Obsah (8)

§ 163§ 407§ 637§ 405§ 638§ 639§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-20497 Kohtuasi Aktsiaselts

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

5. Maakohus luges hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maakohus rahuldas hagi põhivõla 112,89 eurot osas täielikult.

1. Viivisenõude osas leidis maakohus, et Elisa Eesti AS ja kostja viivisekokkulepe 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine ja seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teine lause. Maakohus rahuldas viivise tasumise nõude osaliselt, s.o 30,51 euro ulatuses.
2. Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu kohta. Hageja taotletud 25 eurot liitumislepingu kohta ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldas sissenõudmiskulude 25 eurot tasumise nõude. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles hageja menetluskulud jäeti kostjalt välja mõistmata, ja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. 2 2-19-20497
4. Hageja leiab, et menetluskulud oleks tulnud jagada

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Menetluskulude poolte kanda jätmine on hea usu vastane ja maakohus rikkus kaalutlusõigust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 2¹ koosmõjus

§ 405

lg-ga 1 ning § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ja kaebus tagastada

§ 638lg 10 järgi selle esitajale.

Sel juhul loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 11. Maakohus lahendas vaidluse tagaseljaotsusega. Samas on tsiviilasja hinna järgi tegemist nn lihtmenetluse asjaga

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid. 12. Hageja palub apellatsioonkaebuse taotluses kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse ja mõista kulud kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebuse sisu arvestades, et hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Maakohus jättis poolte menetluskulud

§ 163

lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda põhjendades seda sellega, et hagi rahuldati osaliselt. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks maakohus ei määranud. Hageja nõustub, et kulud tuleb jagada viidatud sätte alusel, kui leiab, et kulude jaotus tuleb määrata hagi rahuldamise proportsiooni arvestades. 13. See, millisel

§ 163

lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Kui menetluskulud tuleks jaotada alati hagi rahuldamise proportsiooni arvestades, siis ei oleks hagi osalise rahuldamise korral jäetud kohtule sellist kaalumisõigust. Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. 14. Maakohus rahuldas põhinõude täielikult ja viivise nõude osaliselt. Arvestades tsiviilasja hinda 264,12 eurot (põhinõue 112,89 euro, viivis 97,39 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, 1-aastane viivis 28,84 eurot) ja hagi rahuldamise ulatust 177,07 eurot (põhinõue 112,89 euro, viivis 30,51 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, 1-aastane viivis 9,03 eurot), on hagi rahuldatud 67% ulatuses.

§ 163

lg-st 1 ei tulene, millistel asjaoludel on õiglane kulud jätta poolte endi kanda, sh kulude poolte kanda jätmiseks ei pea olema hagi rahuldamise ulatus täpselt pool. Kuna

§ 163

lg 1 võimaldab hagi osalise rahuldamise korral kohtul jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus arvestab siinjuures, et hageja jaoks on käesolev vaidlus tavapärane, samuti ei saanud hagejale sarnaseid kohtuvaidlusi pidades olla üllatuslik, et maakohus viivisenõuet hagis taotletud ulatuses ei rahulda. Seega ei ole maakohtu otsustus jätta menetluskulud poolte endi kanda põhjendamatu ega hea usu vastane. 3 2-19-20497 15. Ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebuse väiteid ja vastas neile lühidalt käesolevas määruses. Kaebust ei saaks ringkonnakohtu arvates sisuliselt rahuldada. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul

§ 637lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.

Kuna kaebusel puudub perspektiiv ei tuleks seda menetleda ka

§ 637lg 1 p 6 tõttu.

16.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud kostjalt sellele vastust, mistõttu ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

17.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 4