Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-20-11928 X.X.hagi X.X.vastu elatise väljamõistmiseks 2628 eurot Hagihind Koh

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb 2 ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja on seisukohal, et on tasunud vastavalt poolte vahelisele notariaalsele kokkuleppele elatist ning on tasunud seda vabatahtlikult isegi suuremas määras. Käesoleval aastal on kostja tasunud alates aprilli kuust (va mai kuu eest) elatist summas 290 eurot (tl 27). Hageja soovib aga elatise välja mõistmist miinimummääras, mis on käesoleval aastal 292 eurot kuus. 8.

§ 100

lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

1. Tulenevalt eeltoodust ei välista poolte notariaalse kokkuleppe olemasolu hageja õigust seadusest tuleneva nõude esitamist kotja vastu.
2. Kostja ainuke vastuväide elatise väljamõistmisele on asjaolu, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud nõuetekohaselt. Samas tunnistab kostja ise, et käesoleva aasta mai kuus ta elatist ei tasunud kuna väidatavalt viibis laps enamuse kuust temaga ning ta ei näinud põhjust, miks ta peaks lisaks tasuma elatist lapse ema arveldusarvele.
3. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja viibimine kostja juures ühel kuul ei pruukinud vähendada hageja seadusliku esindaja püsikulusid seoses hagejaga. Kostja ei ole ka tõendanud, millised püsikulud seoses kõnealuse kuuga hageja seaduslikul esindajal väidetavalt ära langesid. Kui poolte vahel oli elatise tasumiseks kokkuleppe, siis oleks pidanud elatise mittetasumise osas mai kuus olema ka pooltevaheline erikokkuleppe. Elatise tasumine alaealisele lapsele ei saa sõltuda kostja suvast. Samas on kostja väited lapse viibimisega tema juures üksteisele vastukäivad (vt täpsemalt kohtuotsuse p 23).
4. Kostja ei ole esitanud kohtule oma sissetulekute ja püsikulutuste suurusi ega neid tõendavaid dokumente. 3
5. Kostja palub arvestada elatise maksmisel ka riiklike peretoetustega ning Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusega lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest.
6. Riigikohus on
7. juuni 2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutanud. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
8. Kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi mõjuvat asjaolu, mille alusel kohus saaks elatist vähendada alla miinimummäära. Kohus saaks tulenevalt Riigikohtu praktikast arvestada peretoetuste maksmise fakti siis, kui esineksid ka muud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
9. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja on võimeline maksma oma alaealisele lapsele elatis käesoleval aastal kehtivas miinimummääras ehk 292 eurot kuus.
10. Kostja viitab ka uuele Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusele lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest.
11. Kohus lähtub käesolevas vaidluses asjaolust, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada.

1. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et elatise väljamõistmise nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Hageja soovis elatise sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga. Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus on seisukohal, et elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki.
5. Kohus on seisukohal, et elatise sidumine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga tuleb jätta rahuldamata.
6. Hageja soovis elatise väljamõistmist alates 01.09.
7. Kostja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et on maksnud käesoleva menetluse jooksul hagejale septembri kuus elatist summas 290 eurot. Ülejäänud kuude (oktoober, november ja detsember) kohta pole kohtule elatise tasumise kohta tõendeid esitatud. Perioodi 01.09.2020 – 10.12.2020 eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 680,19 eurot (september 2 eurot, oktoober-november 292x2=584 eurot ja detsember 10 päeva eest (292/31)x10=94,19 eurot). Detsembris jääb lisaks väljamõistetud tagasiulatuvale elatisele maksta veel 197,81 (perioodi 11.12.2020 – 31.12.2020) eurot, kokku 292 eurot kuus. 4 23.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.05.2020 – 31.05.2020 eest summas 292 eurot. Kostja poolt esitatud tõendist (tl 27) nähtub, et kostja ei ole maksnud käesoleva aasta mai kuus hagejale elatist. Kostja põhjendas seda asjaoluga, et hageja viibis enamuse kuust tema juures ning hageja seaduslikule esindaja arveldusarvele elatise tasumine oleks olnud alusetu. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tema esitatud seisukohad on üksteisele vastukäivad. 16.09.2020 seisukohas väitis kostja, et hageja viibis tema juures peaaegu terve aprilli kuu (tl 23 pöördel). Hiljem aga oma 19.10.2020 seisukohas avaldas kostja, et laps viibis tema juures hoopis mai kuus, mitte aprillis (tl 37). Kosta poolt esitatud seisukohad ei ole üheselt mõistetavad ning ei ole seega usutavad. Samas ei ole kostja esitanud kohtule ka mitte ühtegi tõendit selle kohta, milliseid lapsega seotud kulusid kostja aprillis (või siis mais) kandis, mille võrra hageja seadusliku esindaja ülalpidamiskulud vähenesid.
2. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja taotlus tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 01.05.2020 – 31.05.2020 eest tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis tasumata elatise eest summas 292 eurot. Menetluskulud
3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
5. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
7. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 5