4-20-3507 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2020.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3507 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Charles Chi

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba loovutada Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.08.2020 otsusega väärteoasjas nr 2317,20,007125 karistati Charles Chidiebere Maduabuchi’

§ 227lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 26.07.2020 kell 14:42 Tallinnas Paldiski mnt 7 (Ehitajate tee ja Mõisa tn vahel) asulasisesel teel kiirusega 83 +/- 3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Menetlusalune isik esitas 19.08.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles palub kergendada kohtuvälise menetleja otsuses määratud karistust. Kaebuses tunnistab menetlusalune isik oma süüd, tegemist oli tahtmatu eksimusega. Kaebaja isik on kaebuses selgitanud, et töötab kullerteenuse pakkumisega ning juhtimisõiguse peatamine tähendaks selleks ajaks ka töö peatumist, mistõttu palub kaebaja kergemat karistust.
2. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Väärteoasjas kogutud materjalidega on täielikult tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on väärteootsuses nimetatud väärteo toime pannud. Teod on kvalifitseeritud õigesti ja määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja isik esmast juhtimisõigust omav isik, juhtimisõiguse saamiseks läbinud vajaliku õppe ning sooritanud eksami, seega oli kaebaja teadlik kehtestatud reeglitest ja nõuetest. Kohtuvälise menetleja hinnangul liikudes asulasisesel teel teadmata, kas liikluskorraldusvahendiga on lubatud suurima sõidukiiruse määra muudetud või mitte, tuleb juhil sellises teadmatuses ennekõike valida liiklusseadusest tulenev nn asula kiirus, mitte sõidukiiruse valikul tugineda eeldustele. Lisaks viitab kohtuväline menetleja kaebaja kahele kehtivale liiklusalasele rikkumisele, millest üks on kiiruse ületamine. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt on kaebaja karistamine põhikaristusena 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine proportsionaalne ning siinkohal on menetleja arvestanud õiguskorra kaitsmise huve, menetlusalase isiku karistusregistri andmeid ning kaebaja poolt toimepandud õigusrikkumise iseloomu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuigi kaebaja töötab kullerina ja juhtimisõigus on vajalik sissetuleku teenimiseks ei saa nimetatu olla karistusliigi muutmise aluseks. Kohtuväline menetleja viitab, et kaebajal oli varasem kogemus karistuse osas olemas, samuti teadmine juhtimisõiguse vajalikkusest tööelu kohustuste osas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohtuvälise menetleja otsus 2 seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub oma kirjalikus vastuses kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Charles Chidiebere Maduabuchi poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Charles Chidiebere Maduabuchile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 26.07.2020 kell 14:42 Tallinnas Paldiski mnt 7 (Ehitajate tee ja Mõisa tn vahel) asulasisesel teel kiirusega 83 +/- 3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo. Kohtu hinnangul tõendavad Charles Chidiebere Maduabuchile etteheidetavat kiiruseületust esmalt kiirusmõõturi LaserCam4 mõõtmise andmed ja videosalvestis (ID 007938), millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
3. juulil 2020 kell 14:42 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0992) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 83 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Paldiski mnt 7 (Ehitajate tee ja Mõisa tn vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 30 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja E G, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab muu hulgas Politsei- ja Piirivalveameti
4. detsembri
5. a käskkiri nr 612, millega määrati mõõtmisi teostavaid ametnikke. Taatlustunnistuse nr TTRS-20/00098 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0992) taadeldud 18.05.
6. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 lisa p 7.2 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
7. juulil 2020, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. Teo toimepanemist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, kuid selgitab, et ületas kiirust juhuslikult ja tahtmatult, arvates, et sel teelõigul on lubatud sõita kiirusega 70 km/h. Kohtu hinnangul on Charles Chidiebere Maduabuchile etteheidetav kiiruse ületamine tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega ja mõõtmise andmetega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab kiiruse ületamist tahtmatult ehk ettevaatamatusest. Vaatamata asjaolule, et asulasisesel teel võib olla kohati lubatud suurem sõidukiirus kui 50 km/h tuleb juhil enne selles veenduda vastavasisulist liiklusmärki nähes, mitte oletada, et tõenäoliselt on siin lubatud suurem sõidukiirus. Lisaks juhtis menetlusalune isik sõidukit märgatavalt kiiremini kui 70 km/h, mis ei ole kuidagi asulasisesel teel lubatav kiirus. Seega on kohus seisukohal, et Charles 3 Chidiebere Maduabuchi ületas sõidukiirust kavatsetult. Samuti puuduvad Charles Chidiebere Maduabuchi teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. LS § 227 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt töötab Charles Chidiebere Maduabuchi kullerina, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse peatamine tähendaks kaebaja töö peatamist. Isik kinnitab, et kahetseb teo toimepanemist ja palub määrata kergema karistuse. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 30 km/h. LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on keskmise lähedal. Samuti arvestab kohus seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, päevasel ajal. Kuigi liiklus- ja ilmaolud olid üldiselt head, tuleb arvesse võtta, et Paldiski mnt’l on ülekäigurajad, millel liiguvad jalakäijad, samuti liigub seal teisi sõidukeid. Liikudes kiirusega 83 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Samuti võtab kohus arvesse, et tegemist on esmase juhiloaga isikuga ehk liiklejaga, kelle kogemused sõiduki juhtimisel on piiratud. Kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul keskmine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut karistatud
8. märtsil 2020 samuti kiiruse ületamise eest rahatrahviga, mille menetlusalune isik on tasunud. Liaks omab Charles Chidiebere Maduabuchi veel üht liiklusalast väärteokaristust s.o 12.05.2020 otsustus LS § 223 lg 1 toimepanemise eest. Menetlusalusele isikule varasemalt kiiruse ületamise eest karistusena kohaldatud rahatrahv ei ole soovitud mõju avaldanud. Samuti arvestab kohus seda, et peale kiiruse ületamist on määratud küll teise rikkumise eest kuid samuti liiklusalase väärteo eest samuti rahatrahv, mis on tasutud kuid mis samamoodi ei avaldanud soovitud mõju liikluses korrektselt käituda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule avaldab eripreventiivset mõju karistusena siiski vaid mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kuigi Charles Chidiebere Maduabuchi jaoks on ilmselgelt oluline kullerina töötamine, ei mõjuta kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on 6 kuu jooksul toime pannud kaks samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üle kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused ajutisel juhtimisõiguse peatumisel. Arvestades süüteo asjaolusid ja kergendavat asjaolu Charles Chidiebere Maduabuchi kahetsuse näol on võimalik kohtuvälise menetleja määratud keskmises määras põhikaristust mõnevõrra 4 vähendada, mõistes karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Seeläbi on Charles Chidiebere Maduabuchil siiski võimalik oma elu korraldada viisil, mis ei välista täiel määral kulleritööst loobumist kuivõrd ajaliselt ei koorma kuuajaline juhtimisõiguse peatamine isikut sedavõrd palju kui esialgne määratud karistus. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja tühistab osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.08.2020 koostatud otsuse väärteoasjas nr 2317,20,007125 millega Charles Chidiebere Maduabuchit karistati LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega karistab Charles Chidiebere Maduabuchi’

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-134. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5