Obsah (5)

§ 223§ 46§ 169§ 236§ 16

4-20-3205 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2020.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3205 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Kuno-Aleksa

§ 223

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja

236 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 22.05.2020 kell 14:21 Tallinnas Narva mnt 7 ning sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas temast parempoolsel sõidurajal sõitnud liinibussi xxxx xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Seb Liising AS'le (fikseeritud fototabeli ja vaatlusprotokolliga). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 46

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo, rikkus

§ 169

lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg 1 sätestatud väärteo.

1. Menetlusalune isik esitas 27.07.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse karistuse määramise osas ja teha uus otsus, millega vähendatakse karistuse määra. Põhjenduseks leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on määranud ebaproportsionaalselt karmi karistuse. Kaebaja selgitab, et vaidlus puudub asjaolus, et ta otsuses nimetatud kuupäeval ja kellaajal sõidukit juhtis ja taoline rikkumine aset leidis tuues välja asjaolu, et selle õnnetusega kaasnevad tagajärjed on ebamõistlikult koormavad ning palub arvestada asjaolu, et kaebaja isik vajab sõidukit oma eluolu korraldamiseks viidates raskele puue raskusastme kestusega kuni 09.05.2022 ning esitades kohtule ka lisadokumendid Sotsiaalkindlustusameti poolt. Kaebaja toob kaebuses välja asjaolu, et tema liikumisvabadus on piiratud 2016 a teostatud puusaoperatsiooni järgselt ja mootorsõiduk on igapäevaseks liikumiseks hädavajalik. Samuti toob kaebaja välja asjaolu, et ta on vitaalne ja saab oma eluga hästi hakkama, viitab lennundusharidusele ja juhtimisõiguse pikaaegsele olemasolule - alates 1974 aastast ning liiklusrikkumiste puudumisele. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse süü tunnistamist mistõttu palub kaebaja kohtul hinnata väärteoasja asjaolusid ja anda sellele õiguslik hinnang. Kaebaja ei soovi kohtuistungil osaleda.
2. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Väärteoasjas kogutud materjalidega on täielikult tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on väärteootsuses nimetatud väärteod toime pannud. Teod on kvalifitseeritud õigesti ja määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani menetlusalune isik toime kaks väga ühiskonnaohtlikku tegu, millega seadis ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka kaasliiklejate ning bussireisijate elu ja tervise, mistõttu peab karistus vastama tegude raskusele ega tohigi olla kerge kanda. Kohtuväline menetleja viitab nii eripreventiivsele eesmärgile mõjutada süüdlast edaspidi õiguskuulekalt käituma kui ka üldpreventiivsele eesmärgile, et karistuse peab andma kõigile liiklejaile signaali, et liikluses kokku lepitud reeglite eiramine on ohtlik ja saab rangelt karistatud. Kohtuväline menetleja selgitab, et karistuse määramisel on arvestatud nii kaebaja isikut, tema kõrget vanust, toime pandud tegusid, süü suurust kui ka seda et menetlusalusel isikul puudusid kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja toob seisukohas välja, et kuivõrd kaebaja isiku invaliidsust tõendavaid dokumente ei ole esitatud enne otsuse tegemist siis seepärast ei ole neid ka otsuse tegemisel arvestatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nähtuvalt esitatud dokumentidest on 2 tuvastatav küll kaebaja isikul raske puude olemasolu kuid puuduvad tõendid, et kaebaja vajab mootorsõidukit just liikumiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna kaebaja elab Tallinna kesklinnas siis on talle kättesaadav nii ühistransport kui ka erinevad taksoteenused mistõttu ei koorma põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kaebaja isikut liigselt. Kohtuväline menetleja seisukoha kohaselt peab karistuse kandmine olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav kanda, vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ega tee järeldusi oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub oma kirjalikus vastuses kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Kuno-Aleksander Grünstamm’i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Esmalt peatub kohus asjaolul, et nimetatud kaebust soovis kohus arutada kohtuistungil, kuivõrd kaebaja poolt esitatud asjaoludest tulenevalt on ilmnenud uued asjaolud – kaebaja isik Kuno-Aleksander Grünstamm esitas koos kaebusega dokumendi, mis kinnitab, et kaebajale on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud raske liikumispuue ja raske muu puue, mis on tingitud piirangutest liikumise ja enesehoolduse valdkonnas xxxx tingitult ning kestusega 10.05.2017 kuni 09.05.
3. Seega on kaebaja kaebuses viidanud asjaolule, et tema liikumisvabadus on piiratud alates 2016 a teostatud puusaoperatsiooni järgselt ja mootorsõiduk on igapäevaseks liikumiseks hädavajalik. Kaebajale on põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kokku 7 kuuks. Kohtuväline menetleja oma seisukohas viitas, et nähtuvalt esitatud dokumentidest on tuvastatav küll kaebaja isikul raske puude olemasolu kuid puuduvad tõendid, et kaebaja vajab mootorsõidukit just liikumiseks. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna kaebaja elab Tallinna kesklinnas siis on talle kättesaadavad nii ühistransport kui ka erinevad taksoteenused mistõttu ei koorma põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kaebaja isikut liigselt. Eeltoodud põhjustel soovis kohus arutada asja istungimenetluses, uurimaks vahetult kohtuväliselt menetlejalt kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kuid kaebaja isik soovis nii oma kaebuses kui ka täiendavalt kohtuga telefonitsi suheldes, et asja menetletaks kirjalikul teel viidates oma kõrgele eale, liikumisraskustele ning Covid19 epideemia laialdasele levikule, mis on tema jaoks äärmiselt ohtlik viirus ning eelnimetatud põhjusetel ei saa kaebaja isik kohtumajja tulla, samuti puuduvad võimalused virtuaalseks istungiks. Riigikohus on 17.02.2020 asunud seisukohale, et väärteoasja võib lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul, kui toimikumaterjalide põhjal on võimalik lahendada kõik VTMS §s 133 nimetatud küsimused. Käesoleval juhul leiab kohus, et kaebaja esitatud kaebuse ning selle lisa alusel, kohtuvälise menetleja poolt esitatud materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukoha alusel ei ole kohtul tekkinud kahtlusi väärteo tõendatuses ning otsene vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub kuivõrd süüteo asjaolud on selged ning kaebaja ei vaidle vastu tuvastatud asjaoludes ning kohtuotsuse tegemisel on võimalik lahendada täiel määral VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Seega on kohus seisukohal, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. 3 Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis. Otsustamaks Kuno-Aleksander Grünstamm’ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseisu tunnused ja kontrollib vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile kõiki asjaolusid.

