1-13-4929/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-13-4929 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Kaitsja Prokurör Margus Viira (määratud korras) Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivar Voiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu IVAR VOIT, isikukood 37612076025, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.12.2012 ja lõpp 26.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.10.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta IVAR VOIT vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Ivar Voitilt menetluskuluna riigituludesse 234 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Ivar Voit, 1-13-4929, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivar Voiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ivar Voit on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.12.2013 otsusega KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 09.03.2011.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks Ivar Voiti kinnipidamise aja, s.o alates 26.12.2012.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral karistatud, millest neli karistust on arhiveeritud, vanglas viibib isik neljandat korda. Kuuest kuriteost on kolm vägivaldset kuritegu. Esimesel korral karistati isikut salajase varguse eest, mis on toime pandud grupis. Teisel korral karistati teda salajase varguse eest, mis on toime pandud grupis ja ettevaatamatuse tõttu vara hävitamise või rikkumise eest. Kolmandal korral karistati teda röövimise eest. Neljandal korral karistati teda laskemoona ebaseadusliku omamise eest. Viiendal korral karistati teda kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesolev kuritegu on tapmine, mistõttu on võrreldes varasemate kuritegudega vägivaldsuse raskusaste suurenenud. Kuritegude toimepanemise muster ja isiku käitumise muster korduvad. Vägivaldsed kuriteod on toime pandud sõltuvusprobleemide, isiku puuduliku probleemide lahendamise oskuse ja impulsiivse käitumise tõttu, isik tegutses hetkeemotsiooni ajendil. Röövimine ja salajased vargused on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja sõltuvuse rahuldamiseks. Vargused on toime pandud grupis, teised kuriteod aga mitte. Käesoleva kuriteo soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, samuti ka isiku impulsiivne käitumine ja kättemaksumotiiv. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Ivar Voiti tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Ivar Voit taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta pole keeldunud tööst, kuid ei saa töötada tervislikel põhjustel, kuna põeb hepatiiti, mille sai vanglas ja vanglas teda ei ravita. Avaldas kahetsust tehtud tegude üle, ütles, et ta ei saa muuta mineviku, kuid saab üles ehitada oma tuleviku ja mis on ka ühiskonnale vastuvõetav, tahab pakkuda oma lapsele lapsepõlve ja anda talle hea hariduse. Tal on säilinud suhted endiste tööandjatega ja ehk saab kriminaalhooldajaga kokkuleppel vahetada töökohta. Kinnitas, et on vanglas õppinud tegema kokkuleppeid ja maksegraafikuid, et lahendada normaalse inimese kombel probleeme. Selgitas, et on 8 aastat sõltuvusest puhas ja edaspidi plaanib mitte tarvitada alkoholi ja mitte käituda vägivaldselt. Kahetses, et ei osanud varem hinnata pere- ja tööelu vabaduses. Vabanemisel tahab võtta ka endale tugiisiku juhuks, kui peaksid tekkima mingid arusaamatused, on ühendust võtnud dr K saamaks pereteraapiat. Kinnitas, et talle on kõik arusaadav, kriminaalhoolduse nõuded ja kohustused on talle täitmiseks jõukohased, ta tahab vabaneda, ta on motiveeritud ja ta on nõus elektroonilise järelevalvega kas või karistusaja lõpuni. 2 Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Margus Viira oli seisukohal, et tööst keeldumiseks ei ole mingit sisulist õigustust, kuid Tallinna Vanglas isik siiski töötas, seega tööst keeldumine ei ole seotud ei kriminaalsete ega usuliste ega muude põhjustega, üksnes tervisega, mis on järjest halvenenud. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava iseloomustus sisult positiivne, isik on korduvalt ja aktiivselt osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, on lõpetanud põhikooli. Programmid on aidanud teda jõuda selleni, et ta oskab oma tegudele anda adekvaatse hinnangu. Ka vabaduses toime tulemiseks on kõik eeldused olemas: tal on toetav perekond, tal on kasvamas tütar, tal on olemas koht, kuhu elama asuda ja mida saab hiljem vajadusel ning kriminaalhooldajaga kokkuleppel muuta. Samuti on tal olemas garanteeritud töökoht. Harju Maakohtus on kinnipeetava suhtes algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, see on käesoleval ajal pooleli. Paarissuhetes ei ole vägivalda esinenud, probleemset käitumist vanglas pole. Kaitsja oli seisukohal, et ükskord peab inimene tavaellu naasma ja kui arvata, et kui ta veel 4 aastat istub ja ilma igasuguste kohustusteta ja kontrollita vabaneb, et siis on parem, siis see ei ole mõistlik. Kuna käesoleval momendil soovib kinnipeetav vabatahtlikult alluda elektroonilisele valvele kuigi tal on võimalus vabaneda ka ilma selleta, siis oleks käitumiskontroll tagatud ka läbi elektroonilise valve ja kinnipeetav on kinnitanud, et ta on kõigi kriminaalhoolduslike nõuete täitmisega nõus. Kaitsja palus Ivar Voit tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Ivar Voit talle mõistetud karistusest (11 aastat vangistust) ära kandnud 7 aastat 10 kuud ja 18 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Elektroonilisele valvele allumise võtab kinnipeetav endale täitmiseks vabatahtlikult. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane 3 käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Ivar Voiti käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kui kinnipeetav tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Ivar Voiti karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Maardu linna. Tegemist on kinnipeetava kasuisale kuuluva 2-toalise korteriga, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on tema ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vangistusest tingimisi ennetähtaega vabanemise korral on Ivar Voitil võimalus klienditeenindaja-kliendisuhete arendajana tööle asuda ettevõttese "xxxx". Vangistuses ei ole kinnipeetav alates
