MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta IGOR OGORODNIKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Igor Ogorodnikovilt menetluskuluna kaitsjatasu 229,08 (kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 08 senti) eurot adv. Marina Kelpmani poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700073295. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 229,08 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu Igor Ogorodnikovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Igor Ogorodnikovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.08.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ogorodnikovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 11.12.2017 otsusega tunnistati Igor Ogorodnikov süüdi
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 265 päevamäära summas 2650 eurot.
lg 2 alusel liideti Igor Ogorodnikovile mõistetud rahaline karistus Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3350 mõistetud ärakandmata karistusega 5 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust ja rahaline karistus 265 päevamäära summas 2650 eurot. Vangistuse kandmise alguseks loeti 11.12.2017. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.06.2018 otsusega Harju Maakohtu 11.12.2017 otsuse Igor Ogorodnikovile muuhulgas
lg 1 järgi mõistetud karistuse ja
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning mõistis Igor Ogorodnikovile
lg 1 järgi karistuseks 120 päevamäära suurune rahaline karistus, lugedes päevamäära suuruseks 10 eurot ning rahalise karistuse suuruseks 1200 eurot.
lg 2 alusel liitis Igor Ogorodnikovile mõistetud rahalise karistuse Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning mõistis Igor Ogorodnikovile liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 4 päeva vangistust ning rahaline karistus 120 päevamäära, millele vastab 1200 eurot. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Igor Ogorodnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Igor Ogorodnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Igor Ogorodnikovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on aru saanud, et on vea teinud, kuid ta on nüüd muutunud, enda kallal tööd teinud, kursuseid ja programme läbinud. On järeldused teinud ja uusi eesmärke seadnud. Tahab tõestada oma perele, ühiskonnale ja töökaaslastele, et on muutunud. Oli sõltlane, tarbis narkootikume ja et neid saada, siis panigi toime kuritegusid. Ta on tahtnud 2 muutuda, kuid eelmine elu mõjutab praegust elu. Tahab nii elada, et endine elu ei mõjutaks teda, kuid see on vist võimatu. Ta ei ole juba 10 aastat narkootikume tarvitanud ning ta on kõikide vanade tuttavatega lõpetanud suhtlemise. Sellepärast soovibki valida endale sellise väikse elukoha, kus ei ole vanu tuttavaid. xxxx soovib keevitajana töötada ning ta lõi suhted Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudiga ja nõustus nende tingimustega, sest soovib integreeruda ühiskonda, unustada mineviku ja muutuda. Teda karistati, kuna aitas teisel inimesel narkootikume muretseda. Kui tekivad majanduslikud probleemid, siis pöördub venna poole. Kui kaotab töö, siis teab nüüd kuidas Töötukassa kaudu uut tööd leida. Kaitsja toob välja, et isikul on vabanemisel elukoht, mis sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Isikul puuduvad kehtivad karistused. Varasemad kuriteod olid sooritatud puuduliku probleemilahendamise tõttu, kuid vangistuse ajal on isik läbinud hulgalisi sotsiaalprogramme ja vestlusi psühholoogiga majanduslike raskuste ja probleemilahendusviisidest. Vangla iseloomustusest nähtub, et programmide läbimise tulemusel on muutunud isiku mõtlemisviis. Kinnipeetav oli koostööaldis ning nüüd on tema prioriteediks pere ja õiguskuulekas eluviis. Kõik varasemad kuriteod olid sooritatud nooremas eas. Isik tunnistab varasemalt tehtud vigu.
lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Igor Ogorodnikov ära kandnud üle 2 aasta 10 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 5 aasta 5 kuu 4 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning korteri omanik on andnud nõusoleku isiku sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetava Igor Ogorodnikovi näol on tegemist isikuga, kellel on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid vangistuses viibib ta viiendat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega korduvad reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal olles. Kuritegude raskusaste on olnud kõikuv, käesolev kuritegu on dokumendi võltsimine, varem pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Kuritegude toimepanemise põhjused on olnud erinevad, dokumendi võltsimise pani toime puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu, narkokuriteo majandusliku kasu saamiseks, kuigi ise seda eitab, kuid on üldtuntud asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisega teenitakse suurt tulu. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Lisaks on vend lubanud teda vajadusel materiaalselt toetada. Samas oli tal enda sõnul olemas töökoht ka enne vangistust, ta oli pidevalt hõivatud tööga, mis viitab sellele, et majanduslik kindlustatus ei pruugi olla kuritegude toimepanemist välistavaks asjaoluks. Tasumata rahalisi nõudeid on tal suures ulatuses, mis samuti võivad negatiivselt tema toimetulekut mõjutada ja ajendada uusi kuritegusid toime panema. Ta on ise tunnistanud, et pani narkokuriteo toime hoopis seetõttu, et tahtis aidata sõpra. Seega on ta mõjutatav, mis võib samuti vajaduse tekkimisel soodustada uue kuriteo toimepanemist. Positiivsena võib küll välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, õppinud riigikeelt, läbinud keevitaja kursused, osalenud sotsiaalprogrammis ja vestelnud erinevatel teemadel, kuid ka varasemate vangistuste jooksul on kinnipeetav taasühiskonnastavate tegevustega tegelenud, kuid tulemusi andnud ei ole, millele viitab asjaolu, et vangistuses viibib ta viiendat korda. Kohus hindab seda, mida kinnipeetav on vanglas enda kuritegeliku käitumise muutmiseks teinud ning usub, et isikul on olemas motivatsioon elada õiguskuulekalt, kuid puudub kindlus selles osas, et ta on sel korral vangistusest vabanemisel võimeline seda ka tegema. Kinnipeetavat on varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta rikkus talle käitumiskontrolliga kohaldatud nõudeid ja pani katseajal toime 4 uue kuriteo. Eeltoodu viitab sellele, et võimalus karistus lõpuni vabaduses kanda ei ole siiani olnud isiku jaoks piisavalt suureks motivatsiooniks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Seega puudub kohtul veendumus kinnipeetava eelnevat kuritegelikku käitumist ning võimalikke riske arvesse võttes, et ta oleks oma varasemast käitumisest just käesoleva vangistuse jooksul teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Igor Ogorodnikovi puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Igor Ogorodnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Marina Kelpman, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 247,08 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 3 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit. Marina Kelpman on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest, ½ tasust marsruudil Tartu-Jõhvi 65,50 km summas 20 eurot ning ½ tasust marsruudil Tartu-Rakvere 62 km summas 20 eurot. Arvestades ühte sõidusuunda Tartu-Jõhvi, milline vahemaa on 131 km, kuulub tasu sõidule kulutatud aja eest hüvitamisele summas 12,50 eurot (131 km = 25 eurot / 2 = 12,50) ning marsruudil Tartu-Rakvere, milline vahemaa on 124 km, kuulub tasu sõidule kulutatud aja eest hüvitamise samuti summas 12,50 eurot (124 km = 25 eurot / 2 = 12,50). Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud advokaadile hüvitamisele summas 229,08 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 37,38 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 23.10.2020 kohtumäärus 1-17-855 jõustus 30.12.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.