§ 16

lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 169

lg 4 ja 5 kohaselt ei tule liiklusõnnetusest politseile teatada, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on

§ 169

lg 4 punktides 2– 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud ning kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Sama sätte lg 5 kohaselt, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 223

lg 1 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti näeb

§ 236

lg 1 ette, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde koostatud fototabeliga, kannatanu sõiduki vaatlusprotokolliga, tunnistaja ütluste ja skeemiga, menetlusaluse isiku sõiduki vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, linnakaamera salvestistega mis on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis, menetlusaluse isiku enda antud ütlustega ning tema sõiduki vaatlusprotokolliga koos fototabeliga ning materjalide juurde on lisatud nii cd linnakaamera salvestustega kui ka karistusregistri väljavõtte menetlusaluse isiku kohta. Kohtu hinnangul, kasutades õigeid sõiduvõtteid ning olles hoolsam ja tähelepanelikum, oleks kaebaja olnud võimeline liiklusõnnetuse aadressil Narva mnt 7, Tallinn ära hoidma. Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumises ei ilmne liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi, kuna sõiduk liinibuss xxxx reg nr xxxx liikus nõuetekohaselt oma sõidureas ajal kui menetlusaluse isiku poolt juhtud sõiduk xxxx reg nr xxxx riivas esimesel rajal liikunud liinibussi vasakpoolset külge. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest soovis ta tol päeval sõita Postimaja Rimi kaupkusesse ja mingil põhjusel ei pannud ta tähele esimesel sõidurajal liikunud bussi riivates bussi vasakpoolset külge. Oma ütlustes kinnitab menetlusalune isik, et ta sai vahetult pärast liiklusõnnetuse toimepanemist aru enda poolt tekitatud kahjust ja oma süülisest käitumisest ning jäi seisma oodates, et bussijuht tema juurde tuleks kuid keegi ei tulnud pärast 30 minutilist ootamist kõrvaltänava (Hobujaama tänaval) parklas mille järel ta sõitis ära. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei tulnud ta selle peale, et 112 helistada ja õnnetusest teatada. Oma ütlustes kaebaja tunnistab kahju tekitamist liinibussile. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab osaliselt linnakaamera videosalvestis, millelt on näha, et SEBE kirjadega valget värvi liinibuss xxxx reg nr xxxx (millele menetlusalune 4 isik otsa sõitis) sõidab esimesel sõidurajal ning kõrval reas, kohakuti sõidab menetlusaluse isiku poolt juhitud hallikat värvi sõiduk xxxx reg nr xxxx. Videosalvestiselt on näha kuidas xxxx sõiduk kaldub hetkeks paremale poole esimese sõiduraja poole, ületades napilt telgjoont, riivates selliselt esimeses reas liikuvat liinibussi, seejärel koheselt on näha kuidas xxxx reastub tagasi oma ritta. Liinibuss peatub peatuses ning xxxx sõidab bussist ettepoole tänavale ning peatub ristmiku vahetus läheduses, mõne hetke möödudes keerab xxxx paremale pool tänavale mille järel videosalvestis katkeb. Seega pole videosalvestisel fikseeritud fakt, et menetlusalune isik oleks oodanud pool tundi millal keegi ta juurde tuleb kuid tegemist ei ole ka Hobujaama tänavaga vaid endiselt Narva mnt-ga. Kohtu hinnangul pole välistatud, et xxxx juht jäi ootama kõrval tänavale bussijuhti kuivõrd kaebaja selgitused on loogiliselt jälgitavad, vastavuses teiste kogutud tõenditega ning kohtu hinnangul usutavad. Kohus, hinnanud väärteoasjas esitatud tõendeid on seisukohal, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on piisavad tõendamaks kaebaja süü olemasolu tekkinud kahjude põhjustamisel. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Muu hulgas on mootorsõidukijuhi kohustuseks

