MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta URMET KASK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Urmet Kaselt menetluskuluna riigituludesse 87,04 (kaheksakümmend seitse eurot ja 04 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99919700061580. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 87,04 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu Urmet Kase kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Urmet Kasele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmet Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusega tunnistati Urmet Kase süüdi
järgi ja karistuseks mõisteti talle 5 kuud vangistust.
lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.08.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 17 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 24.10.2019. Viru Vangla ei toeta Urmet Kase vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Urmet Kase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Urmet Kase ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on autokool poole peal, nüüd on võimalus ka välisriigis load teha. Vabanemisel plaanib minna tööle ja juhiload saada. Ta suhtles sõiduõpetajaga, kes ütles, et temas on potentsiaali eksam sooritada. Ta on täiesti puhas kõikidest sõltuvustest. Ta soovib käituda seadusekuulekalt ja suhtub kriitiliselt oma eelnevale käitumisele. Leiab, et iseloomustus ongi vastuoluline, kuid seal ei saa midagi muuta, sest kontaktisiku sõnul arvutiprogramm annab sellise info. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi, järgmisel nädalal saab see läbi. Talle selgitati, et rikkumised võivad saada takistuseks tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kui rehabilitatsioonikeskusest välja saab, soovib omaette elama asuda. Enam tal alkoholiga probleeme ei teki, kuna on endaga kõvasti tööd teinud. Kõige suurem motivatsioon on laps, kellega suhtleb nii palju kui võimalik. Kaitsja leiab, et oluline ennetähtaegsel vabastamisel on siiski kinnipeetava käitumine vangistuse olles ja väljavaated tulevikus hakkama saamiseks. Arvestades, et tegemist on teise astme kuriteoga ja juba aasta jooksul on palju isiku mõtlemises muutunud, siis arvab kaitsja, et puudub alus jätta süüdimõistetu vabastamisest ilma. Kaitsja leiab, et kontrollnõuetes seatud kohustused ja rehabilitatsioonikeskusesse minek kaaluvad üles distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kinnipeetav ei ole kunagi vägivaldseid kuritegusid toime pannud, tema sõltuvus on paisutatud, kuna sõltuvust ei ole tal ju diagnoositud. Isikul on olemas xxxx OY-s garanteeritud töökoht ning sotsiaalprogrammis osalemine lõpeb lähinädalatel, ta töötab majandustöödel. Seega kõik, mis on vangistuses olnud võimalik teostada, on teostamisel või teostatud. 2 Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Urmet Kask ära kandnud üle 1 aasta vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 1 aasta 10 kuu 17 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Urmet Kase puhul on tegemist isikuga, kellel on karistusregistri andmete kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti neljandat korda. Seega ei ole isikule varasemalt mõistetud korduvad reaalsed karistused vajalikku mõju avaldanud ega teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidnud. Kinnipeetavat on varem kolmel korral karistatud juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise eest ning ühel korral joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuriteod on samalaadsed, liiklusalased ning seetõttu saab järeldada, et isikul on väljakujunenud teatud käitumismuster, ta kordab samu vigu ning ei ole siiani tegude tagajärgedest õppinud piisavalt, et edaspidi kuritegude toimepanemisi mitte korrata. Seega annab isiku varasemast käitumisest ja kuritegude toimepanemise asjaoludest tulenev prognoos kohtule küllaldase aluse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Positiivsena võib välja tuua, et isik alustas 10.08.2020 sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist ning ta on pidevalt olnud hõivatud tööga. Vabanemisjärgselt on isikul võimalik elama asuda xxxx turvakodusse, kus isikule on garanteeritud koht. Tegemist on ajutise elukohaga, kus isikule pakutakse võimalust osaleda 6- kuni 12-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis koos majutus- ja nõustamisteenusega. Eeltoodu viitab ka sellele, et isik soovib oma sõltuvusprobleemidega tegeleda. Samas ei kaalu eelnimetatud positiivsed asjaolud kohtu hinnangul üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks
Kinnipeetava käitumine vanglas ei ole olnud õiguskuulekas ega viita sellele, et isik oleks oma varasemast kuritegelikust läitumisest teinud piisavalt järeldusi selleks, et vangistuses range järelevalve all viibides hoiduda rikkumiste toimepanemisest. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et vangistuses õiguskuuleka käitumise kriteerium ei ole kinnipeetava puhul täidetud. OÜ xxxx on garanteerinud kinnipeetavale vabanemisel töökoha, mis omakorda tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas töötas kinnipeetav enda sõnul enne vangistust samuti ning omas sissetulekut ja sai majanduslikult hästi hakkama. Seega ei erine vabanemisjärgsed elutingimused töökoha näol oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust ega ole seetõttu ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Seda enam, et kuriteod ei ole seotud isiku majandusliku toimetuleku või materiaalse kasu saamise eesmärgiga. 3 Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete, nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval ei ole iseloomustuse kohaselt diagnoositud alkoholi- ega narkosõltuvust, samas on kinnipeetav ise tunnistanud, et alkoholi tarvitamine suurendab isikul uue kuriteo toimepanemise riski, lisaks on ta varem kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Narkootilisi aineid on Urmet Kask enda sõnul tarvitanud regulaarselt ning seda ka enne vangistust. Varem on teatanud, et ei näe amfetamiini tarvitamises midagi halba ega plaani seetõttu selle tarvitamisest ka täielikult loobuda. Kohtuistungil avaldatud kohaselt ei plaani ta sõltuvusaineid enam tarvitada ning seetõttu soovibki läbida sõltuvusainetest taastumise programmi. Samuti on isiku tutvusringkonnast suurem osa kriminaalkorras karistatud. Kuigi isik on võimeline kuritegusid toime panema üksinda, tunnistab ta mõnede sõprade poolt mõjutatavust. Seega võib kriminaalne tutvusringkond soodustada kuritegude toimepanemist või kallutada kuritegude toimepanemisele ning seda eriti olukorras, kus Urmet Kase on teatanud, et ei ole huvitatud kriminaalse taustaga tutvusringkonnaga suhete katkestamisest. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Urmet Kase vabastamine ei ole põhjendatud. Eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ja käitumisest vangistuses viibimise ajal lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava motivatsioon senise kuritegeliku ja hoolimatu käitumise muutmiseks on puudulik. Kuigi ta väidetavalt soovib elada edaspidi seaduskuulekalt, annab isiku senine käitumine tema sõnades põhjuse kahelda. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav on varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo ning korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Urmet Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 107,04 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 3 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit. Merike Allikmäe on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest marsruudil Suur-Karja 11 Tallinn – Rohuaia 8 Rakvere 102 km summas 25 eurot. Korra sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui advokaat lõikes 1 ette nähtud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates kohtueelsetes menetlustes või kohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Merike Allikmäe on 28.10.2020 osalenud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kolmel tingimisi enne tähtaega vabastamise kohtuistungil, mistõttu tuleks tasu sõidule kulutatud aja eest jagada võrdselt kolme isiku vahel. Seega kuulub tasu sõidule kulutatud aja eest hüvitamisele summas 8,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud 4 advokaadile hüvitamisele kokku summas 87,04 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 14,51 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 12.11.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-19-9087 jõustus 30.12.2020 Tartu Ringkonnakohtu /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.