4-20-4085/13

(410120015214)Katrin Mikenberg A. S. kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 16.09.2020 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410120015214, millega A. S.t karistati karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot A. S., isikukood xxx; xxx kodanik; elukoht on xxx; töökoht on xxx, xxx; karistusregistri järgi kehtivad karistused puuduvad; tel:xxx; e-post: xxx Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu); registrikood: 75034502; aadress: Paldiski mnt 48a, Tallinn 10614; e-post: munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-135, otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus.
2. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 16.09.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410120015214 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. CD-plaat, mis on lisatud väärteomaterjali juurde, jätta pärast otsuse jõustumist väärteotoimiku juurde.
4. Otsuse koopia saata A. S.le ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE 1 4-20-4085 A. S.le heidetakse väärteoasjas nr 410120015214 ette seda, et ta 24.08.2020 kell 15.15 xxx kortermaja juures rikkus avalikus kohas käitumise üldnõuet sellega, et lubas oma koera avalikku kohta jalutusrihmata. Sellega ei olnud tagatud inimeste ja teiste loomade ohutus. Objektiivse hinnangu põhjal on loomapidaja põhjustanud ohtliku ja teisi isikuid häiriva olukorra, kuna koer võib rünnata või ehmatada inimesi ja teisi loomi ning tekitada liiklusohtliku olukorra. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus A. S. korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 262 lg 1 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kohtuvälise menetleja 16.09.2020 kiirmenetluse otsusega karistati A. S.t KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.
6. Otsuse peale esitas menetlusalune isik 29.09.2020 kaebuse ja 13.10.2020 selle täienduse. Kaebaja nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et rihmata ei tohi koeraga jalutada, kuid selgitas, et tema koer on väike, 13-aastane ja lonkab. Seega palus A. S. vähendada talle mõistetud karistust. Kaebaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.
7. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et A. S. tegu on tõendatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) vaneminspektori ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, lisatud foto ning videosalvestisega. Menetleja on faktilised asjaolud tuvastanud õigesti ning need ka tõendina vormistanud. Karistuse määramisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid. Seega on otsus õiguspärane ning karistus proportsionaalne toimepandud süüteoga. KOHTU SEISUKOHT
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. KarS § 262 näeb ette väärteokaristuse avaliku korra rikkumise eest. Avaliku koha mõiste ja seal käitumise üldnõuded on sätestatud KorS §-des 55 ja 56, mille kohaselt on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil ning § 55 lg 1 alapunktides toodud ka näidisloetelu teisi isikuid häirida või ohustada võivatest tegevustest. Seega on avalikus kohas käitumise üldnõuded lahutamatult seotud teiste inimestega ning keeldude rikkumise kindlakstegemine eeldab vältimatult ka sellisest tegevusest häiritud või ohustatud isiku kindlakstegemist.
10. Eeltoodud seisukoht on leidnud kajastamist mitmes Riigikohtu lahendis (vt näit RKKKo nr 1-16-5540/42, p 23; RKKKo nr 3-1-1-15-17, p 21; RKKKo nr 3-1-1-93-14, p 9 jt). Sealjuures on Riigikohus leidnud, et pelgalt teo toimepanek avalikus kohas ei saa endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku käitumise kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (RKKKo 3-1-1-93-14, p 8) ning ametiülesandeid täitev politseinik või turvatöötaja ei ole kõrvaline isik, kelle õigusrahu võiks olla häiritud, sest tema kohus ongi konfliktsituatsioonid lahendada (RKKKo 3-1-1-60-10, p 15.2).
11. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et A. S. oli oma koeraga 24.08.2020 kella 15.15 paiku xxx kortermaja juures jalutusrihmata. Seda kinnitavad nii A. S. menetlusaluse isikuna antud ütlused, MUPO vaneminspektorist tunnistaja O. S. ütlused, kui ka korrakaitselise järelevalve käigus tehtud videosalvestis ja foto. Kortermaja juures olev haljasala, kus kaebaja koeraga viibis, on avalik koht KorS § 54 mõistes, sest see on maa-ala, mida saab kasutada määratlemata isikute ring. Koeraga avalikus kohas jalutusrihmata viibimine rikkus Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määruse nr 24 „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 3 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille esimese lause kohaselt tohib koera või kassi viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest 2 4-20-4085 ta omal tahtel välja ei pääse. Küsimus on selles, kas ja kelle õigusrahu A. S. oma tegevusega häiris või ohustas. Avalik koht ei ole väärtus iseenesest. Isiku karistamine KarS § 262 alusel eeldab lisaks avalikus kohas teo toimepanemisele ka selle tuvastamist, kelle õigusrahu häiriti. Mõttelise isiku ohustamisest või rahu häirimisest KarS § 262 koosseisu täitmiseks ei piisa.
12. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, kelle avalikku õigusrahu personaalselt häiriti. Ka toimikus oleva videosalvestuse ja foto põhjal ei saa teha järeldust, et rohealal mitu meetrit omanikust eemal jalutanud koer oleks mingilgi moel ohustanud või häirinud kõrvalisi isikuid. Seda põhjusel, et ühtki kõrvalist isikut sündmuskohal näha ei ole.
13. Asjas on tunnistajana üle kuulatud O. S.. Nimetatud tunnistajat ei saa käsitleda isikuna, kelle rahu oleks rikutud. Esiteks ei nähtu tõenditest, et jalutusrihmata avalikus kohas jalutav koer oleks olnud tunnistaja suhtes agressiivne või ohustanud teda muul moel. Teiseks oli tunnistaja korrakaitselist järelevalvet teostav MUPO vaneminspektor, kelle teenistuskohustuseks on teha linnakodanikele selgitustööd ning tutvustada neile linna õigusaktidega kehtestatud nõudmisi.1 Kuivõrd tunnistaja täitis tööülesandeid, siis menetlusaluse isiku korralekutsumine ja tema tähelepanu juhtimine linna koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete täitmise kohustusele ei saanud käesolevas asjas olla tunnistaja jaoks häiriv.
14. Kuna väärteoasjas olevate tõendite põhjal ei häirinud ega ohustanud A. S. tegu ühegi asjasse puutumatu isikustatud isiku rahu, selliseid isikuid sündmuskohal ei olnud, siis asub kohus seisukohale, et A. S. viibimist avalikus kohas koeraga, kel puudus jalutusrihm, ei saa kvalifitseerida avaliku korra rikkumisena.
15. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 16.09.2020 kiirmenetluse otsuse A. S. karistamises KarS § 262 lg 1 järgi ja, rahuldades menetlusaluse isiku kaebuse, lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A. S. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Oksana Svidirenko ametijuhendi p-d 3.1-3.
16. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.tallinn.ee/telefoniraamatpuu#tootaja_10057037&asutus2_50003290&asutus1_50003284 (20.10.2020). 1 3