Obsah (4)

§ 127§ 146§ 158§ 167

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-9822 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok

) § 146 lõikes 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Maakohus on tuvastanud, et 21.06.2011 laenulepingu ja selle lisade kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 21.06.2013 ning 01.12.2014 laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 10.05.2015. Maakohus kohaldas

§ 127

lõikeid 1 ja 2 ning leidis, et hageja nõuded kostja vastu aegusid

§ 146lg 1 alusel vastavalt 21.06.2016 ja 10.05.2018.

1. Maakohus tuvastas, et 24.09.2015 müügilepingust ei nähtu, et kostja oleks laenulepingutest tulenevaid nõudeid tunnustanud. Müügilepingus ei ole osundatud konkreetsele laenusuhtele ega sellele, milline võiks olla väidetavast laenusuhtest tulenev nõue. Isegi, kui kostja oleks selles dokumendis mingisuguseid tema vastu suunatud nõudeid tunnustanud, siis on selliselgi juhul nõuded 24.09.2018 aegunud. Hageja on viidanud ka kostja 20.11.2017 ekirjale kui nõude tunnustamisele. Maakohus oli seisukohal, et e-kirjast ei nähtu muud kui see, et kostja on pidanud vajalikuks hageja eelnevas 29.10.2017 e-kirjas toodud andmeid kontrollida ning peab võimalikuks koostöö jätkamist tuleviku projektide raames.
2. Hageja leiab, et nõuded ei ole aegunud, kuna 05.01.2016 sõlmiti suuline kokkulepe laenu tagastamise tähtaja edasilükkamiseks. Maakohus leidis, et laenulepingute kohaselt võis lepinguid muuta ja täiendada ainult poolte kokkuleppel ja kirjalikult ning vorminõude täitmata jätmisel ei loeta lepingut sõlmituks (võlaõigusseaduse § 11 lg 2). Seega isegi juhul, kui pooled oleksid sõlminud suulise kokkuleppe, ei omaks see õiguslikku tähendust. Ka Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjast ei nähtu, et Eurex Capital OÜ ja kostja oleks sõlminud hagis viidatud kokkuleppeid. Samuti on 05.01.2016 mistahes suuliste kokkulepete sõlmimine hagejaga välistatud ka seetõttu, et hageja teavitas kostjat nõude omandamisest alles 29.05.
3. Maakohus leidis, et kostja ei ole võlga tunnistanud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud, mistõttu ei saa hageja ka tugineda sellele, et kostja on aegumise vastuväitest loobunud. 3
4. Samuti märkis maakohus, et võlasuhe tekkis enam kui kaheksa aastat tagasi, kostja on füüsiline isik ning hageja on professionaalne turuosaline, kellel on vaieldamatult vajalik oskusteave ning ka võimalused nõuete sissenõudmiseks. Oma õiguste kaitseks aegumise vastuväite esitamist ei saa pidada hea usu vastaseks käitumiseks. Hageja apellatsioonkaebus
5. Hageja palub 13.12.2019 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha asjas maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata vaheotsus aegumise kohaldamata jätmise kohta ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
6. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti leidnud, et kostja ei tunnustanud müügilepinguga hagi aluseks olevaid nõudeid. Hageja on esitanud kohtule tõendeid laenusuhte olemasolu kohta, samas kui kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et lepingus oleks olnud juttu mõnest teisest laenusuhtest. Järeldus, et tegemist ei olnud selle laenusuhtega, mille osas on hageja esitanud kohtule tõendeid, on üllatuslik. Maakohtu järeldus, et 21.09.2015 müügilepingus ei ole osundatud ühelegi konkreetsele laenusuhtele, on meelevaldne. Asjaolu, et lepingus ei ole viidatud konkreetsele lepingu kuupäevale ega nõudesummale, ei tähenda, et nõuet ei ole tunnustatud. Seega on maakohus valesti hinnanud 21.09.2015 lepingut ning jätnud ebaõigesti kohaldamata

§ 158lg 1.

1. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et 20.11.2017 e-kirja ei saa seondada mitte ühegi konkreetse laenusuhtega. Kirjas on arutatud hagi aluseks oleva laenusuhte täitmisega seonduvaid küsimusi. Kostja tunnustas 20.11.2017 e-kirjaga hageja nõudeid.
2. Kostja tuginemine aegumisele on hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja üritas hagejale jätta muljet, et tal on kavas nõue täita. Hageja on käitunud heas usus ning asjaolust, kas kostja on füüsiline isik või mitte, ei sõltu hea usu põhimõtte kohaldamise võimalikkus. Maakohus on valesti leidnud, et pooled ei sõlminud 05.01.2016 kokkulepet, millega lükati laenu tagastamine edasi. Kui kohus peaks leidma, et sellist kokkulepet ei sõlmitud, siis tuleb lugeda, et hageja andis kostjale laenu tagastamiseks täiendava tähtaja. Lisaks pidasid pooled läbirääkimisi. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Maakohus leidis, et kuna 21.06.2011 sõlmitud laenulepingu ja selle lisade kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 21.06.2013 ja 01.12.2014 sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 10.05.2015, siis aegusid nõuded vastavalt 21.06.2016 ja 10.05.2018 (

§ 146lg 1).

Sealjuures asus maakohus seisukohale, et aegumine ei katkenud ega peatunud. 4 23.

§ 158

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et aegumine ei katkenud 21.09.2015 (maakohus on ekslikult märkinud lepingu kuupäevaks 24.09.2015). 21.09.2015 sõlmitud nõude tingimuslikus müügilepingus, mille osapooled on teiste hulgas ka kostja ning Eurex Capital OÜ, on märgitud, et kostja ja Eurex Capital OÜ vahel on võlasuhe ning kostja ei ole seisuga 21.09.2015 Eurex Capital OÜ-le laenu tagastanud, samuti ei ole kostja tasunud intresse ega muid laenulepingu(te)st tulenevaid võimalikke kõrvalkulusid (tl 14). 21.09.2015 oli mõlemast laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks. Kuigi 21.09.2015 lepingus antud kinnituses ei ole märgitud laenulepingute kuupäevi, ei ole kostja väitnud, et tema ja Eurex Capital OÜ vahel oli teisi laenulepinguid. Seega ei saanud lepingupooled pidada silmas muid laenulepinguid, kui vaidlusaluseid laenulepinguid. Kuna 21.09.2015 kokkuleppes on kostja kinnitanud, et ta ei ole laenu tagastanud ja tasunud intresse ega muid kõrvalnõudeid, siis on kostja sellega Eurex Capital OÜ nõude olemasolu tunnustanud, mistõttu aegumine katkes 21.09.2015 ja algas uuesti 22.09.2015. 24. Hageja on seisukohal, et 05.01.2016 sõlmisid Eurex Capital OÜ ja kostja suulise kokkuleppe, mille alusel kohustus Eurex Capital OÜ mitte nõudma kostjalt laenulepingutest tulenevat võlga enne seda, kui on saanud selgeks BTA-ga peetava kohtuvaidluse tulemus. Alternatiivselt leiab hageja, et Eurex Capital OÜ andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, mistõttu aegumine oli

§ 167lg 2 alusel peatunud kuni BTA-ga peetava kohtuvaidluse lõpuni 28.05.2018.

Hageja tugineb 29.10.2017 e-kirjale (tl 15-16). Ringkonnakohus leiab, et sellest e-kirjast ei tulene poolte kokkulepet kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamise kohta. Selles e-kirjas teeb Eurex Capital OÜ ettepanekuid, kuidas võiks toimuda kostja võlgnevuse tasumine, ning kostja on 20.11.2017 e-kirjas teatanud, et ta on nõus teemasid arutama. Kirjavahetusest ei nähtu poolte kokkulepet võlgnevuse tasumise tähtaja edasilükkamise kohta. Pealegi tuli mõlema laenulepingu kohaselt lepingu muudatused ja täiendused vormistada kirjalikult. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Seega, lisaks sellele, et kirjavahetusest ei nähtu kokkulepet kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamise kohta, ei oleks see kokkulepe ka poolte poolt kokkulepitud vormis. Samuti ei nähtu 29.10.2017 e-kirjast, et kostjale oleks antud täiendav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks. Nagu eelnevalt märgitud, teeb Eurex Capital OÜ nimetatud e-kirjas ettepanekuid selle kohta, kuidas võiks toimuda kostja poolt võlgnevuse tasumine. Kuid seda ei saa pidada kostjale täiendava tähtaja andmiseks kohustuse täitmiseks.

