Obsah (4)

§ 306§ 175§ 180§ 313

1-20-1404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1404 /19231700124/ Kohtukoosseis Kohtun

§ 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Erik Koov Kar

S § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot on 1500 eurot.

1. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel kohus määrab, et rahalist karistust 1500 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes 125 euro suurustes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber on
2. Kui rahaline karistus ei ole tähtaegselt (10 kuu jooksul) tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Rahuldada I K tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja välja mõista VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Erik Koovilt kannatanu I K kasuks 14 182 eurot ja 50 senti varalise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb maksta I K Swedpank AS-s asuvale arveldusarvele nr xxx, märkides makse tegemisel selgituseks „Erik Koov, kriminaalasi 1-20-1404, tsiviilhagi hüvitamine“. 4.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Erik Koovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 157 eurot ja 20 senti, kohtumenetluses 470 eurot ja 40 senti ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 1503 eurot ja 60 senti. 5.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud 1503 eurot ja 60 senti tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 125 eurot ja 30 senti. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS Harju Maakohtus toimus kohtuistung 27.05.
2. Kohtuistungil muudetud süüdistuse kohaselt heidetakse Erik Koovile ette, et tema, olles saanud 25.07.2018 enda valdusesse 24.07.2018 surnud M k SEB panga pangakaardi nr xxx ja teades selle PIN-koodi, varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas ebaseaduslikult nimetatud pangakaarti ajavahemikus 25.07.2018–10.10.2018 erinevatest sularahaautomaatidest raha väljavõtmiseks, sisestades igakord PIN-koodi, võttis M K SEB Panga arvelduskontolt nr XXX sularaha 72 korral kokku summas 28 365,00 eurot. 24.07.2018 surnud M K pärijateks on ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas tema poeg Erik Koov ja ühe kahendiku (1/2) suuruses mõttelises osas tema tütar I K ning pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Erik Koovi poolt sularaha M K kontolt võtmise ajal (25.07.2018 – 10.10.2018) ei olnud pärandvara registreeritud ega pärijate vahel jagatud, mistõttu ei olnud tollel hetkel Erik Koov seadusjärgseks pärijaks tunnistatud ning tal puudus õigus käsutada pärandvara oma äranägemisel. M K on kaks I järjekorra pärijat – I K ja Erik Koov, seega üks kahendik M K pangaarvel olevast rahast oli talle võõras ning kuulus I K. Seega oli ajavahemikus 25.07.201810.10.2018 M K arveldusarvelt võetud sularaha summas 14 182,50 eurot käsitletav Erik Koovile usaldatud võõra varana, mille Erik Koov ebaseaduslikult enda kasuks pööras, põhjustades kannatanu I K varalise kahju eelnimetatud summas. Seega pani Erik Koov tahtlikult toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav ei tunnistanud end kohtuistungil talle etteheidetavas teos süüdi ega tunnistanud kannatanu hagi. Kannatanu soovis, et rahuldataks hagis toodud 14 182 euro ja 50 sendi suurune varalise kahju hüvitamise nõue Erik Koovi vastu. Kohtuvaidlustes taotles prokurör Erik Koovi süüdi tunnistamist KarS § 201 lg 1 alusel ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 1 aastase katseajaga KarS § 73 alusel. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista, kuna objektiivse ja subjektiivse külje asjaolud on tõendamata. Kaitsja leidis, kuni pärandvara on jagamata, ei saa väita, et pool väljavõetud sularahast oli Erik Koovile võõras vara. Samuti on tõendamata Erik Koovil volituse puudumine võtta kontolt raha. Erik Koov lihttööd tegeva ja õigusalaste teadmisteta isikune tegutses teadmises, et võib isa loal kontolt raha võtta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Erik Koovile süüdistuse kohaselt etteheidetav tegu on leidnud tõendamist kohtumenetluses vahetult uuritud tõenditega ja põhistab seda järgmiselt. 2 Objektiivsed koosseisutunnused
3. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et M K suri xxx. Seda tõendab Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõend. 19.12.2018 väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus nr xxx tõendab, et xxx surnud M K pärijateks on ½ suuruses mõttelises osas tütar I K ja ½ suuruses mõttelises osas poeg Erik Koov. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu I K ja süüdistatava Erik Koovi ütlustest ilmneb, et nende isast jäi maha vara. Kannatanu sõnul jäi isast maha pangakontol olev raha. Notaribüroosse pärimisasju ajama minnes võeti pangakonto väljavõte ning selgus, et kontol ei ole raha. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta pöördus notarist saadud pangakonto väljavõttega politseisse, kuna vend ütles et tema ei tea rahast midagi. Süüdistatava ütlustest nähtub samuti, et isast jäi maha pangakontol olev raha. Lisaks suvila, mõni kuu enne isa surma ümbrikus olnud sularaha 2000 eurot ja isiklikud esemed (raamatud, lapsepõlves kogutud margid, kiirkeedupott jms). AS-i SEB Pank väljastatud M K konto nr XXX väljavõte pangatehingute kohta 24.07.2018 kuni 09.11.2018 näitab, et seisuga 24.07.2018 oli kontol 28 456 eurot ja 63 senti. Sellest 28 365,00 eurot võeti 25.07.2018 kuni 10.10.2018 kontolt sularahas välja pangakaarti nr xxx kasutades. Eelnevast ilmneb, et M K surmapäeval olid tema AS-s SEB Pank asuval pangakontol rahalised vahendid, millest enamus on surmajärgsel ajal kontolt välja võetud. Kannatanu I. K ütlustest nähtub, et viimasel haiglasse viimisel sai isale kaasa pandud rahakott, telefon ja isa enda varem kokku pakitud kott. Isa isiklikel esemetel käis haiglas järel kannatanu vend E. Koov. Ida-Tallinna Keskhaigla 24.07.2018 patsiendi isiklike esemete üleandmise ja vastuvõtmise akti järgi võttis M K jäänud esemed vastu poeg Koov. Pojale üleantud esemete hulgas olid: mobiiltelefon, laadija, rahakott, SEB pangakaart, ühiskaart, ID-kaart, prillitoos prillidega, võtmekimp 2 võtmega, kotis olnud võtmekimp 3 võtme ja magnetvõtmega ning ümbrik 172 euro ja 44 sendiga, samuti riided intensiivis. Süüdistatav E. Koov kinnitas pärast isa surma haiglas käimist, esemete vastuvõtmist ning esemete vastuvõtmise kohta aktile allkirja panemist. Kuna aktis on näha, et ümbrikus olev sularaha on esemete vastuvõtmisel üle loetud, samuti saab aktis kirjas olevast järeldada, et asjade vastuvõtmisel vaadati sisse M K kaasas olnud kotti, siis on kohus seisukohal, et süüdistatav tõepoolest veendus selles, et talle antakse üle kõik aktis fikseeritud esemed. Seega loeb kohus tõendatuks, et M K väljastatud SEB Pank AS-i pangakaart anti ehk usaldati 24.07.2018 akti alusel E. Koovi valdusesse. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et ta kasutas isa pangakaarti ning võttis raha välja kõikidel nendel kordadel. Kohus peab E. K ütlusi sularaha väljavõtmise osas usaldusväärseks, kuna tema ütlused sularaha väljavõtmise osas haakuvad sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Viidatud protokollist nähtub, et viiel korral, mil raha võeti välja Tallinnas asuvatest Narva mnt 90, Vesivärava 37, Läänemere tee 28 ja Toompuiestee 35 sularahaautomaatidest, paiknes E. Koovile kuuluv mobiilseade abonentnumbriga xxx automaatide läheduses asuva masti levialas. Süüdistatava sõnul ütles isa talle pangakaardi pin-koodi ühel varasemal haiglas viibimisel, kui isa oli kehvas seisundis. Kohus leiab, et süüdistatava ütlustes temale pin-koodi usaldamise kohta ei ole alust kahelda, kuivõrd kannatanu I. K ütlustest nähtuvalt isaga eluajal koos raha välja võtmas käies oli isal pin-kood peas, mitte üleskirjutatud. Kuna pangakaart ja pin-kood sattusid E. Koovi valdusesse seaduslikult ning pin-kood võimaldab pangakliendi autentimist, anda pangale maksetehinguks (sh sularaha väljavõtmiseks) korraldusi, siis neist tuvastatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et Erik Koovile oli usaldatud füüsiline ligipääs M K nimel avatud pangakontol asuvatele rahalistele vahenditele. Pangakontol asuva raha väljavõtmisest E. Koov õde ei teavitanud, kuna oli häiritud sellest, et õde ilma temata tühjendas isa korteri. Seda põhjendust võib pidada ausaks ülestunnistuseks, kuivõrd kannatanu ütlused näitavad, et isa kasutuses olnud sotsiaalkorter tuli kiiresti asjadest vabastada ning sellega tegelesid kannatanu I. K ning tema elukaaslane.
4. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et M K suri xxx. M K jäänud pärandvarale oli kaks seadusjärgset pärijat – E. Koov ja I. K – kummalgi ½ mõttelist osa. M K nimele väljastatud pangakaart nr xxx anti üle E. Koovi valdusesse, talle sai isa kaudu teatavaks 3 autentimist võimaldav pin-kood ning nende abil võttis E. Koov pärast M K surma viimase nimele avatud pangakontolt nr XXX ajavahemikul 25.07.2018 kuni 10.10.2018 72 korral välja erinevatest sularahaautomaatidest sularaha kokku 28 365,00 eurot.
5. Järgnevalt hindab kohus seda, kas pangakontolt väljavõetud sularahast osa, so 14 182 eurot ja 50 senti, saab Erik Koovi suhtes pidada võõraks varaks. Tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 2 esimese lause kohaselt on pärand pärandaja vara. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt on vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes PärS § 2 ja TsüS § 66 sätestatust asub kohus seisukohale, et M K pärandi hulka kuulusid muuhulgas AS-is SEB Pank asuval pangakontol XXX asuvad rahalised vahendid ehk M K pangakontol oleva rahasumma ulatuses nõudeõigus krediidiasutuse vastu. PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ning PärS § 4 lg 1 järgi läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 3 lg 2 kohaselt on pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev. PärS § 147 näeb ette, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Kuna M K suri xxx ning pärimistunnistusel on märgitud seadusjärgsete pärijatena võrdsetes ½ mõttelistes osades nii I K kui Erik Koov, siis järelikult läks 24.07.2018 pärijatele Erik Koov ja I K üle võrdsetes mõttelistes osades kogu M K vara kui rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Sealhulgas ka seisuga 24.07.2018 pangakontol olev 28 456 eurot ja 63 senti. Kuna kohtus uuritud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusel nr xxx on kajastatud pärijate osad võrdsete mõtteliste osadena, asub kohus seisukohale, et pärandvara oli pärimistunnistuse koostamise seisuga 19.12.2018 Eerik Koovi ja I K vahel jagamata. Kohus leiab, et olukorras, kus pärandvara on jagamata, kuulub kaaspärijale üksnes mõtteline osa pärandvara ühisusest, mida ta saab tulenevalt PärS § 148 lg 1 esimeses lauses sätestatust iseseisvalt käsutada. Karistusõiguslikus mõttes tuleb kuni pärandvara jagamiseni lugeda konkreetne pärandvara hulka kuuluv ese pärija suhtes võõraks. Sellist lähenemist põhjendab kohus sellega, et PärS § 148 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei või kaaspärija iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Järelikult konkreetse eseme käsutamiseks ei piisa ühe kaaspärija tahtest. Konkreetse pärandvara kogumisse kuuluva eseme käsutamine nõuab kõigi kaaspärijate vastavat tahet. Antud juhul ei toimunud pangakontolt sularaha väljavõtmine kaaspärijate ühisel tahtel, kuivõrd nii süüdistatava kui kannatanu ütlustest ilmneb, et I K ei teadnud sularaha väljavõtmisest E. Koovi poolt midagi. Seega see, millised konkreetsed pärandvaras olevad esemed saab endale iseseisvalt käsutamiseks iga pärija, selgub alles kaaspärijate poolt pärandvara jagamisel. Kuni pärandvara jagamiseni kuulub pärijale üksnes mõtteline osa pärandvara ühisusest, mitte konkreetne pärandvarasse kuuluv ese. Vastasel juhul tekiks olukord, kus üks kaaspärija, käsutades iseseisvalt pärandvarasse kuuluvat