§ -de 424 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses; Abiprokurör Süüdistatav Kristel Pihlakas Marek Tõnn, isikukood: XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, xxx, elukoht: xxx asukoht: Tallinna Arestimajas, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 28.03.2020.a kuni 29.03.2020.a ja 11.04.2020.a alates 13.04.2020.a kohaldatud tõkend vahistamine. • Varasem karistatus Kaitsja RESOLUTSIOON 21.10.2019.a Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jäetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, katseajaks määratud 2 aastat. Katseaja algust hakati lugema kohtuotsuse kuulutamise päevast,
Tõnnilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks; Vandeadvokaat Karine Nersesjan Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1, 4, § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2; § 3101 lg 1; § 311; § 313;
§-dest § 50 lg 1 p 1; § 63 lg 2, § 64 lg 1; § 65 lg 2; § 68 lg 1; § 69;§ 74 lg 1, 2; § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2 , 8; § 75 lg 5; § 83 lg
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Marek Tõnn
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes
-dest § 63 lg 2 ja 64 lg 1 lugeda Marek Tõnnile
lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus kaetuks temale
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Marek Tõnnile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita Marek Tõnnile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-8218 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 10 (kümme) kuud vangistust, lugedes Marek Tõnnile lõplikuks mõistetavaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. Juhindudes
lg 1 Marek Tõnn mõistetud liitkaristusest arvata maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja nimelt 28.03.2020.a. kuni 29.03.2020.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust ning Marek Tõnni ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juhindudes
lg 1, 2 alusel pöörata koheselt täitmisele Marek Tõnnile mõistetud liitkaristusest 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Marek Tõnnile mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust vastavalt
asendada üldkasuliku tööga 570 (viissada seitsekümmend) tundi ja määrata selle töö ära tegemise ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. Vastavalt
lg-le 4 allutada Marek Tõnn üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. 10. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu Marek Tõnn kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 11. Kohustada Marek Tõnni täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 12. Juhindudes
75 lg 2 p 2 kohustada Marek Tõnni mitte tarvitada katseajal alkoholi. 13.
lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Tõnni temale määratud katseajal osaleda sotsiaalprogrammis. 14. Juhindudes
lg 5 kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
§-de 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel ära võtta Marek Tõnnil mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Marek Tõnni süüdistatakse ka selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 21.10.2019 otsusega
lg 1 järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 28.03.2020, kella 22.44 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, xxx tn ristmikul mootorsõidukit BMW X5, reg nr xxx, olles 4 joobeseisundis (alkoholijoobe lõplik mõõtetulemus 0,87 mg/l). Samuti juhtis Marek Tõnn uuesti ja tahtlikult 11.04.2020, kella 17.38 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Jüri-Aruküla maantee 6,5 km mootorsõidukit BMW X5, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoobe lõplik mõõtetulemus 0,96 mg/l). Kirjeldatud tegevusega rikkus Marek Tõnn liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Liiklusseadus § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluse käik Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 21.05.2020.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas poolt Marek Tõnn suhtes koostatud süüdistusakt lühimenetluses, mille kohaselt Marek Tõnnile esitati süüdistus
§-de 121 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi. Marek Tõnn anti 27.05.2020.a temale
lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise süüdistuses kohtu alla, samuti võttis kohus menetlusse kannatanu seadusliku esindaja M. P. käesolevas kriminaalasjas Marek Tõnn vastu esitatud tsiviilhagi 350.- euro nõudes. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 08. juunil 2020.a, menetlusosalised taotlesid asja arutamist lühimenetluse korras. Marek Tõnn 08.06.2020.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et talle on esitatud süüdistus arusaadav, tunnistades end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ja nimelt
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.
lg 2 p 2 järgi etteheidetud kuriteo toimepanemises Marek Tõnn süüdi ei tunnistanud, märkides, et tema ei ole kannatanule noaga füüsilist kahju tekitanud, tegemist oli mänguga. Noast ei tea tema midagi. G.l oli ka teine nuga, see oli poisi mänguasi, mis oli tal voodis. Kinnitab, et M. P. nägi juhtunut pealt, kuigi ta seda ei tunnista. Tsiviilhagi ta ei tunnista. On nõus tegema ÜKT-d. Enda ülekuulamist Marek Tõnn ei taotlenud, kinnitades, et tema jääb eeluurimisel antud ütluste juurde (kd II tl 106 pöördel). Süüdistatava Marek Tõnn kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan märkis, et tema hinnangul süüdistatavale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud 28.03.2020.a episoodi osas, muus osas on põhjendatud. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et süüdistatav on oma süüd osaliselt tunnistanud ja kahetsenud. Samuti juhiti kohtu tähelepanu sellele, et süüdistusakti 5 kätte saades kaitsjale ilmses, et kannatanu oli esitanud tsiviilhagi, kaitsja toimikus seda ei olnud ning kaitsja toimikus ei olnud ka lähenemiskeelu taotlust (kd II tl 106 pöördel). Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas taotles kohtult Marek Tõnni süüdi tunnistamist