4. aastast töötanud, on järjepidevalt keeldunud töötamast viidates tervisele. Vangla hinnangul keeldub kinnipeetav tööst isiklike veendumuste ja hoiakute tõttu, mistõttu on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav keeldub tööst põhjusel, et teda vanglas ei ravita. Kohtu hinnangul on tegemist manipuleeriva käitumisega ja selline suhtumine näitab subkultuurset hoiakut ning kohus ei pea seda positiivseks. Toimetulekut vabaduses võivad ka mõjutada täitmata rahalised nõuded (vangla andmetel summas 46432,76 eurot; TÄITIS andmetel seisuga 13.11.2020 käesoleva kriminaalasjaga seotult vähemalt 4415 eurot menetluskuludena) ning ja seda olukorras, kus isik on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et ka töökoha olemasolu korral jääb majanduslikust ebastabiilsusest tulenevalt uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Kinnipeetaval on head ja toetavad suhted ema, elukaaslase ja tema ema, tütre ning vennaga, kuid kokkusaamise võimalust ei ole kasutanud. Lähedased on seadusekuulekad isikud, mis on kohtu hinnangul positiivne. Isiku suhtlusringkonda aga kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Vanglas olles suhtleb Ivar Voit just ennekõike isikutega, kes järgivad kuritegelikule hoiakule omaseid käitumisreegleid. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav ja sellele viitavad varasemalt grupis sooritatud kuriteod. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Ivar Voit on vanglas omandanud põhihariduse, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, osales sõltlastele suunatud Corrigo tugigrupi töös ning vestlustel psühholoogiga. Tegevuste läbimise tulemusena on kriminaalhooldaja hinnangul märgata mõningasi muutusi isiku mõtlemises, paranenud on analüüsivõime ja isik õppis tundma oma arendamist vajavaid ja nõrku külgi. Isik saab aru, et teatud olukordades võiks teisiti käituda ning tänu sellele on võimalik kuritegusid ära hoida. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enese harimiseks. Ivar Voitil on probleeme alkoholi tarvitamisega, isik on korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes (ka käesoleva kuritegu on toime pannud alkoholijoobes), seega on alkoholi 4 tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel otsene seos. Varasemalt ei tunnistanud kinnipeetav alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme ning eitas neid, kuid nüüd on hakanud mõistma, et tarvitamisel on palju negatiivseid tagajärgi ja see mõjutab tema elu. Vangla hinnangul isik pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Kohus on seisukohal, et alkoholi taastarvitamist ei saa eitada ning sellest tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Narkootikumide osas on Ivar Voiti näol tegemist juhutarvitajaga, s.t meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. Enne vangistust kasutas metadooni alkoholi liigtarvitamisest tuleneva pohmelli leevendamiseks, lisaks sellele on proovinud opiaate. Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et narkootikumide tarvitamise ja isiku vägivaldse käitumise vahel oleks põhjuslik seos ja isiku igapäevane käitumine enne vangistust ei olnud seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega ning kohus loeb selle asjaolu positiivseks. Samas on isikut korduvalt väärteokorras NPALS alusel karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses. Kinnipeetav on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid on katseajal toime pannud uue kuriteo (käesoleva), samuti on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub Ivar Voit hetkeemotsiooni ajel, ta ei mõtle oma tegude võimalikele negatiivsetele tagajärgedele ja lahendab probleeme vägivalda kasutades. Tekkinud probleemides süüdistab aga teisi või juhust. Ta võib kergekäeliselt teiste inimeste tegusid tõlgendada otsese solvangu või rünnakuna tema isiku vastu ning reageerib solvangutele füüsilise vägivallaga. Kinnipeetava empaatiavõime on pinnapealne,
5. a leidis vanglas aset intsident, kus isik kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Ivar Voitil on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud, isik on ustav vangla kriminaalsetele väärtustele, õigustades seda sellega, et teda väidetavalt ei ravita vanglas. Ka ei väärtusta isik ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, ta ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel, seega puudub tal ka motivatsioon muutuseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kohus on seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja elu- ja töökoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine, distsiplinaarkaristused vanglas, kriminaalsete hoiakutega tutvusringkonna negatiivne mõju, majanduslik ebakindlus, alkoholi kuritarvitamine ja kuritegelikud hoiakud (tööst keeldumine vanglas, manipuleeriv käitumine jne). Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 7-ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale allumatusele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu 5 veelgi süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kokkuvõtvalt, arvestades Ivar Voiti isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei ole võimalik Ivar Voiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tema puhul on olemas keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Ka vangla on isiku hinnanud kõrgohtlikuks. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle kolme aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada ja kinnistada positiivseid hoiakuid ning käituda eeskujulikult. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 13.11.2020 kohtumäärus 1-13-4929 jõustus 22.12.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 6