lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 14.12.2020.a esitas AS Ekast avalduse hagist loobumiseks. 3. Kooskõlas
lg 1 lõpetab kohus menetluse AA AS Ekast hagi AS Tallinna Vesi vastu kahju hüvitamise nõudes seoses hagist loobumisega. 4.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad 1
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 6. Kuivõrd käesolevas asjas on hageja märkinud, et loobub hagist seoses teises asjas sõlmitud kompromissi saavutamisega, jätab kohus hageja ning kostja menetluskulud
lgst 2 tulenevalt hageja kanda.
lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 7.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 8. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude väljamõistmise avalduse ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud enda käesoleva tsiviilasja menetluskulusid, määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide pinnalt
Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostjat on käesolevas tsiviilasjas esindanud küll lepingulised esindajad, kuid kostja ei ole välja toonud esindajatega seotud menetluskulusid. 9. Eeltoodust tulenevalt ja kuivõrd kostja menetluskulude väljamõistmise avaldust ega nimekirja ei esitanud, siis jätab kohus käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. 10.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.