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotleti kohtult mõista süüdi Marek Tõnn
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel lugeda Marek Tõnnile mõistetav kergem karistus kaetuks raskeimaga karistusega ning mõista talle karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, millisest maha arvata 1/3 ning Marek Tõnni lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel omakorda maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.03-29.03.20 ja lõplikuks karistuseks Marek Tõnnile mõista 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti taotleti kohtult
lg 2 kohaldamist, millisest tulenevalt moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 21.10.2019.a otsusega mõistetud karistusega, 10 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks lugeda 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Marek Tõnni karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 12.04.2020.a. Samuti taotleti kohtult konfiskeerida sõiduauto BMW X5. Kohaldada lähenemiskeeld K.-G. H.i suhtes, tähtajaga 3 aastat. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas asus kohtulike vaidluste käigus seisukohale, et Marek Tõnn suhtes esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja palus selle kannatanu kasuks välja mõista. Samuti tuleb Marek Tõnnilt välja mõista käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud, kohustades teda tasuma välja mõistetud menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatava Marek Tõnni kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan leidis, et süüdistatavale esitatud süüdistus 28.03 episoodis ei ole põhjendatud, märkides, et kohtueelne menetlus ei ole läbi viidud kooskõlas KrMSga. Eeltoodust tulenevalt taotles kaitsja Marek Tõnni õigeks mõistmist 28.03 episoodis kirjeldatud teo toimepanemises, kuna ei ole piisavalt tõendatud, et Marek Tõnn lõi enda kasupoega noaga. Kaitsja asus seisukohale, et Marek Tõnnile esitatud süüdistuse
lg 2 episoodides on põhjendatud ning taotles kohtult süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist ÜKT-ga, kuna süüdistatav on nõus tööd tegema. Kaitsja leiab, et Marek Tõnni auto arestiti liiga kergekäeliselt, ei küsitud, mille jaoks Marek Tõnn seda autot. Märgitust tulenevalt taotles kaitsja jätta Marek Tõnnile kuuluv auto konfiskeerimata. Samuti taotleti kohtult tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kuna 28.03.2020.a alates ei ole Marek Tõnn käinud selle pere juures, siis ei ole põhjendatud ka lähenemiskeelu kohaldamine. Menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda ning osa süüdistatavalt välja mõista ning ajatada. Oma viimases sõnas Marek Tõnn kinnitas kohtule, et esiteks ta kahetseb ja on valmis ennast muutma. Juhtides kohtu tähelepanu sellele, et purjus Tõnn on üks inimene, kes ükskõikselt käitub ja on n- ö meri põlvini, kaine Tõnn siis vastutab tema tegude eest. Süüdistatav pidas positiivseks fakti, et ta on kaks kuud kaine olnud ja mõelnud selle peale, kas tasub ikka nii edasi käituda, leiab, et ei tasu (kd II tl 107 ja tl 107 pöördel). Kohtuotsuse motiivid Kohus, ära kuulanud süüdistatava Marek Tõnn selgitused, abiprokurör Kristel Pihlakas ja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan seisukohad, uurinud kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid asub alljärgnevatele seisukohtadele 6 Esmalt annab kohus hinnangu Marek Tõnn etteheidetud kuriteo osas, milline on kvalifitseeritud
lg 2 p 2 järgi, seejärel analüüsib kohus Marek Tõnnile etteheidetud kuritegu, milline on kvalifitseeritud
Nimelt süüdistatakse Marek Tõnni 28.03.2020, kella 21.35 ajal oma alaealise kasupoja K.G. H.i tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalise väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähi – või sõltuvussuhtes olles. Käesolevas kuriteo episoodis Marek Tõnn end süüdi tunnistanud ei ole vaid on kohtus märkinud, et tegemist oli mänguga ning noast, mis leiti, ei tea ta midagi (kd II tl 106 pöördel). Marek Tõnn viibis temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas s.o 28.03.2020.a kella 21:35 ajal xxx asuvas korteris. Antud fakt on kohtu hinnangul tõendatud alaealise kannatanu K. – G. H.i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning tunnistajana üle kuulatud M. P.i ütlustega (kd I tt 1-3, 22, 27-32). Nii on mõlemad isikud kinnitanud, et 28.03.2020.a viibis Marek Tõnn kella 21.35 ajal xxx korteris ning K. – G. H. ning Marek Tõnni vahel tekkis konflikt, millise käigus süüdistatav tekitas K. – G. H.ile toas olnud kööginoaga tuharapiirkonda vigastuse. Kannatanu ema sõnade kohaselt ta küll ei näinud, et Marek Tõnn ta poega noaga lõi, sai sellest teada oma poja antud seletuste kaudu ja samuti nägi ta poja toas olles, kuidas Marek hoidis K. – G. pükstest tagant poolt kinni, samuti näitas K. – G. et tal on pükstes auk ning lapse tuharal oli näha verist haava ning poiss näitas talle musta – halli kirju kööginuga, millega Marek oli teda torganud (kd I tl 30). Kannatanu K. – G. H. on oma ütlustes detailselt kirjeldanud tema ja Marek Tõnn vahel tekkinud konflikti. Nii selgitas kannatanu, et 28.03.2020.a kella 21:35 ajal oli Marek Tõnn tarvitanud alkoholi, karjus ema peale ning tuli seejärel kannatanu tuppa, käes oli kööginuga – tume ja helehalli värvi käepidemega, vehkis noaga ning lõi sellega talle paremasse tuharasse, veriseks said tal teksa – ja aluspüksid. Kannatanu ütluste kohaselt pani ta ette enda vasaku käe ning viga sai neljas sõrm. Samuti on kannatanu K. – G. H. selgitanud, et ta helistas peale juhtunut 112 ning kui Marek Tõnn sellest teada sai, läks ta minema, nuga jäi kannatanu tuppa kapi peale. Noaga löömise tagajärjel oli tal füüsiliselt valus, samuti oli tal valus näpp (kd I tl 1-3). Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu K. – G. H.i ütluste usaldusvääruses, sest kannatanu poolt antud ütlused haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, nimelt kannatanu seadusliku esindaja M. P.i ütlustega (kd I tl 37-32), samuti kannatanu K. – G. H.i suhtes koostatud isiku läbivaatlusprotokolli ja selle lisaks olevates fototabelites sisalduva teabega. Läbivaatusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest nähtub, et kannatanu K. – G. H.il tuvastati 28.03.2020.a kella 22:01 ajal parema tuhara ülemises osas 1,5 cm pikkune haav ja viimase vasaku käe neljas sõrm oli kinni seotud. Kannatanu kehal olnud vigastusi on fotografeeritud (kd I tl 4-9). Nimetatud tõend on vormistatud samal õhtul, vahetult pärast juhtunut, kella 22.01 ajal. Kohtu hinnangul fakti, et kannatanule oli tekitatud süüdistatavale etteheidetud ajal ja kohas, süüdistusaktis välja toodud kehavigastused on tõendatud lisaks eelpool refereeritud tõenditele ka kannatanu suhtes SA Tallinna Lastehaigla poolt väljastatud tervisekaardiga xxx, millest nähtub et K. – G. H.il 28.03.2020.a tuvastati meditsiinitöötajate poolt selja alaosa ja vaagna lahtine haav (parema tuhara sisepinnal 2 cm lõikehaav), sõrme(de) lahtine haav (vasaku 4. sõrme PIP liigese painutuspinnal pindmine lõikehaav). Meditsiinidokumentide kohaselt tekitas kannatanule märgitud vigastused kasuisa, kannatanut noaga vigastades (kd I tl 12-14). 7 Kohtu hinnangul kannatanu K. – G. H.i ütluste usaldusväärsust kohtu hinnangul kinnitavad ka tunnistaja K. R. – sündmuskohale saabunud politseiametniku – kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et 28.03.2020.a kella 21:48 saadi väljakutse xxx ning seda põhjusel, et kasuisa, kes olevat ära jooksnud, ründas noaga last. Kohale jõudes nägi ta sündmuskohal kiirabi, kes andis kannatanu K. – G. H.ile esmaabi. Tunnistaja on kohtueelses menetluses kinnitanud, et K. – G. H. rääkis talle, et ta kasuisa Marek Tõnn oli alkoholijoobes ja tuli kella 21:35 ajal ta tuppa kööginoaga, nendel tekkis omavahel konflikt ning Marek lõi kannatanut noaga tuhara piirkonda, vehkis veel noaga ja vigastas kannatanu vasaku käe neljandat sõrme. Ülekuulamisel on tunnistaja märkinud, et K. – G. H.i poolt kirjeldatud nuga oli politsei saabudes kannatanu toas kapi peal (kd I tl 33). Koostatud on ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 28.03.2020 xxx korterist leiti ja võeti kaasa toas olnud kapi pealt hele – ja tumehalli värvi käepidemega nuga (kd I tl 34-38), märgitud nuga on detailselt vaadeldud 16.04.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tl 39-47). Kohus on veendunud, et tunnistaja K. R. ütlused on usaldusväärsed, seda kinnitab ka 31.03.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv teave ning vaatlusprotokolli lisaks DVD plaadile talletatud 28.03.2020.a tehtud politsei rinnakaamera salvestus. Rinnakaamera salvestusest nähtub, et kui politsei sündmuskohale jõudis, siis tuvastati lapse tuharatel verejäljed, paremal tuharal oli torkehaav, samuti leiti toas viibinud naisterahva kaasabil toast nuga ning naisterahvas kinnitas, et ise ta konkreetselt noaga löömist pealt ei näinud (kd I tl 51-52 ja DVD olev salvestis). Kannatanu ütlusi selles osas, et just tema kutsus peale süüdistatavaga tekkinud füüsilist konflikti välja politsei kinnitab 16.04.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Märgitud tõendist nähtub, et asitõendina on uuritud 28.03.2020.a kella 21:43 ajal Häirekeskusesse saabunud kõnet, millest nähtub, et Häirekeskusesse nuttev laps, kes teatas, et kasuisa Marek Tõnn läks hulluks, läks talle noaga kallale (lõi noaga tagumikku), sündmuskohaks teatati xxx, ning helistaja nimetas end K. – G. H.iks (kd I tl 49-50 ja DVD plaat). Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Marek Tõnn ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde, millised kohus avaldas. Marek Tõnni poolt kohtueelses uurimises kahtlustatavana antud ütlusi peab kohus usaldusväärseks osalisel ja nimelt selles, et tema – Marek Tõnn elas koos K. - G. H.i ema M.ga, et ta 28.03.2020.a kella 21:35 paiku viibis xxx asuvas korteris ja et ta oli alkoholijoobes (kd I tl 63-66). Kohtu hinnangul on Marek Tõnni kohtueelsel uurimisel antud ütlused selle kohta, et K. – G. H.’il ning tema ema vahel tekkis konflikt, et K. – G. H. tahtis ise Marek Tõnni lüüa ning kannatanu ise vigastas end selleks, et süüdistatavat kehalises väärkohtlemises süüstada ebausaldusväärsed ja ei haaku teiste tõenditega. Nii kannatanu K. – G. H. kui ka tunnistaja M. P. ei ole ülekuulamisel rääkinud sellest, et Marek Tõnn oleks kannatanuga mänginud, vaid nende vahel tekkis sõnavahetus, mis päädis füüsilise konfliktiga. Süüdistatava sellekohast selgitust, et tema ei tea noast mitte midagi, ei pea kohus usaldusväärseks, ning need ei haaku kannatanu ütlustega selles, et Marek Tõnn tuli tema tuppa nuga käes, läks merisea puuri juurde ja lõikas selle noaga meriseale kurki. Peale seda tuli Marek Tõnn kannatanu juurde, karjus tema peale ja lõi talle noaga paremasse tuharasse. Marek Tõnn on kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et kannatanu K. – G. H. tekitas endale ise tervisekahjustused ning seejärel soovinud