Asjaolude kirjeldus, kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Naaritsa tn 8 korteriühistu (avaldaja) esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjades 27.10.2020 (tsiviilasi nr 2-20-130295) ja 29.10.2020 (tsiviilasi nr 2-20-125358) Harju Maakohtule avalduse I K (puudutatud isik) vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on tegemist vaidlusega, mille raames korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Harju Maakohtu 12.11.2020 määrusega liideti 2
) § 477 lg 6 ls 2 sätestab, et kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et majandamiskulude tasumise nõue tuleneb korteriühistu ja korteriomaniku vahelisest võlasuhtest ning seadus ei piira korteriühistul ja korteriomanikul õigust käsutada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissist tulenevad raha tasumise kohustused on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 mõistes täidetavad. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
lg-st 1, 168 lg-st 3 ja 172 lg-st 1 esineb alus menetluskulude jaotamiseks selliselt, et kumbki menetlusosaline kannab oma menetluskulud ise, v.a osas, milles nad on kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude hüvitise maksmises kokkulepitud tähtaja jooksul. Kohus jätab seetõttu menetlusosaliste menetluskulud, mille hüvitamises ei ole kokku lepitud, nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.