Obsah (10)

§ 118§ 121§ 68§ 60§ 74§ 75§ 78§ 40§ 83§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2365 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelik

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja Oleg Kuzini süüdistuses

§ 121

lg 1- § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 15.juuli 2020 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Jevgeni Plehhanov ja tema kaitsja, Oleg Kuzini kaitsja Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatavad Jevgeni Plehhanov, ik: 37708293720, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 01.01.2020, Oleg Kuzin, ik: 37212230309, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 01.01.2020-03.01.2020. Kaitsjad Leelo Viil ja Sven Sillar Kriminaalasi RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 15. juuli 2020 otsus Jevgeni Plehhanovi süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja Oleg Kuzini süüdistuses

§ 121lg 1 - § 25 lg 2 järgi muutmata.

1

1. Süüdistatava Jevgeni Plehhanovi ja tema katsja apellatsioonid ning Oleg Kuzini kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaadi Leelo Viil poolt Jevgeni Plehhanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 385,20 eurot (sh 64,20 eurot käibemaksu).
3. Mõista KrMS § 185 lg 2 alusel Jevgeni Plehhanovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 385,20 eurot, mis tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.
4. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar vandeadvokaadi Sven Sillari poolt Oleg Kuzinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 300.00 eurot (sh 50,00 eurot käibemaksu).
5. Mõista KrMS § 185 lg 2 alusel Oleg Kuzinilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 300.00 eurot, mis tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.
6. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Jevgeni Plehhanovile ja Oleg Kuziline eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS
7. Jevgeni Plehhanov ründas mistahes raskusega tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamise eesmärgil 01.01.2020 kella 08.49 ajal Tallinnas XX asuva kortermaja ees YY, lüües YY mitmel korral noaga keha piirkonda ja jalgadesse, millistest löökidest üks noalöök tabas kannatanut rindkere piirkonda ning üks löök reie piirkonda. Noalöökidega põhjustas Jevgeni Plehhanov YY-le torke-lõikehaava paremal pool rinnal rinnanibu lähedal rangluukeskjoonel IV roidevahemiku kõrgusel koos parema kopsu ülasagara vigastuse ning parempoolse traumaatilise veriõhkrinnaga, õhkkeskseinandiga ja nahaaluse õhkemfüseemiga, mis on eluohtlik tervisekahjustus, ning pindmise haava vasaku reie tagaküljel ülemises kolmandikus. Oma tegevusega pani Jevgeni Plehhanov tahtlikult toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Oleg Kuzin ründas tahtlikult tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil 01.01.2020 kella 08.49 ajal Tallinnas XX asuva kortermaja ees WW, tõstes käes oleva sõrgkangi üles õla kohale ja üritades WW sõrgkangiga lüüa ülakeha piirkonda, kuid WW-l õnnestus Oleg Kuzini sõrgkangi hoidvast, tema ründeks üles tõstetud käest kinni haarates ja Oleg Kuzinit eemale tõugates lööki vältida, mistõttu jäi kuritegu Oleg Kuzini tahtest olenemata lõpule viimata. 2 Oma tahtliku tegevusega alustas Oleg Kuzin vahetult teise inimese tervise kahjustamist, s.o pani toime

§ 121lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS 3. Maakohus tunnistas Jevgeni Plehhanovi süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges karistuse kandmise aja alguseks 01.01.2020.

Tõkendi vahistamine tühistas pärast kohtuotsuse jõustumist. 4. Maakohus tunnistas Oleg Kuzini süüdi

§ 121

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning

§ 60

lg 1 alusel mõistis talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud 3 päeva (01.01.202003.01.2020) ning luges kandmata karistuseks 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jättis mõistetud vangistuse Oleg Kuzini suhtes tingimuslikult täielikult kohaldamata, kui ta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab talle

§ 75

lg-s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning täidab talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

§ 78p 1 kohaselt luges katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva.