teadvalt Marek Tõnni nende tekitamises süüstada. Kohtu hinnangul ühtegi sellekohast tõendit kogutud ei ole ning kohus peab Marek Tõnni sellekohast avaldust asjakohatuks ning põhjendamatuks. Kohus asub seisukohale, et Marek Tõnni kohtueelses uurimises kahtlustatavana antud ütlused konflikti käigu ja kannatanul vigastuse tekkimise kohta osas, mis ei haaku teiste 8 tõenditega tuleb jätta tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed ning kohus ei lähtu neist otsuse tegemisel. Kohus tõdeb, et käesoleva kriminaalasja menetluse käigus on tuvastatud, et kannatanu K. – G. H.il on diagnoositud aktiivsus – ja tähelepanuhäire, viimasel esineb püsimatust ning on kergesti ärrituv, kuid samuti on meditsiinitöötajate poolt tuvastatud asjaolu, et K. – G. H. ei ole kunagi kirjeldanud ennast kahjustavat käitumist, enesevigastamist või elutüdimusmõtteid (kd I 17-18, 80-81). Vaatamata sellele, et kohtule on esitatud tõend s.o 30.04.2020.a SA Tallinna Lastehaigla vastus selgitustaotlusele (kd I tl 82-83), millises märgitakse, et K. – G. H.il esinenud ja kirjeldatud sõrmevigastuse tekitamine endale on tehniliselt võimalik, tuhara siseküljele haava tekitamine keerukam, kuid mitte võimatu, on kohus veendunud, et laps ei ole neid vigastusi endale ise tekitanud, vaid need on tekitanud Marek Tõnn kannatanu ütlustes kirjeldatud viisil. Kohtu sellekohast veendumust kinnitab veelgi tunnistaja M. P.i poolt antud ütlused selles, et tema kuulis oma poega karjumas Ära tee!, samuti nägi ta Marekut poissi kinni hoidmas ning kui poiss püksid jalast võttis oli näha verist haava (kd I 30). Samuti kinnitab seda ka süüdistatava Marek Tõnni käitumine pärast juhtunut. Kui Marek Tõnn tõepoolest ei oleks kannatanut vigastanud, siis ei oleks tal olnud põhjust korterist lahkuda, kuid just seda ta tegi. See on tõendatud 28.03.2020.a koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et Marek Tõnn peeti 28.03.2020.a kella 22:46 ajal kinni Kaasiku tn ja Ööbiku tn ristmikul, xxx (kd I tl 56-59). Kohtu hinnangul on süüdistatava väited selle kohta, et tegemist oli mänguga, kannatanu K. –G.H. armastas ise nugadega mängida ja tema ei tea noast midagi ümber lükatud eespool analüüsitud tõenditega ja lisaks ka süüdistatava enda käitumisega pärast tegu, s.o sündmuskohalt järsk lahkumine. Kohtu hinnangul on arusaamatu, miks pidanuks, alaealine kannatanu, kellel puudub igasugune enesevigastamise ajalugu, tekitama endale ise kehavigastused ning seda eesmärgiga süüstada nende tekitamises oma kasuisa. Kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas kogutud ja eelpool refereeritud tõendid nende kogumis viitavad üheselt sellele, et just Marek Tõnn oli selleks isikuks, kes kannatanu K. – G. H. suhtes 28.03.2020.a kella 21:35 ajal tarvitas füüsilist vägivalda – tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Teole õigusliku hinnangu andmisel märgib kohus järgmist.
lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Süüdistuse kohaselt ongi Marek Tõnnile ette heidetud nii teise isiku tervise kahjustamist kui ka valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus märgib, et
lg 1 sisaldab endas kaks koosseisualternatiivi, s.o esiteks teise inimese tervise kahjustamine ja teiseks valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Olukord, kus kannatanu valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise käigus on talle põhjustatud ka tervisekahjustused, on kohtu hinnangul hõlmatud esimese koosseisualternatiiviga. Kuna kohus loeb tuvastatuks, et süüdistatav põhjustas kannatanu K. – G. H.ile tervisekahjustused, vastab tegu
Arvestades kannatanu ütlusi, et ta tundis peale süüdistatava poolt noaga löömise tagajärjel tugevat valu ning ka väliselt nähtavaid vigastusi, ei ole kohtul alust kahelda ka kannatanu ütlustes valu tundmise kohta ning see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selles nagu kannatanu K. – G. H. ei oleks olnud süüdistatava Marek Tõnniga nii lähi – kui ka sõltuvussuhtes. Kohus loeb märgitud tõendatuks kohtueelses menetluses tuvastatuga nimelt, et Marek Tõnn oli kannatanu K. – G. H. kasuisa. Antud fakti on kinnitanud nii K. – G. H. kannatanuna ülekuulamisel (kd I tl 1-3) nimelt viimane on 9 kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi selle kohta, et Marek Tõnn elab ta emaga koos ning on ta kasuisa, samuti on kinnitanud kannatanu seaduslik esindaja M. P. omakäeliselt kirjutatud seletuses ning kannatanuna ülekuulamisel, et tal on poeg K. – G. H. ning elukaaslaseks on Marek Tõnn (kd I tl 22, 27-32) ning märgitud fakte on kahtlustatava ülekuulmisel kinnitanud ka Marek Tõnn ise, märkides, et K. – G. H. on ta kasupoeg (kd I tl 63-66). Marek Tõnn käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et kriminaalasja arutamisel leidis tõendamist, et süüdistatav põhjustas kannatanule tervisekahjustusi kavatsetusega, sest lüües teist isikut noaga tuhara piirkonda ning vigastades noaga kätt, sai Marek Tõnn aru, et põhjustab K. – G. H.ile sellega selliseid kehavigastusi, mis tekitavad kannatanule ka füüsilist valu. Kuigi süüdistatav ei pruukinud hinnata löömisel täpselt vigastuste iseloomu, on siiski üldiselt arusaadav, et sellise esemega inimese löömisel võib talle põhjustada kriimustusi ning naha pindmisi vigastusi ning sellega pidi löökide tegemisel arvestama ka süüdistatav. Kohtu hinnangul süüdistatava poolt alaealise kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine näitab üheselt Marek Tõnni ükskõikset suhtumist ohvri tervisesse ning süüdistatava tahet tüli lahendada üksnes vägivalla abil. Järgnevalt annab kohus hinnangu Marek Tõnnile
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude tõendatuse osas.