konkreetset eset, näiteks võttes välja pangakontolt kogu seal oleva summa, vähendaks käsutatud eseme väärtuse (pangakontolt võetud summa) võrra nii enese, kui ka teise kaaspärija mõttelise osa väärtust ning ühtlasi võtaks võimaluse käsutatud eset (pangakontolt ära võetud raha) hiljem kaaspärijate vahel jagada ja teisel kaaspärijal konkreetsest esemest (rahast) osa saada. Sellises olukorras jääksid teise kaaspärija varalised huvid põhjendamatult karistusõigusliku kaitseta. Praegusel juhul vähendas E. Koov sularaha pangakontolt välja võttes I. K kuuluva ½ mõttelise osa väärtust pärandvara ühisusest. Samuti võttis E. Koov I. K võimaluse saada pärandvara edasise jagamise käigus kontolt sularaha, milleks konto võrdse jagamise korral olnuks pool sellel olevast summast. Kuna pärandvara oli I. K ja E. Koovi vahel jagamata, loeb kohus loeb tuvastatuks, et pangakontolt välja võetud sularaha oli E. Koovi jaoks võõras. Kohus märgib, et ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi pärimisalastes lahendites on korduvalt leitud, et kaaspärijale pärandvara ühisuse osa kuulumine ei tähenda seda, et talle kuuluks ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest (vt viimati 05.06.2019 kohtuotsus nr 2-17-4276 p 13 ja 04.12.2018 kohtumäärus nr 2-17-18529 p 16).
6. Edasiselt hindab kohus, kas E. Koovi poolt pangakontolt sularaha väljavõtmine oli 14 182 euro ja 50 sendi osas ebaseaduslik. Eelnevalt leidis tuvastamist, et Erik Koovile oli 4 usaldatud füüsiline ligipääs M K nimel avatud pangakontol asuvatele rahalistele vahenditele. Süüdistatava ütlustest ilmneb, et pangakaardi pin-koodi ütles isa E. Koovile ühel varasemal haiglas viibimisel, kui isa oli nähtavalt kehvas seisundis. E. Koovile jäi sellel korral isa nähes mulje, et isa järgmist päeva enam ei näe. E. Koovi sõnul siis isa ütleski talle oma pangakaardi pin-koodi, lausudes: „Pane kirja.“ E. Koovi edasisi kohtus antud ütlusi arvestades oli pinkoodi ütlemise eesmärk raha välja võtta. Väljavõtmise eesmärki selgitas E. Koov järgmiselt: „Jutt mida ma kuulasin, et omal ajal, kui ema ära suri, siis isal oli tükk tegemist, et raha kätte saada.“ Kaitsja küsimusele, miks te selle raha pidite välja võtma tema poolt avaldatud pin- koodi kasutades, vastas E. Koov: „Sellel teemal ei olnud üldse juttu. Ta oli sedasi, et ma mõtlesin, et ta järgmine päev on kutu. Arstid poputasid ta üles. Peale seda jõudis veel Keila hooldushaiglas käia, tuli tagasi. Tervis oli parem, siis ta käis ise poes. Ma talle ütlesin küll, et ära nüüd üle pinguta. Kuu aega oli nagu normaalne.“ Kaitsja järgnevale täpsustavale küsimusele, miks te selle raha pidite välja võtma, kas pidite selle raha välja võtma ja temale viima või pidite selle raha endale võtma, teatas E. Koov: „Selle kohta ei oska ma midagi öelda.“ Kohtu hinnangul saab pin-koodi ütlemise aegset isa seisundit arvestades E. Koovi vastustest kaitsjale järeldada, et M K ütles pin-koodi pojale selleks, kui ta tervis halveneb või ta sureb, oleks tema pangakontole võimalik füüsiliselt ligi pääseda. Samas ei saa pin-koodi pojale teatavaks tegemist pidada kingi tegemiseks E. Koovile põhjusel, et oma eluajal isa ei andnud pangakontol olevaid rahalisi vahendeid pojale üle. Samuti ei pea kohus võimalikuks käsitada pin-koodi ütlemist pojale vormivigadega testamendina. Seda põhjusel, et E. Koovi ütlusi arvestades jäi