaks tehtud ohutustehnika nõuded, jahikord ning küttimiseks lubatud suurulukite liik, arv, soo- ja vanusegrupp (toimik lk 5). Kuigi vaidlus puudub ka selles, et 19.10.2019 esitas Ivan Novikov Keskkonnainspektsiooni inspektorile jahindusalase järelevalve kontrollimisel salve, mis mahutas rohkem kui 2 padrunit (fotod salvest on esitatud ka väärteoasja materjalide juurde, toimik lk 7,8), on vaidlus tõusetunud selles, kas nimetatud salve 19.10.2019 toimunud jahil Ivan Novikov ka tegelikult kasutas. Vaidlusalase küsimuse lahendamine on oluline, kuivõrd JahiS § 24 lg 1 p 2 kohaselt on lubatud jahipidamisvahendiks muuhulgas jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit. Kaebaja andis ütlusi, et kui Keskkonnainspektsioon tegi kontrolli, toimus neil ajujaht ja üks aju oli läbi. Kontrolli teostati seal, kus nad kogunevad ning kontrollimise hetkel olid salved lahti ühendatud. Kuna tal oli taskus kaks salve, siis ta ei vaadanud, mis salve ta kontrolliks andis ning andis kontrollile vale salve. See salv oli hoidmiseks kaasas, ei olnud kavatsust seda salve relvaga ühendada. Teises salves oli kaks padrunit, kontrollimise hetkel olid salved lahti ühendatud. Sai aru, et andis vale salve siis, kui kontrollija vajutas padruni peale, talle ei antud võimalust midagi öelda, kutsuti auto juurde ja väljastati kutse menetleja juurde. Kui käis menetlusaluse isikuna menetleja juures, siis ta võttis mõlemad salved kaasa ja samamoodi selgitas, et niimoodi juhtus. Arvas, et ca pooled jahimehed võivad kinnitada, et tal oli kaks salve kaasas. Kuigi kaebuse esitaja ütluste kohaselt võisid ca pooled jahimehed kinnitada tal kahe salve olemasolu, kutsus kaebuse esitaja sellekohaseid ütlusi kohtusse andma vaid jahijuhi S. S.. Esialgselt oli kaebuse esitaja taotlenud ka A. B.i tunnistajana ülekuulamist, kuid kohtuistungil vastavast taotlusest loobuti. Kohtu hinnangul on ka küsitav, kas A. B. oleks osanud vaidlusalasele küsimusele vastuseid anda, kuna väärteoasja materjalide juures olevas ühisjahist osavõtjate nimekirjas sellenimelist isikut ei ole. Küll on eelnimetatud nimekirjas jahijuhina märgitud S. S., kes andis tunnistajana ütlusi, mille kohaselt oli tema teada I. Novikovil 19.10.2019 toimunud jahil kaks salve ning I. Novikov käib kogu aeg kahe salvega. Eeldab, et üks salv on jahipidamiseks ja teine salv on vist suuremamahuline. Enne jahipäeva kontrollisid meeste osavõtud, relvad ja dokumendid ära ja siis ta sel päeval nägi, et Novikovil oli kaks salve. Selgitas, et kui ajujaht sai läbi, siis mehed laadisid oma relvad tühjaks ja saadi kokku, siis keskkonnaamet kontrollis meeste dokumendid ja relvad. Kontrolli käigus tuvastati jahimaksud, relvad kontrolliti üle, jahinimekirjad. Kontrolliti ka I. Novikovi relva. Jahi ajal olid I. Novikovil salved tema arvates kindlasti kaasas. Teab, et Novikov kutsuti eemale ja täideti pabereid keskkonnaameti auto kapoti peal. Ei tea, kas kontrollimise käigus või sellel ajal rääkisid sellest, et on vaja ühte padrunisalve muuta, et teha jahikõlbulikuks, aga hiljem sai suheldud. Vastuseks kohtuvälise 4 menetleja küsimusele, et kas oli juttu kontrollimise käigus või pärast seda, et Novikovil oli kaks salve, vastas tunnistaja, et nägi seda hommikul, et saavad tavaliselt jahimaja ees kokku, relvad on tühjad, tehakse ohutusinstruktaaž, oli Novikoviga seal üks esimesi. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele, et kas selles samas jahiliinil ja jahis, kuhu inspektorid tulid, nägi ta, mitu salve Novikovil oli või kas ta võis seda üldse näha, vastas tunnistaja, et seda, kus tema (Novikov) oli kütiliinis, ei julge ta öelda, teab, et kui said auto juures kokku ja keskkonnaametnikud hakkasid kontrollima, olid kõigil meestel relvad tühjad. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja S. S. ütlustest välja lugeda tema tõsikindlalt veendumust selles, et 19.10.2019 jahil olles kasutas I. Novikov seadusele vastavat salve. Tunnistaja ütlused ei ole kategoorilised, on kahtlevad ning pigem oli tunnistaja kindel üksnes selles, et tavaliselt on I. Novikovil jahil olles kaasas kaks salve, mitte aga selles, et 19.10.2019 aset leidnud kontrolli käigus nägi I. Novikovil kahte salve. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga on kohus veendunud, et juhul, kui 19.10.2019 toimunud jahil oleks I. Novikovil olnud kaasas kaks salve ning ta oleks jahil kasutanud seadusele vastavat salve, oleks ta viimati nimetatud salve ka kontrollijatele näidanud ning sellele kontrolli käigus tähelepanu juhtinud. Ka menetlusaluse isikuna ülekuulamisel hiljem - 24.10.2019 Novikov seda ei öelnud. Siinjuures arvestab kohus, et I. Novikovi ütluste kohaselt on ta jahimees kuskil aastast 2005-2006 ehk tegemist on kogenud kütiga, kes ilmselgelt suudaks õigeaegselt reageerida teda väidetavalt ebaõigesti süüstavale olukorrale. Kohtule ei mõju usutavalt kaebuse esitaja ütlused, mille kohaselt ei antud talle selleks kohtuvälise menetleja poolt võimalust. Kuna kaebuse esitaja ütluste kohaselt olid tal mõlemad salved taskus, oleks ka teise salve väljavõtmine kestnud vaid hetke ning kohtule jääb arusaamatuks, millist täiendavat võimalust kaebuse esitaja kohtuväliselt menetlejalt ootas. Kohtus andis tunnistajana ütlusi 19.10.2019 kontrolli teostanud Keskkonnainspektsiooni ametnik E. T., kes erinevalt tunnistaja S. S.st ei olnud oma ütlustes kahtlev, vaid veenev ning kes tõi välja, et kui selgus, et I. Novikovi valduses olev salv ei vasta nõuete, siis nad küsisid isikult, et kas tal on veel salvesid ja I. Novikov vastas sellele eitavalt. Tunnistaja ütluste kohaselt tegelesid nad I. Novikoviga kuskil 20 minutit koos kutse väljastamisega ning tunnistaja hinnangul oli Novikovil piisavalt aega, et esitada neile ka see teine salv, mis Novikovi väidete kohaselt tal oli. Seda, et I. Novikoviga võidi kohapeal tegeleda ligikaudu 20 minutit, kinnitab ka väärteoasja materjalide juures olev Keskkonnainspektsiooni poolt I. Novikovile väljastatud kutse (toimik lk 2), mille I. Novikov sai kätte 19.10.
5. On ilmne, et nii isiku kontrollimine kui ka kutse vormistamine võtavad aega, mille käigus oli I. Novikovil piisavalt võimalusi anda asjakohaseid selgitusi, sealhulgas näidata ka kaasas olevat teist salve. Midagi sellist aga kohapeal ei toimunud ning kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et midagi sellist ei väitnud I. Novikov ka viis päeva pärast juhtunut menetlusaluse isikuna ütlusi andes. Kuigi kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et menetlusaluse isikuna ütlusi andes olid tal mõlemad salved kaasas ja selgitas, et niimoodi juhtus, siis tegelikkuses sellekohased andmed 24.10.2019 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis puuduvad. Nimetatud protokolli on Ivan Novikov läbi lugenud ning enda allkirjaga kinnitanud, et ütlused on koostatud tema sõnade kohaselt, läbi loetud ja tõesed (toimiku lk 9). Järelikult puuduvad mistahes andmed, et I. Novikov oleks teisele salvele tähelepanu juhtinud juba kohtuvälises menetluses. Tunnistaja E. T. antud ütlustele tuginedes ei tekkinud kohtul kahtlust selles, et 19.10.2019 toimunud jahil kasutas I. Novikov just väärteoprotokollis kirjeldatud salve. Nii kirjeldas E. T. veenvalt, kuidas hetkel, kui nad jõudsid selle kütiliini juurde, siis Novikovil oli salv kinnitatud relva külge. Kui see aju seal lõppes, siis Novikov eemaldas salve, võttis kuuli rauast, pani selle rauast väljunud padruni tagasi salve, pani salve taskusse ja liikus jahijuhataja poolt määratud kogunemiskohta. Teab seda nii täpselt, kuna siis, kui nad selle jahiseltskonna leidsid, siis Novikov oli selle kütiliini kõige otsmine ja nad jäid oma sõidukiga Novikovist kuskil 15 m kaugusele seisma, Novikovi seljataha. Kuigi kaebuse esitaja püüdis seada tunnistaja sellekohaseid ütlusi kahtlusi alla väitega, et kuidas tunnistaja ei näinud, kas tal rihm oli või mitte, aga padrunisalvega seotut nägi, siis kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes 5 kahelda. Tunnistaja selgitas veenvalt, et see, kas see rihm on seal küljes või ei ole, siis see ei oma jahipidamisel mingisugust tähtsust, kuna see ei ole relva osa, mistõttu jäi see fikseerimata. Tunnistaja E. T. kirjeldas ka, kuidas I. Novikov oli mures, et kuidas oma jahipäeva jätkata ja nad hakkasid seda ühte salve modifitseerima seadusekõlbulikuks, oli selge, et tal oli tol hetkel kaasas ainult üks salv. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi modifitseerimine välja selliselt, et Novikov ja kui ta ei eksi, siis kaks teist tema jahikaaslast tee kõrvalt võsast võtsid oksa ja avasid selle salve ja püüdsid sinna põhja panna oksasid sellisest, et sinna ei mahuks rohkem padruneid kui kaks. Sellekohased ütlused haakuvad ka tunnistaja S. Sepa ütlustega, mille kohaselt sai hiljem suheldud teemal, kuidas teha pardunisalve jahikõlbulikuks. Ka kaebuse esitaja ise kirjeldas kohtuistungil, kuidas hakkas ka teist salve metsas ümber tegema, et ei mahuks rohkem kui kaks padrunit sisse. Kohtule jääb arusaamatuks, miks olukorras, kus isikul on väidetavalt olemas ka seadusele vastav salv, on vaja hakata samal päeval muutma padrunisalve jahikõlbulikuks või üldse sellel temal rääkima. Nimetatud vajadus saigi tekkida üksnes seetõttu, et Novikovil oli kaasas ainult üks seadusele mittevastav salv ning selleks, et jahti jätkata, tuli leida võimalusi muuta salv seadusega kooskõlas olevaks. Asjaolu, et I. Novikovil oli vaidlusalane salv olemas ning jahil kaasas, annab piisava aluse väitmaks, et ta seda salve jahil ka kasutas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus Ivan Novikov JahiS § 24 lg 1 p 2 nõudeid, täites sellega JahiS § 57 objektiivse koosseisu. Taolise normi kohaldamine ei saa olla Ivan Novikovile ka üllatuslik ega tema kaitseõigust rikkuv, kuna Ivan Novikov on saanud menetluse kestel enda õigusi igakülgselt kaitsta ning esitada vastuväiteid ka JahiS § 57 kohaldamise osas. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo pani Ivan Novikov toime otsese tahtlusega. Kasutades jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelvas salve, milles oli kolm padrunit, teadis ta, et teostab jahipidamist keelatud vahendiga, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ivan Novikovi käitumine sisaldab JahiS § 57 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Käesoleva otsusega sisuliselt asendab kohus kohtuvälise menetleja otsuse. Karistus Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus

§ 56

lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 p 7 ja 8 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut JahiS § 58 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot. JahiS § 57 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kuigi kohtuvälises menetluses määrati isikule karistus JahiS § 58 järgi, on kohtuvälise menetleja määratud karistus ka JahiS § 57 sanktsiooni keskmisest määrast madalam ning kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse mõistmisel arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude 6 puudumist, Ivan Novikil varasemate sarnaste süütegude puudumist ning teo toimepanemist otsese tahtlusega. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab I. Novikovi isikule ja tema süü suurusele. Ivan Novikov ei ole tehtut kahetsenud ka kohtus, otsides vaid põhjendusi vastutusest vabanemiseks. Jahipidamiseks on ette nähtud kindlad reeglid, mille järgimine tagab ohutuse ning viib tõenäosuse keskkonna kahjustamise, õnnetuse, vms ebameeldiva juhtumi võimaluse miinimumini. Arvestades aga, et Ivan Novikovi ei ole varem väärteokorras karistatud, leiab kohus, et I. Novikovi süü on siiski keskmisest väiksem ning nõustub kohtuvälises menetluses I. Novikovile karistuseks määratud rahatrahvi suurusega. Kuna aga kohus tuvastas, et rikkumise pani I. Novikov toime tahtlikult, siis karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Karistus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku hoiakuid, aga ka väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis soosivad nii õiguskuulekat käitumist kui ka julgust võtta vastutust toimepandu ees. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele jahti pidavatele isikutele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega toimepandud rikkumistele, mõjutades sellega olema jahipidamist reguleerivate õigusaktide järgimisel hoolsam ning ümbritseva suhtes lugupidavam. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes kohtus tuvastatust, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas pani I. Novikov toime JahiS § 57 järgi kvalifitseeritava väärteo, mitte JahiS § 58 sätestatu, leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni 12.06.2020 otsus väärteoasjas nr 940019001235 Ivan Novikovi karistamises jahisaduse § 58 järgi tuleb tühistada ning karistada Ivan Novikovi jahiseaduse § 57 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, so 260 eurot. Sellega ei raskenda kohus ka menetlusaluse isiku olukorda, arvestades kohtuvälises menetluses tuvastatut, st menetleja antud hinnangut I. Novikovi poolt toimepandule ning sellele vastavale karistusele. Rahatrahvi tasumise tagamiseks ning isiku rahalistesse raskustesse mitteasetamiseks peab kohus võimalikuks määrata, et mõistetud rahatrahvi summas 260 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb valitud kaitsjale makstud tasu kaebuse esitaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 7