lg 2 kohaselt on kriminaalkorras kuni 4 aasta pikkuse vangistusega karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohtu hinnangul on ka
lg 2 järgi kvalifitseeritud ja Marek Tõnnile etteheidetud süüdistus leidnud tõendamist täies ulatuses. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Marek Tõnnile heidetakse ette kahte tegu: mootorsõiduki juhtimist, olles sel ajal alkoholijoobes ja nimelt seda, et 28.03.2020.a kella 22:46 ajal oli viimane alkoholijoobes, millise lõplik mõõtetulemus oli 0,87 mg/l ning 11.04.2020.a kella 17:38 ajal oli Marek Tõnn mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millise lõplik mõõtetulemus oli 0,96 mg/l. Marek Tõnn on oma süüd
Lisaks süüdistatava poolt oma süü tunnistamisele tõendab Marek Tõnn süüd 29.03.2020.a koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Marek Tõnn peeti 28.03.2020.a kella 22:46 ajal
Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 28.03.2020.a kella 23:04 s.o vahetult peale ta kinnipidamist mõõdeti Marek Tõnnilt indikaatorvahendit kasutades alkoholijoobeks 1, 09 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga 28.03.2020.a kella 23:54 ajal 0,87 mg/l (kd II tl 10-12). Antud kuriteo episoodi tõendamiseks on kohtueelses menetluses tunnistajana üle kuulatud R. R. - patrullpolitseinik, kes osales Marek Tõnni kinnipidamisel 28.03.2020.a, koostatud on sellekohane tunnistaja ülekuulamise protokoll (kd II tl 7-9). R. R. annab ütlusi selles, et 28.03.2020.a kella 22:44 ajal täitis ta tööülesandeid ning väljakutse kaudu sai ta teada, et kurjategija võib liikuda sõidukiga BMW X5 reg nr xxx, märgitud sõidukit nägid nad Kaasiku tn ning sõiduk peatus 28.03.2020.a kella 22:46 ajal xxx maja juures. Tunnistaja on üle kuulamisel kinnitanud, et kõne all olevas sõiduautos oli Marek Tõnn üksinda ning tal ilmnesid alkoholi tarvitamise tunnused, indikaatorvahendiga kontrollimisel oli isiku alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,09 mg/l (kd II tl 7-9). Kohtu hinnangul tunnistaja sellekohased ütlused haakuvad nii Marek Tõnn suhtes koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis sisalduva teabega, millises on samuti fikseeritud Marek Tõnni kinnipidamise asjaolud ja koht ning tunnistaja R. R. ütlused haakuvad Marek Tõnn suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis sisaldava teabega. Kohtu hinnangul Marek Tõnni süüd 28.03.2020.a mootorsõiduki joobes juhtimisel toetav veel viimase enda kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused selles, et tõepoolest märgitud kuupäeval s.o 28.03.2020.a jõi 10 ta nii viina kui ka veini ning kui tal tekkis konflikt kasupojaga, siis ta lahkus kodust, istus autorooli ja sõitis Arukülla ega mõelnud tagajärgedele. Marek Tõnn kahtlustatavana ülekuulamisel on kinnitanud, et temal on probleemid alkoholi liigtarvitamisega (kd II tl 35). Kohus loeb Marek Tõnn süü temale 11.04.2020.a kuriteo episoodis, milline on kvalifitseeritud
lg 2 järgi tõendatuks samuti süüdistatava poolt oma süü tunnistamisega, lisaks sellele ka 11.04.2020.a Marek Tõnni suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseerituga (kd II tl 40). Nii on kohtule teada, et märgitud kuupäeval tabati Marek Tõnn mootorsõiduki roolist alkoholijoobes, nimelt mõõdeti 11.04.2020.a kella 17:40 ajal indikaatorvahendiga alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 1,60 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga samal kuupäeval kella 18:06 ajal 0,96 mg/l kohta. (kd II tl 40-42). Alo Lahtvee on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et 11.04.2020.a täitis ta töökohustusi ning saadi väljakutse joobes juhi peatamiseks, kes pidi sõitma sõiduautoga BMW X5. Märgitud sõiduautot BMW X5 reg nr xxx nägid nad kella 17:38 ajal sõitmas Jüri suunas, sõiduk peatati ning sõidukit juhtis meesterahvas Marek Tõnn, kellel kontrolliti indikaatorvahendiga alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, mille näit oli 1,60 mg/l kohta (kd II tl 39). Marek Tõnn on andnud ütlusi selles, et 11.04.2020.a kui ta oli xxx Aruküla alevikus, Raasiku vallas ja tegi tööd siis ta samal ajal jõi ka 6 pudelit õlut, kella 17:00 ajal, kui ta oli riidu läinud oma pereliikmetega, istus ta BMW X5 reg nr xxx rooli ja sõitis Jüri aleviku poole. Ta peeti kinni, ta puhus alkomeetrisse, tal tuvastati alkoholijoove ja toimetati politseijaoskonda (kd II tl 37-38). Kohtu hinnangul Marek Tõnnile etteheidetud tegude kvalifikatsioon on õige. Marek Tõnni on ka varasemalt
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatud, seda kinnitab süüdistatava suhtes väljastatud karistusregistri õiendis olev teave ning Harju Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsus nr 1-19-8218 (kd II tl 20-25). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täies mahus leidnud tõendamist Marek Tõnnile ette heidetud süüdistus
lg 2 järgi, kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid. Kohus võttes mõlemas
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo episoodis arvesse süüdistatava seisundit teo toimepanemise hetkel, ning teadmist, et Marek Tõnn ise on andnud detailseid ütlusi selle kohta, missuguseid alkohoolseid jooke ta ühel või teisel päeval ning, millistes kogustes tarvitas, pidi ta aru saama, et ta on alkoholi joobes, kuid asus siiski sõidukit juhtima pani kuriteod toime kavatsetult.
lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
järgi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Vaatamata sellele, et Marek Tõnni ise on veendumusel, et ta kuritarvitab alkoholi ei ole märgitu kohtu hinnangul aluseks kahelda tema süüdivuses. Seega ei ole kohus tuvastanud süüdistatava Marek Tõnn poolt toime pandud kuritegudega seonduvalt tema süüdivuse eeldust ümberlükkavaid ehk süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuriteo laadi ja ohtlikkust, 11 süüdistatava isikut võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni 4-aasta pikkuse vangistuse.