Elukohast lahkumise keelu tühistas pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus tegi otsuse nii asitõendite ja muude esemetega vastuvõetavate meetmete kui ka kriminaalmenetluse tekkinud kulude väljamõistmise osas. APELLATSIOONID 5. O.Kuzini kaitsja ei nõustu maakohtu otsusega kuna kohus hindas ekslikult kriminaalasjas kogutud tõendeid. Ühegi tõendiga ei leidnud kinnitamist süüdistusaktis esitatud väide, et süüdistatav üritas WW sõrgkangiga lüüa. Ehk siis maakohus tuvastas kohtuotsus sellise faktilise asjaolu, mis ei rajanenud ühelegi tõendile. Kohus hindas ebaõigesti tunnistaja BB ütlusi. Kohus leidis, et tunnistaja ei näinud kriminaalasjas olulist asjaolu, ehk siis seda, miks sõrgkang sattus süüdistatava käest maapinnale. Tegelikult andis tunnistaja selles osas ammendavad ja üheselt arusaadavad ütlused. Tegemist oli kokkuleppelise kaklusega, ehk siis kui kaklus olekski kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud, siis ei saaks tegemist olla kuriteoga, kuna tegu polnuks õigusvastane. Kui pole kuritegu, siis ei saa olla ka selle katset. Kaitsja esitab otsuse p-s 8.45 sedastatu leides, et kohus luges kuriteokatse alguseks kangiga löögi alustamist, ehk selle langetamist kannatanu suunas. Sellist asjaolu ühegi tõendiga aga tuvastatud ei ole. Kaitsja esitab 29.06.2020 kohtuistungi protokolli lehekülgedelt 13-14 tulenevad kannatanu ütlused ja märgib, et kannatanu ei räägi midagi tema suhtes tehtud löögist. Vastupidi ta räägib, et Oleg tõstis käe, tema tudis ohtu ning ei tahtnud pihta saada, mistõttu kannatanu ennetavalt ründas süüdistatavat. Järelikult ei olnud kohtul võimalik õiguslikult korrektselt tuvastada, et süüdistatav alustas kuriteo katsega, ehk siis alustas löögiga ja seeläbi ka kehavigastuse tekitamisega. Süüdistuse tekst räägib löögi üritamisest. Lingvistiliselt ei ole süüdistusaktis väljendatud termin löögi üritamine samatähenduslik kohtuotsuses kasutatud terminiga löögi alustamine. 3 Samuti väidab kannatanu, et kang kukkus süüdistatava käest tema ründe/ennetavategevuse tulemusena. Kannatanu ütlused on ümber lükatud tunnistaja BB ütlustega kohtuprotokollist (ülekuulamine 29.06.2020 lk 22-23) Maakohus leidis tunnistaja BB ütluste kohta kohtuotsuse punktis 8.40 , et tunnistaja BB ütlused ei lükka süüdistuse versiooni kangiga löömisest ümber. Kohtu järeldus võib formaalselt ju isegi õige olla, kuid süüdistuses e i ole esitatud versiooni kangiga löömisest. Süüdistus räägib löögi üritamisest. Kuid see lahknevus polegi nii oluline. Oluline on see, et tunnistaja selgitab arusaadavalt, et süüdistatav viskas kangi maha pärast tema karjumist. Ehk siis mitte kannatanu ei löönud väidetava enesekaitsetegevuse tulemusena kangi süüdistatava käest, vaid seda teki süüdistatav, vastusena tunnistaja karjumisele ja politsei hüüdmisele. Kuigi kohus ei näinud vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütluste vahel, on vastuolu siiski objektiivne ja äratuntav. Tunnistaja räägib süüdistatava poolt vabatahtlikult kangi maha viskamisest, kannatanu väitis aga, see toimus tema enesekaitsetegevuse tulemusel. Seega on objektiivne tunnistaja ümber lükanud süüdistusversiooni, et kannatanu rünne süüdistatava vastu lõpetas tervisekahjustuse tekitamise katse. Õiguslikult oli tegemist

§ 40ja 41 kirjeldatud situatsiooniga.