1. Hageja on seisukohal, et kostja tunnustas 20.11.2017 e-kirjas nõuet, mistõttu aegumine katkes ka 20.11.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. 20.11.2017 e-kirjas, mis on saadetud vastuseks Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjale, on kostja avaldanud, et ta vajab aega numbrite kontrollimiseks. Kostja märkis, et tal on huvi leida kõigile osapooltele vastuvõetav lahendus ja ta usub kokkuleppele jõudmisesse. Kostja selgitas, et ta näeb lahendust uute ühiste projektide raames. Sellega seoses on mõned ideed, mida ta tahab arutada kokkusaamisel, et saada aru kokkupuutepunktidest. Ta on valmis kohtuma ja neid teemasid arutama (I kd tl 15). Kolleegiumi hinnangul ei saa seda pidada nõude tunnustamiseks. Kostja on avaldanud, et ta vajab aega numbrite kontrollimiseks, millest järeldub, et ta ei võta võlgnevust omaks. Lisaks on Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjas 5 märkinud kostja põhivõlaks 73 730,50 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui hageja nõuab käesolevas hagis. Ringkonnakohtu arvates saab kostja 20.11.2017 e-kirjast järeldada üksnes nõusolekut läbirääkimiste pidamiseks, mitte aga tahet Eurex Capital OÜ nõude tunnustamiseks. Kolleegium leiab, et Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirja ning kostja 20.11.2017 vastust sellele saab pidada läbirääkimisteks.
3. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-11 (p 10) selgitanud, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud tõendid, millest nähtub, et poolte läbirääkimised oleksid jätkunud. Arvestades, et kostja vastas Eurex Capital OÜ 29.10.2017 e-kirjale 22 päeva pärast, siis on ringkonnakohus seisukohal, et mõistlik aeg, üksteisega ühenduse võtmiseks läbirääkimiste jätkamiseks, on maksimaalselt 30 päeva kostja saadetud 20.11.2017 e-kirjast arvates. Läbirääkimiste jätkumise kohta ei ole hageja aga tõendeid esitanud. Seega tuleb lugeda, et hagi aegumine oli peatunud alates 29.10.2017 – 20.12.
5. Hageja on hagiavalduses märkinud, et peale 2017.a on pooled olnud pidevas suhtluses laenulepingutest tulenevate võlgnevuste üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole läbirääkimiste pidamine pärast 2017.a tõendatud. Eurex Capital OÜ on küll saatnud hagejale 31.05.2018 ja 09.07.2018 e-kirjad (I kd tl 19), kuid puuduvad tõendid, et kostja oleks nendele vastanud. Riigikohus on 14.06.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16 (p 14) selgitanud, et aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud. Ringkonnakohus märgib, et Eurex Capital OÜ on kostjale saatnud e-kirjad ka 03.05.2019 ja 13.05.2019 (tl 20) ning hageja on 30.05.2019 saatnud kostjale nõudeavalduse koos kompromissiettepanekuga (tl 22), kuid hagiavalduse kohaselt saatis kostja 05.06.2019 hagejale vastuse, milles kahtles nõude olemasolus ja tugines aegumisele. Seega ei ole tõendatud, et pooled oleksid peale 2017.a pidanud läbirääkimisi.
6. Ülaltoodust järeldub, et hagi aegumine algas uuesti 22.09.2015 ja oli peatunud 29.10.2017 – 20.12.
7. Hagi esitati kohtusse 28.06.
8. Kuna hagi aegumise tähtaeg on 3 aastat (

§ 146lg 1), siis nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hagi on aegunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
2. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6