lg 2 p 2 järgi on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastapikkuse vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus abiprokurör taotles kohtult Marek Tõnn karistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest taotleti Marek Tõnnile karistuseks 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust. Kohtu hinnangul riikliku süüdistaja poolt Marek Tõnnile taotletud karistus on liialt karm. Hinnates Marek Tõnni süü suurust
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi tekkinud konflikti käigus endaga lähisuhtes olevat alaealist K. – G. H.i noaga tuharapiirkonda ning lisaks vigastas veel viimase vasaku kätt, tekitades lapsele nii tervise kahjustused kui ka valu. Antud kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus ei tuvastanud Marek Tõnn karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus tõdeb, et arvestades süüteo asjaolusid ja kannatanule vigastuste tekitamise ulatust ning valitud vahendeid on süüdistatava süü
lg 2 p 2 toime pandud kuriteo episoodis piisavalt suur, et viimast mitte karistada rahalise karistusega, kuid mitte nii suur, et karistada viimast prokuröri poolt kohtulikes vaidlustes taotletud 1 aasta ja 8 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Vaatamata sellele, et süüdistatav kohtuliku uurimise kestel oma süüd märgitud kuriteo episoodis tunnistanud ei ole (viimane on avaldanud kahetsust üksnes
lg 2 kuriteo toimepanemise osas) toimepandut kahetsenud ei ole peab kohus võimalikuks viimast toimepandu eest karistada sanktsiooni keskmisest määrast alla poole ning seda 8 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest peab kohus võimalikuks süüdistatavat karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus märgib, et arvestades Marek Tõnn suhtumist toimepandusse ning viimase poolt kohtueelses uurimises avaldatusse s.t selgitustesse, kuidas tema teadlikult enne mootorsõidukit juhtima asudes tarvitas alkoholi ning seejärel läks sõitma, kohus ei võta süüdistatava poolt kohtus avaldatud kahetsust teo toimepanemisse puhtsüdamliku kahetsusena. Kohtu jaoks ei olnud Marek Tõnn kohtuistungil avaldatud kahetsus veenev ega siiras. Arvestades süüdistatava Marek Tõnn isikut, viimase poolt kohtueelsel uurimisel antud selgitusi oma elustiili ja tegemiste kohta, samuti analüüsitud kannatanute, tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi, võib kohtu hinnangul väita, et Marek Tõnnil on välja kujunenud alkoholisõltuvus, alkoholijoobes on ta konfliktne, kohtu hinnangul see kõik suurendab ohtu, et süüdistatav vabaduses viibides võib samaliigilisi – liiklusalaseid ja isikuvastaseid vägivallakuritegusid – jätkuvalt toime panna. Kohus võtab arvesse teadmist, et Marek Tõnn on isikuks, keda ka varasemalt on
424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatud, seega viimase poolt toimepandud teod, millised käesoleval hetkel on kvalifitseeritud
lg 2 järgi ei olnud juhuslikku laadi, vaid Marek Tõnn oma kuritegeliku käitumisega näitab üheselt oma ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda sh liikluskorda. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Kuigi kergendavaid ja raskendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud leiab kohus, et
lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 12 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Käesoleval hetkel süüdistatakse Marek Tõnni kuritegude toimepanemises, mis on aset leidnud temale Harju Maakohtu poolt 21.10.2019.a otsusega määratud katseaja kestel. Kinnitab seda karistusregistri väljastatud sellekohane õiend, Harju Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsuse koopia, Tallinna Vangla 20.04.2020.a kohtueelne ettekanne, Marek Tõnn suhtes koostatud vahistamismääruses sisalduv teave (kd II tl 20-25, 65-67, 57-59). Kohus võtab Marek Tõnnile karistuse mõistmisel märgitut arvesse. Kohus ei jäta tähelepanuta ka Marek Tõnn endapoolt kohus avaldatut, et temal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, märgitut kohtu hinnangul toetab ka teadmine, et Marek Tõnn oli kõigi temale etteheidetud kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Võttes arvesse teadmist, et Marek Tõnn on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning viimane on temale etteheidetud kuriteod toime pannud katseajal, siis tuleb süüdistatava puhul kõne alla üksnes karistusena reaalse vangistuse mõistmine.
lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Käesoleval hetkel on kohus tuvastanud, et Marek Tõnn pani temale etteheidetud kuriteod toime kavatsetult. Eelpool viidatud paragrahvi kohaselt, kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas tuleb Marek Tõnni eelpool välja toodud sanktsiooni määrades karistata
lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ning juhindudes
-dest § 63 lg 2 ja 64 lg 1 lugeda Marek Tõnnile
lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus kaetuks temale
lg 2 järgi mõistetud karistusega, mõistes Marek Tõnnile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, kohtu hinnangul märgitud karistusmäär on selline, milline peaks hoidma viimast tulevikus hoiumaks uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades teadmist, et käesolevat kriminaalasja on menetletud lühimenetluse korras, siis tuleb Marek Tõnnile mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes temale lõplikuks karistuseks käesolevas kriminaalasjas kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust. Samuti arvestades juba eelnevalt välja toodud teadmist, et Marek Tõnn pani temale käesolevas kriminaalasjas süüdistuses etteheidetud kuriteod toime temale varasemalt kohtu poolt määratud katseaja kestel, siis juhindudes
lg 2 tulenevalt tuleb Marek Tõnnile karistuse mõistmisel moodustada liitkaristus .mitme kohtuotsuse järgi liita s.t Marek Tõnnile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsusega nr 113 19-8218 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 10 kuud vangistust, lugedes Marek Tõnnile lõplikuks mõistetavaks liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Kohus märgib, et juhindudes
lg 1 tuleb Marek Tõnnile mõistetud liitkaristusest arvata maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja nimelt 28.03.2020.a. kuni 29.03.2020.a s.o 2 päeva vangistust ning Marek Tõnni ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus asub seisukohale, et Marek Tõnn ei pea temale mõistetavast karistusest reaalselt ära kandma kogu karistust, vaid viimase õiguskuulekale teele suunamiseks ultima ratio põhimõtet silmas pidades, piisaks, kui viimane suhtes kohaldataks