§ 169

lg-s 5 ette nähtud nõue, mis eeldab konkreetsete asjaolude ilmnemisel, et liiklusõnnetusest tuleb teatada politseile.

§ 169

lg-s 5 sätestatud kohustus aitab tagada mh teiste inimeste elu, tervist ja vara ning muid kaalukaid õigushüvesid (nt looduskeskkonda). Liiklusõnnetusest teatamata jätmine võib endaga kaasa tuua rasked või raskemad tagajärjed. Teatamata jätmise kahjulik tagajärg võib väljenduda selles, et kannatanule ei hüvitata varalist kahju, kui süüdlane jääb tuvastamata. Viimati kirjeldatud tagajärg võinuks saabuda ka praeguses asjas, kui liiklusõnnetuse põhjustaja oleks jäänud tuvastamata. Arvestades asjaolusid on kohtu hinnangul tuvastatud ka fakt, et vaatamata liiklusõnnetuse põhjustamisele isik lahkus sündmuskohalt.

§ 236

lg 1 kohaselt, kui juht eirab liiklusõnnetuse põhjustamise järel politsei teavitamise kohustust juhul, kui teatamine oli kohustuslik, on tegemist liiklusseaduse rikkumisega. Kuno-Aleksander Grünstamm’i poolt ütlustes toodud vabandus, et tal ei tulnud pähe politseisse teatada ei saa kohtu hinnangul olla vabanduseks liiklusõnnetuse põhjustamisest teatamata jätmise eest. Riigikohus on lahendis 416-6037 toonud välja, et isiku vastutuse

§ 236

järgi välistab see, kui ta teavitab kohe politseid liiklusõnnetuse toimumisest ja tegutseb politsei korralduse järgi. Antud juhul seda ei toimunud. Ütlustest nähtuvalt ei teinud kaebaja ka hiljem midagi selleks, et teada anda juhtunust ning välja selgitada isik, kellele kahju tekitas. Lisaks ei olnud isiku tuvastamine ka kuigi keeruline kuivõrd kaebaja sõitis otsa SEBE liinibussile, pelgalt kõne bussifirmasse aidanuks tuvastada kannatanu isiku. Samuti on üldteada fakt, et hädaabinumber 112, kuhu liiklusõnnetuse korral teatada tuleb, töötab ööpäevaringselt ning seda ka nädalavahetustel. Seega ei nähtu väärteoasja materjalidest ühtegi põhjust, miks ta ei oleks saanud

§ 169lg 5 loetletud nõudeid täita.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Kuno-Aleksander Grünstamm’i teos ei esine. Kuno-Aleksander Grünstamm on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1930. aastal). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Kuno-Aleksander Grünstamm’i on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritavad

§ 223

lg 1 ja

236 lg 1 järgi. 5 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kuno-Aleksander Grünstamm’ile

