KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsembril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-4371 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

1. Menetlusalune isik esitas 09.09.2020 vastulause, milles märkis, et oli kiire hea tuttava teele saatmisele. Liiklus oli tihe ja möödumise võimalusi vähe. 2+1 rajal tahtis ühest piirkiirusest tunduvalt aeglasemalt liikuvast sõidukist mööduda, tagant tuli Opel, kellel lasi mööda tuhiseda ja läks ka ise möödasõidule. Hanno Tooding märgib, et ei vaadanud isegi spidomeetrit, kuid raske on uskuda, et Audi hetkega väidetava kiiruseni jõudis ja kui see võib tõsi olla, siis see oli tõesti hetkeline ja asjade väga halva kokkusattumusena just kaamera juures. Kahju, et nii läks, kuid tuleb vastutada ja leida vahendid pere ja igapäeva elu arvelt.
2. 02.10.2020 üldmenetluse otsusega mõistis kohtuväline menetleja Hanno Toodingu süüdi

§ 227lg 3 järgi ning mõistis karistuseks rahatrahvi summas 520 eurot.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel arvestas kohus asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad samalaadsed kehtivad karistused. Rahatrahvi kohaldamine omab eripreventiivset eesmärki, mahub karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

1. 19.10.2020 esitas Hanno Tooding Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuses märkis menetlusalune isik, et jääb arusaamatuks, mille kohaselt on mõistetud karistus proportsionaalne. Trahv on ebaõiglaselt suur. Asjas pole arvestatud kergendava asjaoluna Hanno Toodingu seletust/kahetsust ning varasemat puhast käitumist. Trahvi määranud politseinik ei ole arvestanud erinevate asjaoludega. Otsusega ei karistata ainult teda, vaid kannatavad kõik pereliikmed, eriti laps, kelle huvi- ja liikumisringide pealt kokku ei hoia. Palub kohtul otsuse läbi vaadata ja teha ausam lahend.
2. Tartu Maakohtu 21.10.2020 määrusega jäeti Hanno Toodingu kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 02.11.
4. Hanno Tooding esitas 29.10.2020 täiendava kaebuse, milles märkis, et soovib kirjalikku menetlust ja kaitsjat ei soovi. Otsus on ebaõiglane ja ei ole arvestatud varasemat liikluskäitumist. Ei ole arvestatud kergendavaid asjaolusid ja kahetsust. Kui kohus ei leia, et rahatrahvi saaks oluliselt vähendada, siis palub määrata rahatrahvi asemel aresti.
5. Tartu Maakohtu 30.10.2020 määrusega võeti Hanno Toodingu kaebus menetlusse ja edastati kaebus Lõuna prefektuurile omapoolse seisukoha esitamiseks ja väärteomaterjalide edastamiseks.
6. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 16.11.2020 (tl 15-16), milles märkis, et otsuse tühistamiseks või muutmiseks puuduvad põhjendused ja alus. Kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga arvestab selgelt kõiki menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud tema hinnangul olulisi detaile. Kohtuväline menetleja on korrektselt mõõtnud kiirust, mõõtja oli pädev ning mõõtur oli taadeldud. Karistus vastab süüteo iseloomule, menetlusaluse isiku varasemale liikluskäitumisele ja praegusele elukorraldusele. Kohtuvälisele menetlejale oli otsust 2 tehes teada, et menetlusalusel isikul on igapäevased kulutused, mis on seotud perega. Menetlusalusele isik on määratud rahatrahv arvestades asjaoluga, et tal puuduvad kehtivad samalaadsed karistused. Isikule määratud rahatrahv jääb küll keskmisest määrast suuremasse määra, kuid arvestab oma väiksuselt siiski seda, et tal pole kehtivaid piirkiiruse ületamisega seotud väärkaristusi. Keskmisest kõrgema määraga trahv on määratud, kuna tegemist oli selgelt tahtliku süüteoga Kiirust ületati juba niigi suurendatud piirkiiruse alas ja seda võrdlemisi suures määras. Süütegu pandi toime tiheda liikluse ajal ja kohas. Videosalvestisest nähtuvalt sõideti tandem möödasõidule, vahe eesliikujaga oli selgelt ebapiisav. Taoline möödasõit on enamohtlik ja sellistes tingimustes piirkiiruse ületamine võib tuua endaga kaasa vägagi raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Menetlusalune isik pole kordagi väljendanud selget kahetsust, kahjutunde väljendamine vastulause lõpuosas pole samastatav kahetsusega KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Arvestades isiku keskmisest suuremat süüd ja muid asjaolusid on igati asjakohane kohaldada keskmisest kõrgemat põhikaristuse määra, ilma võimalikku lisakaristust kohaldamata. Lisaks on isikul võimalus taotleda politseiasutusest rahatrahvi ositi tasumist. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
7. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 11 ja 16). Kohtu seisukoht
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
9. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha Hanno Toodingu esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
11. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 14.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 1 p 2 ja lg 5 järgi võib Maanteeamet või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel

§ 15

lg 1 p-s 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või suurendada sõidukiirust kuni 120 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 3 15.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et 04.09.2020 kl 19.38 ajal juhtis Hanno Tooding asulavälisel teel, s.o Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
2. kilomeetril suunaga Tartu mootorsõidukit Audi Q7 reg numbriga XXX. See asjaolu on tõendatud väärteoprotokollis märgituga ning nähtub kohtuvälise menetleja kiirusmõõturi videosalvestiselt. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 22) on Hanno Tooding selgitanud, et sõitis 04.09.2020 suunaga Tartu poole ning tegi alla piirkiiruse sõitvast sõidukist möödasõitu 2+1 rajal. Kuna liiklus oli väga tihe ja ta oli terve tee Tallinnast Tartu poole kulgenud kombainide ja veokite taga, siis lootis veidi aega võita, kuna oli niigi hiljaks jäänud. Tuli otse töölt ja õhtul oli hea sõbranna ära saatmine kooli, siis tõesti patustas.
3. Üldmenetluse otsuse kohaselt oli antud teelõigu suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h. Üldmenetluse otsusest ja kiirusmõõturi LaserCam 4 videosalvestise kuvatõmmisest (tl 24) nähtub, et Hanno Toodingu juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi maksimaalne lugem 150 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus Lasercam 4 kiirusmõõturi abiga, mõõdeti vastassuunast lähenevat sõidukit. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 5 km/h, kui sõiduki kiiruse väärtus on vahemikus 136-166 km/h ning kiirust mõõdetakse paigalseisva kiirusmõõturiga. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 45 km/h. Samuti nähtub ka politsei kiirusmõõturi videosalvestisest, et läheneva mootorsõiduki puhul on mõõtur lugenud Audi Q7 maksimaalseks lugemiks kl 19.38 150 km/h.
4. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on teostanud pädev mõõtja. Kiirusemõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
5. a määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele. Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on taadeldud 10.10.2019 (tl 25). Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 18.12.2018.a määrusest nr 65 vastab taatlus määruse lisa punkti 7.2 nõuetele ning taatlus on kehtiv, seega kiiruse mõõtmist teostati nõuetekohase kiirusmõõteseadmega. Mõõtmist teostav liikluspolitseinik Urmas Lepist on läbinud pädeva mõõtja koolituse 15.02.2010.a (tl 27), seega on saanud kiirusmõõtja vastava koolituse ja on pädev mõõtmisi teostama.
6. Järelikult on tõendatud, et Hanno Tooding, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 145-kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 100 km/h, ületas

§ 50

lg 5 p 3 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 20. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, 4 kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja kiirusmõõturi videosalvestisest ületas Hanno Tooding lubatud kiirusepiirangut möödasõidu teostamise ajal. Hanno Tooding on vastulauses väärteoprotokollile selgitanud, et tahtis ühest piirkiirusest tunduvalt aeglasemast liikuvast sõidukist mööduda ning asus möödasõitu teostama Opeli järel, isegi ei vaadanud spidomeetrit. Kohus leiab, et Hanno Tooding pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta teadlikult sooritas möödasõitu ning selle käigus pidi aru saama, et tema sõiduki kiirus ületab lubatud sõidukiirust vähemalt 45 km/h. Tegemist on sellise kiiruse vahega (vähemalt 45 km/h), mis on juhile vältimatult füüsiliselt tajutav. Kuna isiku eesmärk oli eessõitvast sõidukist mööda sõita, siis tegutses ta teadlikult ja tahtlikult kiirust ületades.
2. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 23.

§ 227

lg 3 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni.

1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Hanno Toodingu tegevuses ei ole karistust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58 kohaselt). Kohtuväline menetleja on leidnud, et isik ei ole väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt), seega puuduvad käesolevas asjas ka karistust kergendavad asjaolud. Ka kohus ei tuvasta kaebuse tekstis ega isiku vastulauses siirast ja puhtsüdamlikku kahetsust teo toimepanemise osas. Pigem nähtub Hanno Toodingu esitatud vastulausest, et ta seab kahtluse alla sellise kiirusepiirangu ületamise ning kahetseb, et tegemist oli halbade asjade kokksattumusena just kaamera juures. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et isik kahetseb teo toimepanemist, pigem kahetseb ta asjaolu, et ületas kiirust just kaamera juures.
3. Kohtu hinnangul on Hanno Toodingu süü keskmises määras. Hanno Tooding ületas kiirust möödasõitu sooritades, seejuures teostas ta möödasõitu samaaegselt tema ees liikuva Opeliga. Mõlemate autode kiiruse ületamine on nähtav kiirusekaamera videosalvestisest, autod liikusid vähemalt 45 km/h kiiremini lubatud sõidukiirusest. Selline käitumine võib tekitada aga liiklusohtlikke olukordi, kuivõrd äkkpidurduse korral võinuks kaasneda äärmiselt ohtlik liiklusõnnetus. Seega oli taoline möödasõit ohtlik nii isikule endale kui ka kaasliiklejatele. Samas arvestab kohus ka asjaoluga, et tegemist on esmakordse süüteo toimepanemisega. Hanno Toodingul puuduvad karistusregistri kohaselt varasemad karistused. Ka kohtuväline menetleja on üldmenetluse otsuses kirjeldanud, et karistuse määramisel on arvesse võetud asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad samaliigilised karistused.
4. Kohtuväline menetleja on määranud Hanno Toodingule karistuseks rahatrahvi summas 520 eurot (130 trahviühikut). Kohtu hinnangul on rahatrahv proportsionaalne ning sobiv 5 meede isiku karistamiseks. Sellise karistusega on võimalik isikut mõjutada uute süütegude toimepanemisest. Lisaks tuleb üldpreventiivsetel kaalutlustel näidata, et taoline liikluskäitumine ja kiiruse rikkumine olulisel määral on taunitav ja sellesse tuleb suhtuda rangelt. Seega leiab kohus, et arvestades isiku süüd ja teo toimepanemise asjaolusid on rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast veidi kõrgemas määras kohane karistus. Puuduvad alused trahvi vähendamiseks või tühistamiseks. Arusaadavalt mõjutab menetlusaluse isiku karistus ka tema pereliikmeid, kuid tegemist pole sellise argumendiga, mis tooks kaasa rahatrahvi vähendamise. Nagu kohtuväline menetleja selgitas, on isikul võimalik politseiasutusest taotleda rahatrahvi ositi tasumist.
5. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Hanno Toodingu kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.09.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,015333 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6