Obsah (12)

§ 150§ 168§ 4§ 429§ 428§ 172§ 173§ 138§ 175§ 660§ 433§ 178

2-20-13381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Vanemkohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 150lg 2 p 2).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. 1 2-20-13381 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud 1. MO Print OÜ (hageja) esitas 15.09.2020 Harju Maakohtule hagi Singular OÜ (kostja) vastu 48 euro nõudes. Hageja tasus hagilt riigilõivu 75 eurot. 2. Hageja esitas 02.12.2020 kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses kostja poolt haginõude hüvitamisega. Kostja on haginõude hüvitanud täielikult, mistõttu hageja loobub hagist. Hagejale on teada hagist loobumise tagajärjed. Hageja palub kindlaks määrata ja mõista kooskõlas

§ 168

lg-ga 5 kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud – õigusabikulud 260 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 75 eurot.

1. Kostja esitas 15.12.2020 kohtule seisukoha hageja hagist loobumise avalduse osas. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja hagist loobumise ja tsiviilasja nr 2-20-13381 menetluse lõpetamise osas. Kostja palub jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja on seisukohal, et menetluskulude kostja kanda jätmisel jätta pool riigilõivust välja mõistmata ning mitte mõista kostjalt hageja lepingulise esindaja kulusid välja suuremas ulatuses kui hagihind. Kostja vastuses esile toodud asjaoludest tasus kostja hageja nõude üksnes seetõttu, et 48 euro üle kohtuvaidluse pidamine on äärmiselt ebaotstarbekas. Kostja on osutanud, et kuigi poolte vahel puudus hageja nõutud plakatite hinnas kokkulepe ja hageja nõudis kostjalt võrreldes varasemalt väljakujunenud tasukokkuleppega 6-kordset hinda, tasus kostja kohtueelselt hagejale kompromissina 2-kordse tavahinna. Kostja leiab, et hageja on ise asjatult põhjustanud äärmiselt ebaotstarbeka kohtumenetluse 48 euro üle ning kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, vaadanud läbi hageja esitatud avalduse leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 5.

§ 4

lg 3 kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

1. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud ning hageja ei soovi enam hagi menetlemist ning kostjal puuduvad menetluse lõpetamise osas vastuväited, siis tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus käesolevas asjas lõpetada.
2. Kuna kohus võtab vastu hagist loobumise, siis ei lahenda kohus asja sisuliselt ja see tõttu ei tee kohus asjas kohtuotsust. 2 2-20-13381 Menetluskulud
3. Menetlust lõpetavas lahendis määrab kohus menetluskulude jaotuse. 9.

§ 172

lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kostja rahuldas menetluse ajal hageja nõude. 10. Kohus määrab menetluskulud kindlaks ka rahaliselt (

§ 173lg 1 ja § 177 lg 1 p 1).

11. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist kostjalt 335 euro ulatuses (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 260 eurot). 12.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samas leiab kohus, et põhjendatud on üksnes poole menetluses tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmine, kuivõrd hagejal on

§ 150

lg 2 p-st 2 tulenevalt õigus esitada taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 13. Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15).
2. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes asjaolust, et käesoleval juhul ei olnud tegemist erilise keerukuse ja suure mahuga vaidlusega, siis leiab kohus, et põhjendatud on hageja õigusabikulud mitte suuremas summas kui 48 eurot.
3. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 93 eurot (pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust 45 eurot ja õigusabikulud 48 eurot). Rahuldamata jääb hageja taotlus 242 euro osas. Kohtu täiendavad selgitused
4. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus

§ 150

lg 2 p 2 alusel õigus esitada taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 18.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 433

lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 3 2-20-13381 /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4