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 alusel inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, samuti, et see on kvalifitseeritud õigesti. Kuno-Aleksander Grünstamm esitas kaebuse ning taotles vähendada talle väärteo otsusega nr 230220008211 määratud karistuse määra leides, et määratud karistus ei ole proportsionaalne. Kohtuväline menetleja on Kuno-Aleksander Grünstamm’ile

§ 223

lg 1 rikkumise eest määranud põhikaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks ja

§ 236lg 1 rikkumise eest põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

Kohtuväline menetleja on otsuses karistuse liigi valikut põhjendanud asjaoludega, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine oli toime pandud ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Lisaks et tegemist on ühiskonnaohtliku teoga millega seataks ohtu teiste isikute vara ja kaasinimeste elu ja tervis, mistõttu säärase teo eest on seadusandja kehtestanud ranged karistamise määrad. Kohtuväline menetleja on otsuses selgitanud, et riik on andnud selge signaali, et taoline hoolimatu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning tegu ei ole vähetähtsa väärteoga milles puuduks avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja on hinnangud süü suurust suureks kuna isik pani toime mitu enamohtlikku süütegu. Samas on kohtuväline menetleja oma otsuses selgitanud, et arvestatud on Kuno-Aleksander Grünstamm’i majandusliku olukorraga, et tegemist on mittetöötava pensionäriga millest tulenevalt on pidanud õigeks valikuks põhikaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuivõrd rahatrahvi määramine võib oluliselt raskendada tema võimalusi sotsiaalseks toimetulekuks. Kohtuvälise menetleja seisukohas täpsustab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel on arvestatud nii kaebaja isikut, tema kõrget vanust, toime pandud tegusid, süü suurust kui ka seda et menetlusalusel isikul puudusid kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja toob seisukohas välja, et kuivõrd kaebaja isiku invaliidsust tõendavaid dokumente ei olnud esitatud enne otsuse tegemist siis seepärast ei ole neid ka otsuse tegemisel arvestatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nähtuvalt esitatud dokumentidest on tuvastatav küll kaebaja isikul raske puude olemasolu kuid puuduvad tõendid, et kaebaja vajab mootorsõidukit just liikumiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna kaebaja elab Tallinna kesklinnas siis on talle kättesaadav nii ühistransport kui ka erinevad taksoteenused mistõttu ei koorma põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kaebaja isikut liigselt. Kohtuväline menetleja seisukoha kohaselt peab karistuse kandmine olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav kanda, vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ega tee järeldusi oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus süüteod on küll kvalifitseeritud õigesti kuid käesoleval juhul on peale otsuse koostamist ilmnenud asjaolud, mida kohus ei saa tähelepanuta jätta. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta selliselt isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on kaebuses kinnitanud, et ta on raske puudega invaliid, seda kinnitab Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud otsus puude raskusastme tuvastamise kohta. Nimetatud otsus sisaldab endas nii puude raskusastme nimetamist ning aluseid kuidas see on tuvastatud, samuti sisaldab see endas puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saamiseks vajaliku määra kirjeldust. Otsusest nähtub, et puue on tuvastatud tervise infosüsteemis sisalduvate andmete põhjal, perearsti T R poolt kirjeldatud terviseseisundi andmete põhjal ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti Juta Ratassepp arvamuse põhjal. Otsustuses on selgesõnaliselt kirjas, et Sotsiaalkindlustusameti poolt on Kuno-Aleksander Grünstamm’ile määratud raske liikumispuue ja raske muu puue, mis on tingitud piirangutest liikumise ja enesehoolduse valdkonnas xxxx haigustest tingitult ning kestusega 10.05.2017 kuni 09.05.