lg 1, 2 sätestatut s.t koheselt tuleb Marek Tõnnile mõistetavast karistusest täitmisele pöörata 2 kuud ja 28 päeva vangistust ning temale mõistetav ärakandmata karistus 1 aasta ja 7 kuud vangistust vastavalt
tuleb viimase nõusolekul asendada üldkasuliku tööga 570 tundi ning määrata selle töö ära tegemise ajaks 24 kuud. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg 4 tulevalt tuleb süüdistatav allutada Marek Tõnn üldkasuliku töö tegemise ajal allutada käitumiskontrollile ning, kui Marek Tõnn ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust ka täitmisele. Kohus leiab, et käitumiskontrolli ajal on Marek Tõnn kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning viimast tuleks
75 lg 2 p.p 2, 8 tulenevalt kohustada mitte tarvitada katseajal alkoholi, kohustada viimast temale määratud katseajal osaleda sotsiaalprogrammis. Arvestades teadmist, et Marek Tõnn on käesolevas kriminaalajas kahtlustatavana kinni peetud juba 11.04.2020.a, siis tuleb viimasele mõistetava koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja algust lugeda just märgitud kuupäevast. Kohus asub seisukohale, et Marek Tõnnile eelpool välja toodud mõistetav karistus, millisest osa kuulub kohesele ära kandmisele ja osa karistusest asendatakse ühiskondlikult kasuliku tööga ühes kohustustega üldkasuliku töö ajal järgida välja toodud kohustusi võimaldab Marek Tõnnil näidata, et ta on suuteline alustama elama seaduskuulekat elu. Samuti peab kohus eripreventiivset prognoosi arvestades vajalikuks kohaldada Marek Tõnnile
lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Kohtu hinnangul on praegusel juhul lisakaristuse kohaldamine Marek Tõnn suhtes igati põhjendatud, seda eelkõige viimasele etteheidetud kuritegude iseloomu ning episoodide arvu silmas pidades. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on alaealise kannatanu K. – G. H. seaduslik esindaja M. P. esitanud käesolevas kriminaalasjas Marek Tõnn vastu tsiviilhagi 150.- euro varalise ja 200.- euro mittevaralise kahju nõudes. (kd I tl 96-97) 27.05.2020.a kohtu alla andmise määrusega võttis alaealise kannatanu seadusliku esindaja M. P. Marek Tõnn vastu esitatud tsiviilhagi menetlusse. (kd II tl 99-100) Käesoleva kriminaalasja kohtumenetluse kestel Marek Tõnn tema suhtes esitatud tsiviilhagi omaks ei võtnud. (kd II tl 106 pöördel) Vaatamata Marek Tõnn poolt hagi mitte tunnistamisele, on kohtu hinnangul viimase vastu esitatud tsiviilhagi põhjendatud osaliselt ning seda alljärgnevatel põhjendustel: KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või 14 süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule esitatud tsiviilhagis kannatanu seaduslik esindaja on märkinud, et kannatanul jalas olnud meeste aluspüksid olid peale kuriteosündmust verega määrdunud ning kannatanu jalas olnud teksapükstel oli riidest läbi torgatud auk ning püksid olid veremäärdunud s.t riided muutusid kasutuskõlbmatuks, riiete väärtuseks on hinnatud 150.- eurot. Kohus märgitud nõuet põhjendatuks ei pea. Kohus tõdeb, et kannatanule kuulunud riideesemed on käesoleval hetkel kasutuskõlbmatud, kinnitab kohtu hinnangul märgitud teadmist 16.04.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv teave. (kd I tl 39-47) Märgitud menetluslikust tõendist nähtub, et vaadeldavateks objektideks on olnud noormeeste aluspüksid ning teksapüksid House Denim. Kohtu hinnangul kannatanu seaduslik esindaja ei ole hagiavalduse juurde lisanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et teksapüksid House Denim ning aluspüksid oleksid võinud kokku olla väärtusega 150.- eurot. Kohtu hinnangul House Denim ei ole selline kaubamärk, millise riided käesoleval hetkel teksapüksid maksaksid üle 50.- euro, samuti ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et kannatanu jalas olnud aluspüksid võiksid olla väärtuses 100 eurot. Antud teadmist arvesse võttes loeb kohus asjakohaseks Marek Tõnn poolt kannatanule varalise kahju tekitamise 75.- euro ulatuses, kohtu hinnangul märgitud summa on proportsionaalne süüdistatava poolt tekitatud varalise kahju suurusega. Kohus tõdeb, et käesolevas kriminaalasjas on tõendatud fakt, et Marek Tõnn tekitas kannatanu K.- G. H.ile tervisekahjustused ning tervisekahjustuste tekke tulemusel kannatanul tekkinud verejooks rikkus ka viimase seljas olnud riided. Seega on Marek Tõnnil ilmselge seadusest tulenev kohustus hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju. Tulenevalt eelnevast tuleb kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada osaliselt, Marek Tõnnilt tuleb välja mõista Võlaõigusseaduse § -dest 1043; § 1045 lg 1 p 1 ja KrMS § 310 lg 1 tulenevalt kannatanu kasuks varaline kahju 75.eurot, mis tuleb Marek Tõnnil kanda kannatanud seadusliku esindaja M. P. arveldusarvele, milline tuuakse välja kohtuotsuse resolutiivosas. Marek Tõnnilt nõutakse ka kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning seda 200 euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kannatanu seadusliku esindaja M. P. esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Marek Tõnn vastu on asjakohane ning põhjendatud kogu ulatuses. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus tsiviilhagi läbi vaadates andma omapoolse hinnangu selle kohta, kas kriminaalasjas esinevad sellised erandlikud asjaolud, millised võimaldavad esitatud hagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada. Kohus loeb käesoleval hetkel märkimisväärseks teadmise, et antud kriminaalasja on tuvastamist leidnud, et kriminaalasjas olev kannatanu on alaealine ning viimase suhtes toime pandud vägivalla tegu Marek Tõnn poolt on toime pandud kannatanule lähedal seisva isiku s.o kasuisa poolt. Kohtu hinnangul arvestades kannatanu noorust on lapsele kahtlemata väga 15 traumaatiline, kui tema suhtes kasutab vägivalda isik, kellelt ta tegelikkuses peaks saama igapäevaeluga toimetulekuks hoopist tuge ja toetust, kuid, kes otsustab hoopis peresiseseid konflikte lahendada füüsilist vägivalda kasutades ning seda veel väga ohtlikul viisil – noaga last lüües. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on osaliselt ka kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Otsuses nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda. Kohus loeb käesolevas kriminaalasjas tõendatuks, et kannatanu K. – G. H.ile Marek Tõnn oma kuritegeliku käitumisega – kannatanut noaga lüües - põhjustas lapsele emotsionaalseid kannatusi. Kuna kahju tekitamine oli õigusvastane, siis VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb kannatanu K. – G. H. seadusliku esindaja M. P. koostatud tsiviilhagi mittevaralise kahju osas rahuldada täies ulatuses ja välja mõista Marek Tõnnilt K. – G. H. kasuks 200.eurot mittevaralist kahju. Kohus leiab, et kannatanule 200.- euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine süüdlaselt vastab ühiskonna üldise heaolu tasemele ning on kooskõlas välja kujunenud kohtupraktikaga. Konfiskeerimine Käesolevas kriminaalasjas, kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas taotles kohtult Marek Tõnnile kuuluva sõiduauto BMW X5 konfiskeerimist, süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nesesjan asus seisukohale, et süüdistatavalt sõiduki konfiskeerimine ei ole asjakohane, arestitud on sõiduk kergekäeliselt ning juhtis kohtu tähelepanu teadmisele, et keegi ei ole Marek Tõnn käest küsinud, mille jaoks seda autot kasutati. (kd II tl 107 pöördel) Juhindudes
lg 1 kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus leiab, et kuigi Marek Tõnn on kasutanud temale kuuluvat sõidukit selleks, et panna toime
lg 2 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, siis temalt sõiduki konfiskeerimine ei oleks hetkel otstarbekas, kuna see võiks takistada tema resotsialiseerumist pärast šokivangistusest vabanemist, olles takistuseks töö leidmisel. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest 16 valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Vaatamata sellele, et käesolevas kriminaalasjas nii prokurör kui ka kaitsja ei pööranud kohtulike vaidluste käigus tähelepanu sellele, missuguseid meetmeid rakendada käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes s.o veriste teksa – ja aluspükste suhtes ning CD plaatide suhtes, ei takista märgitud asjaolu kohtul seisukohta võtmas. Kriminaalasja kohtueelseuurimise käigus on kannatanu K. – G. H. seaduslik esindaja M. P. märkinud, et kannatanul seljas olnud riided on kasutuskõlbmatud, seetõttu peab kohus asjakohaseks kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 tulenevalt hävitada. Asitõendiks olevat kööginuga kannatanu ja tema esindaja tagasi taotlenud ei ole, seega peab kohus võimalikuks kööginuga KrMS § 126 lg 3 p 4 tuginedes hävitada. CD plaadid, millised on lisatud kriminaalasja materjalide juurde, millisele on talletatud kuriteo toimepanemisega seotud teave KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Lähenemiskeeld Antud kriminaalasjas on kannatanu K. – G. H. seaduslik esindaja M. P. (kannatanu ema) esitanud taotlused kohaldada Marek Tõnnile nende suhtes lähenemiskeeld. ( kd I tl 91-94) Nii taotleb kannatanu esindaja kohtult kohaldada Marek Tõnnile lähenemiskeeld tema suhtes s.t, et Marek Tõnn ei tohiks talle läheneda isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 5 meetrit, Marek Tõnn ei tohiks läheneda ta elukohale lähemale kui 1000 meetrit ning, et Marek Tõnn ei või kannatanuga ühendust võtta telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia ja teiste elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. (kd I tl 94). Kannatanu K. – G. H. toetab oma ema esitatud taotlust Marek Tõnni suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Kohtu hinnangul on Marek Tõnnile lähenemiskeelu kohaldamine üksnes kannatanu K. – G. H. suhtes ning seda alljärgnevatel põhjendustel: Esmalt kohus märgib, et jätab rahuldamata kannatanu seadusliku esindaja M. P. taotluse kohaldada Marek Tõnni suhtes lähenemiskeeld tema suhtes, sest M. P. ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanu KrMS § 37 lg 1 vaid üksnes kannatanu seaduslik esindaja. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Antud kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Marek Tõnn pani alaealise K. – G. H. vastu toime tahtlikult vägivallateo. Kohtu hinnanul on käesoleval hetkel asjakohane piirata Marek Tõnn võimalust suhelda alaealise kannatanuga ning seda eelkõige kannatanu elu – ja tervise heaolu tagamise huvides. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Marek Tõnn on isikuks, kelle elustiili kuulub alkoholi kuritarvitamine, millise mõjul viimane paneb toime ka kuritegusid. Antud kriminaalasjas tuvastatut silmas pidades ja juhindudes VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 kohaldada Marek Tõnnile lähenemiskeeld ja keelata tal läheneda K. – G. H.ile järgmistel tingimustel: Keelata Marek Tõnnil läheneda isiklikult ja avalikes kohtades kannatanu K. – G. H.ile mitte lähemale kui 5 meetrit. Marek Tõnn ei tohi läheneda kannatanu elukohale: xxx lähemale kui 1000 meetrit. Marek Tõnn ei või kannatanu K. – G. H.iga võtta ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia ja teiste taoliste elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Määrata Marek Tõnnile lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul märgitud piirang on piisavaks tagada alaealise K. – G. H. elu – ja tervise turvalisus tulevikus. 17 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 584 eurot ning seda alates 01.01.2020.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 876.- eurot. Kui sundraha suurus on tuletatav kuriteo raskusastmest ja seadusest ning selle väljamõistmine kannab endas kriminaalmenetluse üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu puhul on tegemist kuluga, mis seostub vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus(ed) on üheselt väljaarvestatavad. Määratud kaitsjale makstud tasude osas leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine Marek Tõnnile kohtueelsel – ning kohtulikus uurimises on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud ning seda kogusummas 921,60.eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Marek Tõnn on täisealine, vaatamata sellele, et viimane igakuist sissetulekut töötasu näol ei oma ei ole see piisavaks põhjendatuks käesolevas kriminaalasjas temal tekkinud menetluskulusid sh sundraha vähendada või riigi kanda täies ulatuses jätta. Kohus peab võimalikuks kohaldada Marek Tõnn suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut, võimaldades tal tasuda välja mõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.