Kriminaalasi nr 1-18-6590 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2020, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6590 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungisekretär J

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti liitkaristus 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetega.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati kohustus mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Kunnar Võsumäge käitumiskontrolli perioodil alluma alkoholismivastasele ravile alates 07.09.

1. a ühe kuu jooksul. Teda kohustati esitama vastavasisulise tõendi kriminaalhooldusametnikule nende esimesel kohtumisel. Kohtuotsus jõustus 25.09.
3. Tartu Maakohtu 20.12.
4. a kohtumäärusega pöörati Kunnar Võsumäe karistus täitmisele.
5. Tartu Maakohtu 24.08.
6. a kohtumäärusega vabastati Kunnar Võsumägi enne tähtaega vangistusest ning talle määrati käitumiskontroll ning

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli perioodil alkoholi. Kohtuotsus jõustus 09.09.2020. a. 1

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Kahtlust ei ole selles, et Kunnar Võsumägi rikkus
2. ja 17.11.
3. a registreerimiskohustust ning
4. ja 23.11.
5. a. alkoholi tarvitamise keeldu. Kunnar Võsumägi tegusid ei eita ja kahetseb neid. Lisaks selgitas ta istungil ka iga rikkumist eraldi. Kokku saab neid selgitusi võtta selliselt, et kahetsusväärselt tekkis Kunnar Võsumäel halbade asjaolude kokkulangemise tulemusena tagasilangus, mille ta on praeguseks hetkeks ületanud ning alkoholi ei ole ta juba mõnda aega tarvitanud. Kohus peab neid selgitusi usutavaks. Seega tuleb kaaluda, milline oleks taolisele rikkumisele reageerimise kohane meede.
6. Kohast meedet valides peab kõigepealt pidama silmas kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
9. Kohus on veendumusel, et võimalusel tuleb tegeleda mitte tagajärgede, vaid probleemide põhjustega. Kunnar Võsumäe saatmine vanglasse praegusel hetkel otstarbekas pole. Kohus leiab, et Kunnar Võsumäe tagasilangusest tulenevad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised endast uute kuritegude ega ka kohustuste uute rikkumiste ohtu (ja seeläbi omakorda uute kuritegude ohtu) ei kujuta. Suurimaks ohuteguriks, mis võib tõugata Kunnar Võsumäge uutele rikkumistele ja kuritegude toimepanemisele, on just alkoholi tarvitamine. Praegusel juhul leiab kohus aga, et alkoholist tulenevad riskid on Kunnar Võsumäe käitumises piisavalt maandatud. Ta on asunud alkoholismivastasele ravile, tal on töökoht, kus teda hinnatakse ning ta peab tegelema oma võlgade tasumisega. Vanglasse sattumise korral jääksid võlausaldajad oma rahata ning seeläbi saab kellegi kolmanda isiku õigushüve asjatult taaskord riivatud. Seda tuleb võimalusel vältida. Kohus ei usu ka sellesse, et pärast vangistuse ära kandmist oleks Kunnar Võsumägi sedavõrd motiveeritud enda probleemidega tegelema, kui just nüüd ja praegu.
10. Mõistagi on tegemist kaalutlusotsusega. See tähendab, et iga järgmise rikkumise puhul tuleb uuesti hinnata, kas Kunnar Võsumäe usaldamine on õiguskorra kaitsmise huvides või mõjutavad uued rikkumised ja süüdimõistetu vabaduses viibimine õiguskorda selliselt, et kaalukauss langeb karistuse täitmisele pööramise kasuks. Praegu leiab kohus, et on põhjendatud Kunnar Võsumäele viimase võimaluse andmine, et ta saaks end tõestada. Selliselt on kohtu hinnangul arvestatud nii vajadusega kaitsta õiguskorra huve täna kui ka tulevikus. Ka ei ole hetkel mõistlik rakendada mingeid muid seaduses sätestatud meetmeid, sest need ei täidaks eesmärki. Kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks jätab kohus seega rahuldamata. 2