lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Tallinna linna avaldus S K’i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri S K xxx a. Tallinna notar S V koostas ja tõestas 05.10.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandaja varaks on pärandajale kuuluvad 292.172 LHV Pensionifond L osakut väärtusega 529,11 eurot ning 1681.240 SEB Progressiivne Pensionifond osakut väärtusega 1962,83 eurot. Kokku on osakute väärtus 2 491,94 eurot. Teadaolevate kohustuste maht on 15 126,53 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu tuleb pidada pärandvara maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pärandaja maksevõimetuse kõigi põhjuste väljaselgitamine raskendatud, eriti arvestades asjaoluga, et vähemalt viimasel viiel aastal on pärandaja arveldanud vaid sularahas ning tal praktiliselt puudus ametlik sissetulek. Samas tuginedes menetluse jooksul kogutud andmetele on ajutise halduri hinnangul vähemalt ajutised makseraskused ilmnenud pärandajal juba alates 2002. aasta veebruarist, kui alustati varaseim pärandaja vastu siiani menetluses olev täitemenetlus. Pärandaja makseraskused on sellest ajast 2 alates ainult süvenenud, arvestades tema vastu alustatud täitemenetluste arvu pidevat kasvu ning see omakorda tõi kaasa võlgnevuste suurenemise menetluskulude ja kohtutäiturite tasude näol. Pärandaja maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2010. aasta lõpuks seoses pärandajalt välja mõistetud elatise nõuetega. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu
Pankrotivara moodustamise alus saab
Tagasivõtmise võimalus on 292.172 LHV Pensionifond L ning 1681.240 SEB Progressiivne Pensionifondi osakute osas. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib esineda tagasivõitmise võimalus seoses väidetavalt pärandajale võõrandatud, kuid pärandaja nimele registreerimata jäänud kahe mopeediga (xxx, registreerimismärk xxx ja xxx, registreerimismärk xxx). Tehingute asjaolusid saab haldur uurida edasises pankrotimenetluses. Muid tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei ole tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku summas 900 eurot (lisandub käibemaks 180 eurot).
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 080 eurot. Ajutise halduri tasu kuulub
alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.