pin-koodi ütlemise ja isa surma vahele kuudes mõõdetav aeg, mis tähendab, et M K oli piisavalt aega vormistada omakäeline või notariaalne testament, mida ta ei teinud. Isegi, kui käsitada isa poolt enda isikustatud pangakaardi pin-koodi ütlemist suulise volitusena pojale võtta välja kontolt raha, lõppeb volitus isiku surmaga (TsüS § 125 lg 2 p 9). See tähendab, et pärast isiku surma enam eluajal antud loa alusel kontolt raha välja võtta ei või. M K surmapäeval läks pärand üle võrdsetes ½ mõttelistes osades E. Koovile ja I. K. Kuna pärand oli jagamata, pärijad ei olnud omavahel kokku leppinud, kes ja kui palju saab enesele konkreetseid pärandvarasse kuuluvaid esemeid (sh pärandvarasse kuuluvaid rahalisi vahendid) ning PärS § 148 lg 1 teine lause keelab kaaspärijal iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, siis ilma kaaspärijaga kooskõlastamata pangakontolt sularaha väljavõtmine oli lubamatu ehk ebaseaduslik. Seetõttu kohus nõustub täielikult süüdistuses toodud õigusliku väitega, kui pärandvara ei ole pärijate vahel jagatud, puudub pärijal õigus käsutada pärandvara oma äranägemisel. Kohtu hinnangul on eelnevalt esile toodud tõenditega tuvastatud, et E. Koov võttis õe teadmata ning oma äranägemisel ehk ebaseaduslikult pangakontolt välja peaaegu kogu seal oleva summa 28 365 eurot. Õde sellest sularahast osa ei saanud, järelikult E. Koov pööras kõnealuse vara enda kasuks. Sellise tegevusega vähendas ta I K kuuluva ½ mõttelise osa väärtust pärandvara ühisusest poole pangakontolt väljavõetud summa ehk 14 182 euro ja 50 sendi võrra ning I. K sai selle summa ulatuses kahju. Erik Koov on täisealine keskharidusega isik. Kohtu hinnangul on tavalise elukogemuse pinnalt mõistetav ka juurateadmisteta isikule, et pärast isiku surma pretendeerivad isikust maha jäänud varale (sh nn kontorahale) kõik pärijad ning üks pärija ei või surnud isiku pangakaardiga iseseisvalt sularaha automaadist endale välja võtta. Samuti on tavalise elukogemuse pinnal juurateadmisteta isikule ainuüksi pangakaardile pilku heites arusaadav, et tegemist on isikustatud makseinstrumendiga (pangakaardile on üldteadaolevalt märgitud selle kasutaja nimi) ning teise isiku nimele väljastatud pangakaardiga ei tohi automaadist välja võtta, isegi kui kaardiomanik seda eluajal lubab. Nimelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 209 lg 8 kohaselt on makseinstrument on makseteenuse pakkuja ja tema kliendi vahel kokkulepitud isikustatud vahend või toimingute kogum, mida makseteenuse pakkuja klient kasutab maksejuhise algatamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et välistatud on koosseisueksimus selles, kas E. Koovi võis ekslikult arvata, et kontolt sularaha väljavõtmine isa nimele väljastatud kaardiga ja isalt teadasaadud pin-koodiga on lubatav. 5
7. Foto, millel on kujutatud mobiiltelefon ning sõnum, jätab kohus tõendikogumist välja põhjusel, et nimetatud foto osas ei ole usaldusväärselt tuvastatav, kelle telefoni ja mis asjaoludel on pildistatud. Subjektiivsed koosseisutunnused
8. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine tahtlust koosseisu asjaolude osas vähemalt kaudse tahtluse vormis. E. Koov teadis, et ta ei ole isast jäänud vara ainupärija. Ta teadis ka, et raha väljavõtmine kontolt võib kaaspärijast õde puudutada ja huvitada. Seda saab järeldada sellest, et prokuröri küsimusele, kas Te selle kohta, et arvelt raha välja võtsite õele midagi mainisite, vastas E. Koov: „Mul oli kavatus rääkida talle sellel teemal, aga kui tuli välja, et korter on tühjaks tehtud, et mina ei ole mitte midagi kuskilt saanud, kadus igasugune tahtmine ära. See oligi, pärast matuseid ma ei helistanud.“ Nimetatud ütlused näitavad ühtlasi, et raha kontolt välja võtma ajendas süüdistatavat pahameel, et isa korter tühjendati õe poolt ilma E. Koovi osaluseta. Kohtus uuritud pangakonto väljavõte näitas, et raha väljavõtmine kontolt algas üks päev pärast isa surma ning vältas ligi 3 kuud. Selle aja kestel võeti 72 korral erinevatest pangaautomaatidest sularaha välja valdavalt 400 euroste summadena. Süüdistatav kinnitas, et õde ei olnud sularaha väljavõtmisest teadlik. Sama nähtub ka I. K ütlustest, kelle järgi sai ta konto tühjendamisest teada notaris ning E. Koov väitis talle siis, et ei tea pangakontolt rahavõtmisest midagi. 72 korral järjekindel pangakonto tühjendamine rahalistest vahenditest, sellest kaaspärija teavitamata jätmine ning notaris õe eest raha väljavõtmise varjamine näitab, et E. Koov sai raha kontolt iseseisvalt väljavõttes aru, et selline tegevus ei ole õige, kuid sellele vaatamata tühjendas ta isast jäänud konto. Kohtu hinnangul esines E. Koovi tegevuses otsene tahtlus. Õigusvastasus ja süü
9. Eelneva põhjal on tuvastatud Erik Koovi teo vastavus KarS § 201 lg 1 koosseisulistele tunnustele. Kohtus ei ilmnenud asjaolusid, mida saaks käsitada õigusvastasust ja süüd välistavatena. Seetõttu teeb kohus

§ 306ning § 309 lg 3 alusel kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise kohta. KARISTUSE MÕISTMINE 8. Vastavalt Kar

S § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni 1 aastase vangistuse. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. 20.02.2020 seisuga väljastatud karistusregistri väljavõte näitab, et E. Koov on karistamata isik. Seega enne ja pärast

1. aastal toimepandud omastamist ei ole E. Koovi kriminaalega väärteokorras karistatud. Temale etteheidetav omastamine oli ajendatud pahameelest õe käitumise suhtes. Nende asjaolude pinnal on alust prognoosiks, et tegemist oli ühekordse seaduserikkumisega, ohtu retsidiiviks ei ilmne. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõjutada süüdistatavat kergemaliigilise karistusega - rahalise karistusega. E. Koovi ütluste kohaselt on tal olemas töökoht. Ta tegeleb xxx. Seega on süüdistataval regulaarne legaalne sissetulek. Samuti tuleb arvestada, et etteheidetud omastamise tulemusel sai E. Koov endale 28 365 eurot. Järelikult on E. Koov suuteline rahalist karistust kandma.
2. Hinnates süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et see on keskmine. Süüdistatav alustas isast jäänud pangakonto tühjendamist päev pärast isa surma ning tegi seda järjekindlalt ligi 3 kuu vältel, kuniks kontole jäi 1 euro ja 25 senti. Ta ei kahetsenud kohtus tehtut. Küll aga aitas süüdistatav kohtus süüteo tõendamisele aktiivselt kaasa, kuivõrd tunnistas kohtus üles, et just tema võttis kontolt sularaha välja ja selgitas, kuidas sattus tema 6 kätte autentimist võimaldav isa pangakaardi pin-kood. Kohus loeb selle asjaolu karistust kergendavaks. Eelnevalt esile toodud süü suurust ning karistust kergendava asjaolu esinemist arvestades võib kuriteo eest mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmise määra.
3. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
4. Praegusel juhul ei esine kohtu hinnangul süüteo toimepanemise asjaoludes ega süüdistatava isikus sellist eripära, mis tingiks tema rahalise karistuse kandmisest vabastamise. Arvestades asjaolu, et süüdistataval tuleb rahalise karistuse kandmise kõrval tasuda kriminaalasja menetluskulud ning hüvitada kannatanule väljamõistetud kahjuhüvitis (vt kohtuotsuse punktid 14 ja 15), siis võimaldab kohus süüdistataval tasuda rahalise karistuse KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsetes osades. TSIVIILHAGI
5. Kannatanu I K esitas tsiviilhagi Erik Koovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 14 182 eurot ja 50 senti. Nõude alusena on märgitud VÕS §
6. Hagiavalduses esile toodud asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuses toodud asjaoludega. Esmalt kontrollib kohus delikti objektiivse teokoosseisu esinemist. Praegusel juhul näitasid kohtus uuritud tõendid, et I. K kuuluva ½ mõttelise osa väärtus pärandvara ühisusest vähenes. See vähenes põhjusel, et E. Koov võttis pärandvarasse kuuluvalt kontolt ajavahemikul 25.07.2018 - 10.10.2018 välja 28 365 eurot. E. Koovi tegevuse tõttu vähenes kaaspärijatele ühiselt kuuluv pärandvara kogum väljavõetud nn kontoraha summa võrra. Seega sularaha summas 28 365 eurot väljavõtmise ja enesele pidamisega vähendas Erik Koov I K kuuluva ½ mõttelise osa väärtust pärandvara ühisuses 14 182,50 euro (28 365 : 2) võrra. See summa on käsitatav I. K kahjuna. Kuna raha väljavõtmise ajal oli pärandvara jagamata, tuli pärijatel lähtuda PärS § 148 lg 1 sätestatust. Selle sätte teine lause keelab kaaspärijal iseseisvalt pärandvara hulka kuuluvate esemete käsutamise. Praegusel juhul võttis E. Koov raha välja kaaspärija I K teadmata ja nõusolekuta, st PärS § 148 lg 1 keeldu rikkudes. VÕS 1045 lg-s 1 punkti 5 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtu hinnangul ei esine Erik Koovi tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 punktide 1-4 mõttes. Erik Koov on täisealine isik. Tegemist on keskharidusega isikuga. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis välistaksid tema süüvõimelisuse tsiviilõiguslikus mõttes. Ta sai aru, et võtab välja sularaha teisele isiku nimele väljastatud pangakaardiga ja ta teadis, et tema isa oli raha väljavõtmise hetkel surnud. Kohtu hinnangul on tavalise elukogemuse pinnalt mõistetav ka õigusteadmisteta isikule, et pärast isiku surma pretendeerivad isikust maha jäänud varale (sh nn kontorahale) kõik pärijad. E. Koov teadis, et tal on õde, kes on samuti pärija ja kes võib samuti huvituda nn kontoraha enesele saamisest. Sellele vaatamata võttis õe teadmata ja õe nõusolekuta ise isast jäänud pangakontolt välja sularaha. Kohtu hinnangul on tsiviilõigusliku deliktiõigusliku vastutuse mõttes tegemist tahtliku tegevusega. 7
7. Vastavalt VÕS § § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegusel juhul, kui Erik Koov ei oleks välja võtnud pärandvarasse kuuluvalt pangakontolt 28 365 eurot, oleks pärandvara selle summa võrra suurem. Järelikult oleks selle summa võrra suurem ka kaaspärijatele kuuluvate mõtteliste osade väärtus pärandvara ühisusest. Seega, kui mõelda Erik Koovi tegu ära, oleks I K kuuluva ½ mõttelise osa väärtus pärandvara ühisusest 14 182 euro ja 50 sendi võrra suurem. Seega on põhjendatud, et Erik Koov hüvitaks I K 14 182 eurot 50 senti, sest nii oleks I K samasuguses olukorras, kui ajal, mil pärandvarasse kuuluval kontol oli veel 28 365 eurot.
8. Eelnevast tulenevalt kohus rahuldab I K tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõistab välja VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Erik Koovilt kannatanu I K kasuks 14 182 eurot ja 50 senti varalise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb maksta I K Swedpank AS-s asuvale arveldusarvele nr xxx, märkides makse tegemisel selgituseks „Erik Koov, kriminaalasi 1-20-1404, tsiviilhagi hüvitamine“. MENETLUSKULUD 15.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

Süüdistatava Erik Koovi menetluskuludeks on määratud kaitsja tasud kohtueelses- ning kohtumenetluses, samuti teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Määratud kaitsja tasud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kriminaalasja materjalidest ilmneb, et E. Koov on töövõimeline ning töötav isik. Kohtuistungil ei ilmnenud, et süüdistatav oleks oma varalise seisundi tõttu raskes majanduslikus olukorras, kus menetluskulude hüvitamine käiks talle jõu. Seega tuleb menetluskulud jätta

§ 180lg 1 alusel süüdistatava kanda.

16. Arvestades asjaolu, et süüdistataval tuleb menetluskulude tasumise kõrval hüvitada kannatanule väljamõistetud kahjuhüvitis ning kanda rahaline karistus, siis võimaldab kohus süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

/allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik 8