) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud
Kooskõlas
lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Pooled palusid jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna nimetatud olukorra lahendamiseks puudub konkreetne seadusesäte, kohaldab kohus
lg 3, mis näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavaldusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses hagist loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot. 2 2-20-2280
lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse, ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
5. Kohus leiab, et vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
lg 1 järgi on kostjal õigus maakohtus kuni kohtuvaidluseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada hageja vastu oma protsessuaalne nõue koos ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga, kui vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise, vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
lg 3 kohaselt vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka
lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.
lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus ei ole vastuhagi menetlusse võtnud. Kohus selgitab, et kuna vastuhagi ei ole menetlusse võetud, siis ei ole võimalik menetlust lõpetada vastuhagist loobumise vastuvõtmisega (Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2020.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15466, p 27). Kuivõrd kostja teatas, et soovib menetluse lõpetamist seoses asjaoluga, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, siis puudub kohtul alus vastuhagi menetlusse võtmiseks. Kohus keeldub
lg 2 p 2 alusel T Ke vastuhagi M Tu vastu kulutuste hüvitamiseks või alternatiivselt solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevas regressinõudes summas 23 268,21 eurot menetlusse võtmast, kuna nimetatud vastuhagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada, sest kostja nõude eesmärk on juba saavutatud seoses sellega, et pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele. Tulenevalt
lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest, tuleb vastuhagiga seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna vastuhagi ei ole veel menetlusse võetud ja hageja ei ole selles osas menetluses osalenud, ei saa hagejal olla menetluskulusid. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 3 2-20-2280
lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust vastaspoolele kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Käesolevalt ei ole avaldust selle elektroonilise esitamise tõttu vaja ega võimalik tagastada (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-21-96-13, p 42). Kui kohus keeldub vastuhagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et vastuhagiavaldust ei ole esitatud ja et vastuhagiavaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kostja ei ole riigilõivu tagastamise taotlust esitanud. Kostjal on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist. Vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib kostja esitada
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.