← Eesti

1-20-8527/5

Kriminaalasi 1-20-8527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.detsember 2020.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8527 Kohtukoosseis K

§ 424

lg 1 järgi Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Ingmar Ruudna, isikukood: 38203220273, elukoht: xxxx, kodakondsus: xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht L OÜ, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 2 kehtivat väärteokaristus Tõkend – ei kohaldatud Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ingmar Ruudna

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui Ingmar Ruudna ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 16.12.2020.a. Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse: - Ingmar Ruudna’lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot - Joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 219 eurot Seega kokku 1095 eurot. Menetluskulusid on süüdistaval võimalik tasuda 3 kuu jooksul, tasudes vähemalt 365 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700057295. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega ka Ingmar Ruudna’le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Mootorsõiduk xxxx, reg nr xxxx, mis toimetati 26.07.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri parklasse, Tallinn, Rahumäe tee 6/1 - tagastatud 26.07.2019 seaduslikule valdajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Ingmar Ruudna`t süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 26.07.2019.a kella 11.21 ajal Tallinnas, Narva maanteel, Aedvilja ja Jõe tänava vahelisel alal, suunaga Jõe tänava poole, mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1041T kohaselt uuritaval narkojoove – kokaiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit karboksütetrahüdrokannabinool), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. -2- lõikes 3 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav Ingmar Ruudna pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Ingmar Ruudna, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Ingmar Ruudna süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 73

järgi ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav Ingmar Ruudna sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja joobe tuvastamisega seotud kulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Ingmar Ruudna süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Ingmar Ruudna’lt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud 219 eurot, seega kokku 1095 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 3 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -3-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.