← Eesti

2-20-54/26

Obsah (6)§ 162§ 651§ 175§ 218§ 217§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-54 Tsivi

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

27.03.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 75 eurot. OÜ Julianuse Õigusbüroo on osutanud hagejale õigusteenust kestvusega 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Olles tutvunud hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjaga ning võttes arvesse käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu, peab kohus põhjendatuks 1 tunnist ajamahtu õigusabiteenusele. Kohus märgib hageja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 195,00 eurot ning rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt XX-lt välja hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks riigilõiv 75,00 eurot ja hageja õigusabikulu summas 480,00 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
  2. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega maakohus määras hageja esindaja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 120,00 eurot. 27.03.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles märkis, et hageja menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 75 eurot. OÜ Julianuse Õigusbüroo on osutanud hagejale õigusabiteenust kestvusega 4 tundi, tunnihinnaga 120,00 eurot.
  3. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 195,00 eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv oli 75,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 120,00 eurot, so 1h. Maakohus põhjendas 06.05.2020 otsuse punktis 7, et kohus on menetluskulude määramisel arvesse võtnud asja vähest keerukust ja väikest mahtu ning on seetõttu pidanud põhjendatuks 1 tunnist ajamahtu õigusabiteenusele.
  4. Maakohus on pidanud mõistlikuks õigusabiteenuse tunnihinda 120,00 eurot ilma käibemaksuta. Apellant leiab, et kohtu seisukoht selles osas on põhjendatud. Apellant aga leiab, et ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja õigusabistamisele kulunud ajakulu vähendamist 1-le tunnile.
  5. Apellant võib osaliselt nõustuda maakohtu seisukohaga, et tegemist ei olnud ülemäära keeruka menetlusega, kuid sellest hoolimata on asjas toimunud sisuline vaidlus. Apellant on seisukohal, et 1 tunni ajakulu saab olla põhjendatud olukorras, kus sisulist arutlust ei toimu, nt tagaseljaotsuse puhul. Käesoleval juhul aga sisuline menetlemine on toimunud ning poolte vahel on toimunud menetluse kestel ka kompromissläbirääkimised.
  6. Apellandi hinnangul on maakohus rikkunud diskretsioonipiire sellega, et ei ole arvesse võtnud kõiki menetluses hageja poolt tehtud toiminguid. Näiteks kohustas kohus 03.02.2020 kirjaga hagejat esitama seisukoha kostja esitatud hagivastusele. Seega on kohus pidanud vajalikuks hageja seisukohta kostja vastusele, mistõttu tuleb hageja vastust kohtunõudele pidada samuti põhjendatuks ja vajalikuks toiminguks menetluses. Apellant leiab, et kohtul tulnuks menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada hageja 06.03.2020 esitatud seisukoha koostamisele kulunud ajakuluga. 4

(6)Järgnevalt märgib apellant kohus kohustas 11.03.2020 kirjaga pooli pidama kompromissläbirääkimisi ning teatama kohtule 27.03.2020 (pikendatud tähtaeg) kompromissi sõlmimise või sõlmimata jätmise kohta. Kohtu korraldusel pidasid pooled kompromissläbirääkimisi perioodil 13.03 - 26.02.2020 ning hageja on teatanud kohtule tähtaegselt, so 27.03.2020, et pooltel ei õnnestunud siiski kompromissile jõuda. Seega, kui kohus pidas vajalikuks toimingut kompromissläbirääkimisteks, siis tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kompromissläbirääkimistele kulunud aega pidada samuti põhjendatuks. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud välja mõistmata 195 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega osaliselt rahuldada täiendavalt hageja õigusabikulude väljamõistmise nõue. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid osaliselt õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. 19. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud osaliselt välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
  3. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lg 1 teine lause).

Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§ 218lg 1 ps 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Samas tuleb menetlusosalisel arvestada, et väike hagi hind ja asja vähene keerukus võib tuua kaasa olukorra, kus kohus leiab, et kõik esindaja kulud ei ole põhjendatud, sest ka vaidluse teisel poolel peab olema üldjoontes ettenähtav võimalikud vastaspoole kulude hüvitamise suurus. 21. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on perioodil 02.01.2020 - 27.03.2020 (hagiavalduse esitamisest kuni menetluskulude nimekirja esitamiseni) olnud kokku 4 tundi. Sellest hagiavalduse koostamisele kulus 2h, kostja seisukohtadele vastuse koostamine 1 h ja kompromissläbirääkimistele kulunud aeg oli 1h. Apellatsioonkaebuse punktis nr 2.9 on apellant põhistanud, et hageja poolt tehtud menetlustoimingud - 06.03.2020 seisukoht ja kompromissläbirääkimised olid põhjendatud ning käesolevas menetluses 5

(6)hageja õiguste kaitseks vajalikud. Apellant leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäära suur ning vastab toimingute mahule.
  1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
  4. novembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus leidis, et teenuse osutaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud suurusega ning seda seisukohta ei ole vaidlustatud. Samas on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu 80-90 eurot, mistõttu tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hagejat esindas märkimisväärsete kutseoskustega lepinguline esindaja, millest tulenevalt peaks ka tema teenuse osutamine olema eelduslikult efektiivsema ajakuluga.
  6. Arvestades praeguse asja vähest mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu hageja esindaja toimingutele kokku 2 tundi. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüpilise masshagiga. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulude suuruse põhjendatuse väljaselgitamisel lähtuda ka hagi hinnast, mis oli 225,57 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei õigusta käesolevas asjas esiletoodud asjaolud menetluskulude väljamõistmist oluliselt suuremal määral kui hagi hind. Siiski tuleb arvestada sellega, et vaidlus oli sisuline ning pooled pidasid ka kompromissläbirääkimisi vaidluse lõpetamiseks kompromissiga.
  7. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 240 eurot ning maakohtu menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot. Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas. 25.

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik kohtunik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.