Obsah (7)

§ 442§ 367§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3319 Tsiviilasi Osaühing Elan Kin

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palus kostjatelt välja mõista põhinõudena 755,33 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 355,68 eurot ja edasiulatuvalt alates hagi esitamisest viivise 0,25% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.
2. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28.09.2017 äriruumi üürilepingu nr xxxx, mille objektiks olid xxxx hoones asuvad äriruumid. Üürilepingu kohaselt pidi kostja I tasuma hagejale üüri 147 eurot kuus ning lisaks sellele kandma kõrvalkulusid.
3. Kostjal I tekkis hageja ees võlgnevus summas 755,33 eurot. Täiendavalt on kostja I kohustatud tasuma viiviseid. Kostja vastus
4. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
5. Kostjad ei vaielnud vastu järgnevatele asjaoludele:  Hageja ja kostja I sõlmisid äriruumi üürilepingu nr xxxx, mille objektiks olid xxxx hoones asuvad äriruumid.  Vastavalt üürilepingule oli kostja I kohustatud maksma ruumide kasutamise eest tasu 147 eurot kuus, mis ei sisalda käibemaksu. Lisaks kohustus kostja I tasuma ka kommunaal- ja muude teenuste eest.  Pooled on kokku leppinud viivises 0,25 % päevas tähtajaks tasumata makselt.
6. Kostjad esitasid vastuväite, et üürilepingu p 16.
7. kohaselt maksis kostja I lepingu sõlmimisel tagatisraha kolme kuu üüri suuruses, s.o 466,00 eurot. Üürilepingu lõppemisel ei ole hageja tagatisraha kostjale I tagastanud, mistõttu see tuleb võlgnevusest maha arvestada.
8. Samuti märkisid kostjad, et eelnev üürnik tegi ruumides remonti, jättes ruumidesse uue laminaatpõranda ning seinadekoratsioonid (kamina mulaaž). Kostja I ostis selle 300 euro eest. 2 Lepingu lõpetamisel jäi kostja I vara hageja ruumidesse. Hageja ei ole vara väärtust kostjale hüvitanud ega vara kostjale tagastanud. Kohtu põhjendused
9. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostjate vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgneva üle:
10.  Hageja ja kostja I sõlmisid äriruumi üürilepingu nr xxxx, mille objektiks olid xxxx hoones asuvad äriruumid.  Vastavalt üürilepingule oli kostja I kohustatud maksma ruumide kasutamise eest tasu 147 eurot kuus, mis ei sisalda käibemaksu. Lisaks kohustus kostja I tasuma ka kommunaal- ja muude teenuste eest.  Pooled on kokku leppinud viivises 0,25 % päevas tähtajaks tasumata makselt.
11. Pooled on sõlminud üürilepingu. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama kohustus tuleneb ka poolte vahelisest lepingust (p 6.1) (tlk 7). Pooled ei vaidle selle üle, et lisaks üürile pidi kostja tasuma ka kommunaalteenuste (kõrvalkulud) eest.
12. Hageja väitel on kostja I jätnud üüri ja kõrvalkulud tasumata 10.06.2018 – 20.10.2018 esitatud arvetel märgitud perioodi eest, kokku 775,33 eurot.
13. Kostjad on küll esitanud vastuväite, mille kohaselt arved ei tõenda kohustuse olemasolu. Samas on kostjad omaks võtnud väite, et kostja I pidi tasuma üüri 147 eurot kuus ning täiendavalt ka kõrvalkulusid. Samuti on kostja esitanud omapoolse arvutuskäigu (tlk 46 pöördel), millest nähtuvalt ta ei vaidle hageja poolt esitatud nõude arvutuskäigule vastu.
14. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu, leides, et võlgnevusest tuleb maha arvestada lepingu sõlmimisel hagejale tasutud tagatisraha 466 eurot. Üürilepingu p 16.1 kohaselt pidi kostja I lepingu sõlmimisel tasuma hagejale tagatisraha, kuid selle tasumine on tõendamata. Kostjate esitatud tõendid (pangakonto väljavõtted – tlk 51-53) selle tasumist ei tõenda (sellist summat sealt ei nähtu). Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus seda võlgnevusest maha. Kohus märgib, et kohtule esitatud 10.02.2017 maksekorraldus ja V. S pangakonto väljavõte (tlk 51, 52) ei saa üldse tõendada vaidlusaluse üürilepingu alusel tasutut, kuivõrd nendes kajastatud maksed on tehtud enne üürilepingu sõlmimist (viimane makse 17.07.2017, üürileping aga sõlmiti alles 28.09.2017.).
15. Kostjate esitatud tõenditest (pangakonto väljavõtted – tlk 51-53) ei nähtu ka, et kostja I oleks tasunud arved, millel märgitud üüri ja kõrvalkulusid hageja käesolevas menetluses nõuab. Vastupidi – pangakonto väljavõttest (tlk 53) nähtub, et kostja I on teinud pisteliselt makseid ka vaidlusalusel perioodil (juuni kuni september 2018), kuid jätnud osad arved (need, mille tasumist hageja nõuab) tasumata. Seega kinnitab kostjate esitatud pangakonto väljavõte (tlk 53) hoopis hageja väiteid). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks tasunud makseid muul moel kui pangakontol kajastuvate ülekannetega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja nõude põhinõude osas tõendatuks 775,33 euro ulatuses.
16. Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivisenõude. Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 3 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on üürilepingus kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas. Pooled ei ole leppinud kokku, millal tuleb igakuine üür ja kõrvalkulud tasuda. Samas nähtub nii hagist kui kostja vastuses esitatud arvutustest (tlk 43 pöördel), et mõlemad pooled on arvestanud viivist vastava arve esitamisest. Eeltoodust tulenevalt lähtub sellest ka kohus. Kohus mõistab kostjalt I välja viivise hagi esitamiseni (kuni 01.03.2019) järgnevalt: 16.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Hageja palub viivise välja mõista kuni põhinõude täitmiseni 0,25% suuruses määras kogu põhinõudelt (775,33 eurot). Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda määras 0,25% kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kostjad on selgitanud, et hageja on kostjale I tekitanud kahju ruumidesse jäänud ja tagastamata vara väärtuse ulatuses (300 eurot). Kostjad ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt seda nõuet selgesõnaliselt hageja nõudega tasaarvestanud. Samuti on nõue, sh selle suurus, tõendamata. Kohus ei arvesta seda summat hageja nõudest maha.
2. Üürilepingu p-s 12.6 on pooled kokku leppinud, et kostja II käendab kostja I üürilepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus põhinõude ja kõrvalnõuded solidaarselt välja kostjalt I ja kostjalt II. Menetluskulud 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. 20.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse 4 tegemist. Kohus andis pooltele tähtaja enda menetluskulude nimekirjade esitamiseks (kohtunõue, tlk 75), kuid kumbki pool menetluskulude nimekirjakohtule ei esitanud. Ainus kohtuasja toimikust nähtuv menetluskulu on asjas tasutud riigilõiv 225 eurot (tlk 22). Kohus leiab, et tegu on põhjendatud kuluga ja mõistab selle kostjatelt hageja kasuks välja. 21.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik 5