1. Samuti on Kuno-Aleksander Grünstamm kaebuses märkinud, et vajab juhtimisõigust vältimatult igapäevaseks liikumiseks ning 6 kohtuvälise menetleja järeldus, et isik elab Tallinna kesklinnas kus on võimalik erinevaid ühistransporditeenuseid kasutada tuleb kohtu hinnangul lugeda antud juhul põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga kus menetlusalusel isikul esineb liikumispuue KarS § 50 lg 2 tähenduses, mistõttu ei ole käesolevas asjas võimalik põhikaristusena kohaldada Kuno-Aleksander Grünstamm’ile juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja ei ole nimetanud alternatiive oma seisukohas selle kohta kas karistuse liiki võiks muuta, samas on kohtuväline menetleja otsuses põhjendanud miks oleks rahatrahv Kuno-Aleksander Grünstamm’ile liigselt koormav. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rahatrahvi määramine ei ole nii kõrges eas isikule, kelle ainsaks sissetuleksuks on riiklik pension ning sotsiaaltoetused mõistlik valik. Käesoleval juhul seadus ei võimalda kohaldada karistusliigina ka üldkasuliku töö määramist, sest seda on võimalik määrata ainult aresti asendamise teel mis samuti ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne valik kuivõrd KunoAleksander Grünstamm’il ei ole ühtegi kehtivat karistust ning süü suurus ei ole kohtu hinnangul suur. Hoolimata asjaolust, et menetlusalune isik ei ole seda kaebuses taotlenud, leiab kohus, et mõistetud karistus tuleb tühistada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kuivõrd tegemist oli ühekordse juhtumiga, tegemist oli liikluses ilmselgelt hooletusest tekkinud manöövriga, mille tagajärjel juhtus küll liiklusõnnetus Liiklusseaduse mõttes kuid tekkinud kahju ei olnud sedavõrd ulatuslik, kirjeldatud situatsioonis pani menetlusalune isik eelkõige iseenda tervise ja vara (sõiduki näol) ohtu. Vaadates videosalvestist on tuvastatav, et buss liikus kaebaja sõiduki kõrvale asudes tee keskmisele telgjoonele väga lähedal, samuti sõitis kaebaja oma sõidukiga teises reas keskmisele telgjoonele väga lähedal ning ühel hetkel sõidukid riivasid üksteist – on tuvastatud, et kaebaja sõiduk riivas bussi ning nende asjaolude üle vaidlust ei ole. Kahju mis liiklusõnnetuses tekkis on liikluskindlustusega kaetud – vähemasti kannatada saanud tunnistaja sõiduki omaniku jaoks. Menetlusalusel isikul puuduvad igasugused karistused ja tegemist on 46 aastat sõidukit juhtinud isikuga – kohtu hinnangul näitab see, et tegemist oli tõenäoliselt ühekordse eksimusega, juht kaotas hetkeks tähelepanu. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kergeneva asjaoluna ka Kuno-Aleksander Grünstamm’i kõrget vanust, nii nagu KarS § 57 lg 1 p 7 ette näeb. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et vaatamata menetlusaluse isiku kõrgele eale (kohtuotsuse tegemise hetkel 90 aastane) ei ole kuidagi tõendatud, et kõrge vanus või terviseseisund võiks siinkohal olla vastuolus seaduses kehtestatud nõuetele. Väärteomaterjalide juurde on lisatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõte mille kohaselt on Kuno-Aleksander Grünstamm’ile väljastatud juhiluba 2014 aastal, juhtimisõigus on peatunud 2019 märtsis ning taastunud 2020 aasta mai kuus. Seega on isiku tervislikku seisundit kontrollitud ning jõutud järeldusele, et isik tohib juhtida B, AM, B1 kategooria mootorsõidukit ning kohtul puudub alus nimetatus kahelda. Kohus möönab, et kõrge vanus võib olla liikluses ohtlik kuna liigeldes tuleb olla tähelepanelik, reaktsioon peab olema kiire ning on üldteada asjaolu, et vananedes eelnimetatud omadused võivad langeda kuid ka sellisteks puhkudeks on seadusandja seadnud piirid, kuidas peab reageerima kui isik tuleb sõiduki juhtimiselt kõrvaldada. Liiklusjärelvalve teostajal või muu korrakaitseorgani otsustusel on võimalused kõrvaldada isik sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et juhi terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele. Kohus selgitab, et sellistel puhkudel pole välistatud, et juhile tuleb määrata ekspertiis vajaliku terviseseisundi väljaselgitamiseks. Käesoleval juhul Kuno-Aleksander Grünstamm’i puhul eelkirjeldatud olukorda tekkinud ei ole. 7 Samuti leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa rääkida avalikust menetlushuvist kuivõrd kohtu hinnangul ei ole riigi huvides kergeid või esmakordseid rikkumisi kindlasti karistada. Kohtu hinnangul ei ole isiku karistamine ei üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik – nii on see ka Kuno-Aleksander Grünstamm’i puhul. Eeltoodud põhjustel lõpetab kohus Kuno-Aleksander Grünstamm’i suhtes väärteomenetluse väärteoasjas nr 230220008211 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p
2. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8