Seega ei ole süüdistusversioon aset leidnud tervisekahjustamise katsest, leidnud tõendamist. Teine põhjus, miks Oleg Kuzini süüdistus ei ole õiguslikult põhjendatud, tuleneb sellest, et Oleg Kuzini tegevus ei saanud olla õigusvastane. Nii süüdistavad, kui ka kannatanud on andnud ühetaolisi ütlusi selle kohta, et viiekordse maja rõdul viibinud süüdistatavatel ja õues kõva häälega vestelnud kannatanutel tekkis mõttetu tüli. Vastastikku solvati teineteist. Ütlustest nähtub samas üheselt arusaadavalt, et osapooled leppisid kokku, et lahendavad solvangud vastastikuse kaklusega. 2 seltskonda kohtusidki trepikoja ees. Oleg Kuzin ja WW plaanisid omavahel kakelda ja teineteisele valu tekitada. Samasugune plaan omavaheliseks kakluseks oli Jevgeni Plehhanovil ja YY-l, aga nende vahel toimunu ei puutu Oleg Kuzini. Kokkuleppelist kaklust ja selle õiguslikke järelmeid on käsitlenud Riigikohus nö Meelis Lao kaasuses (vt lahendit 3-1-1-60-10). Juhindudes Riigikohtu esitatud seisukohtadest, juhul, kui Kuzin ja W tõesti ka faktiliselt kakelnuks, ja kummagi nende tervis saanuks

§ 121mõttes kahjustada, siis poleks selles olnud midagi kriminaalset.

Tervise kahjustamine polnuks sellisel juhul lihtsalt õigusvastane. On selge ja loogiline, et juhul, kui etteheidetav põhitegu ei kujuta endast kuritegu, siis ei saa olla kuriteoks ka sellise mittekuriteo katse. Maakohus leidis, et Riigikohtu otsuses kirjeldatud asjaolud on käsitletava kaasuse asjaoludest oluliselt erinevad. Kaitsja möönab, et mitte kunagi ei ole juba puhtfilosoofiliselt olemas identseid juhtumeid. Kuid võrreldavad asjaolud on praegusel juhul suures osas kattuvad. Erinevusi on vähem, kui sarnasusi. Ehk siis kokkuleppelise kakluse korral möönavad kakluses osalejad ülekaalukat tõenäosust tervisekahjustuse tekkimiseks. Keeruline oleks õigustada kokkuleppelise kakluse puhul raske kehavigastuse tekitamiseks nõusoleku andmist, kuid keeruline on ette kujutada kaklust, kus vähemalt üks osalejatest ei tunneks valuaistingut

§ 121lg 1 mõttes.

Kokkuvõtvalt leiab, et Oleg Kuzini süüdimõistmine ei ole kooskõlas seaduse ja valitseva kohtupraktikaga. Apellant soovib apellatsiooni arutamist kohtuistungil. 4 Ülaltoodust tulenevalt palub tühistada Harju Maakohtu 15.07.2020 otsus ja mõista Oleg Kuzin õigeks. Välja mõista Eesti Vabariigilt Oleg Kuzini kasuks alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju 3 vahi all viibitud päeva eest. 6. Jevgeni Plehhanovi kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 15. juuli 2020. a otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nõustuda ei saa Jevgeni Plehhanov'i süüditunnistamisega

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Harju Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohus on mitmed olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ja ei ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. 6.

1. Kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita Jevgeni Plehhanov'i süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kaitsja, tehes viite Riigikohtu erinevates lahendites sedastatu, esitab tunnistajate TT, KK, BB ja kannatanute YY ja WW ütlused. Kaitsja üldiselt nõustub maakohtu hinnanguga nimetatud isikuliste tõendite usaldusväärsusele, on aga seisukohal, et kohus on nimetatud kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtuvatest asjaoludest teinud täiesti ebaõiged järeldused Jevgeni Plehhanov'i süü osas. Nimelt tuleb käesoleval juhul kõigepealt arvestada, et politseitöötajate TT'i, KK'u, kannatanute YY'i, WW'i, samuti ka tunnistaja BB'i ütlustest nähtuvalt jõudsid politseitöötajad sündmuskohale siis, kui konflikt ja rüselemine oli juba alanud. Tunnistajad TT ja KK selgitasid, et olid küll sündmuskoha lähedal, kuid pöörasid Tallinnas XX ees toimuvatele sündmustele tähelepanu alles siis, kui isikud olid juba väljas maja ees ja nad said aru, et tegemist ei ole pidustuste, vaid mingisuguse kakluse või rüselusega. Seega saabusid politseitöötajad sündmuskohale küll kiiresti, kuid isikute majast väljumist ning konflikti algust ei saanud nad näha. Kannatanu YY selgitas kohtus, et mehed väljusid trepikojast koos ja kiire sammuga ning üks neist lõi teda koheselt midagi ütlemata. Seejärel lõi tema ühte meest vastu, mille peale see mees kukkus. Kannatanu WW selgitas samuti, et majast väljusid praktiliselt üheaegselt kaks jopedes meest, kes ei öelnud midagi ja ründasid neid kohe. Seega nähtub nimetatud ütlustest, et politseitöötajad TT ja KK ei näinud ja ei saanudki näha seda lööki, millega YY'ile põhjustati raske tervisekahjustus - torke-lõikehaav paremal pool rinnal, kuna neid siis Tallinnas XXX maja läheduses veel ei olnud. Kannatanute ütlustest nähtuvalt lõi üks meestest YY'i koheselt majast väljumisel. Seda, et YY'i löödi enne politseitöötajate sündmuskohale saabumist, kinnitab ka asjaolu, et politseitöötajad ei näinud Jevgeni Plehhanov'i löömist, kuigi viimase nägu oli verine. YY kinnitas, et lõi Jevgeni Plehhanov'it pärast seda, kui oli löögi saanud. Seega politseitöötajate TT'i ja KK'u ütlused ei saa kuidagi kinnitada Jevgeni Plehhanov'i poolt kannatanu löömist. TT kirjeldas, kuidas Jevgeni Plehhanov tegi parema käega löögi kannatanule kuskile rinna piirkonna suunas, kuid selleks ajaks oli tervisekahjustus YY'ile juba tekitatud. Süüdistatav ei eita, et ta vehkis siis suure noaga ja võis seejuures ka kannatanut riivata. Käesoleval juhul võisid YY'ile noavigastuse põhjustada mõlemad süüdistatavad, kuivõrd nad väljusid majast üheaegselt ja kannatanu ei ole osanud (või soovinud) selgitada, kumb meestest ja kuidas teda lõi. 5 Kohus leidis, et välistatud on YY'ile vigastuse varasema tekitamise võimalus. Nimelt XX maja ees tuvastati sündmuskoha vaatlusel 8-sentimeetrise läbimõõduga kuivamata vere loik. Leiab, et kannatanut võisid selle koha lähedal, kus nimetatud vereloik paiknes, lüüa mõlemad süüdistatavad. 6.2.Jevgeni Plehhanov ei ole end temale inkrimineeritavates kuritegudes süüdi tunnistanud ja on andnud kohtuistungil ütlusi. Süüdistatav väitis, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Süüdistatava ütlused on usaldusväärsed, eluliselt usutavad ning neid tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada. Mingeid vastuolusid süüdistatava ütlustes ei esine. 6.
2. Käesoleval juhul on jäänud tuvastamata, millega kannatanule vigastus tekitati. On seisukohal, et Jevgeni Plehhanov'il kaasas olnud noaga ei olnud võimalik tekitada kannatanule selliste mõõtudega haav, nagu nähtub kohtus uuritud meditsiinidokumentidest. Kohtuistungil uuritud kiirabikaartidest nähtus, et kannatanu noahaava pikkuseks hinnati erinevate meditsiinitöötajate poolt visuaalselt 2 - 4 cm ja patsiendi EMO kaardi kohaselt haiglas 3 cm. Seega juba haava visuaalne pikkus ei sobitu noatera laiusega, mis on 3,5 cm. Rindkeres oleva haava sügavus oli kompuutertomograafia järgi 10 cm ja laius 2 cm. Kohtu hinnangul on füüsikareeglitega kooskõlas see, et kehast noa eemaldamise järgselt ülejäänud ümbritsevad koed avaldavad oma raskusega haavakanalile survet nii, et kompuutertomograafias on haavakanal näha kokku pressituna ehk visuaalselt tegelikust kitsam. Leiab, et argiteadmiste põhjal sellisele seisukohale asuda ei saa ja eksperdile ei ole vastavasisulist küsimust esitatud. Kohus tuvastas, et YY kehal olevate vigastuste asukohad kattuvad tema riietel avastatud läbivate materjalivigastuste asukohtadega. Seejuures YY'i jope, selle all olnud kampsuni ja triiksärgi ning teksade ja selle all olnud soojapesupükste materjali läbivad vigastused olid pikkusega 3-3,5 sentimeetrini, seega olid osad materjalivigastused samuti noaterast väiksemad. Kohus leidis, et erinevast materjalist kangad on erineva venivusega, mistõttu sisselõike pikkused võivadki olla erinevad. Seejuures ei nähtu aga kohtuotsusest ega ka asitõendite vaatlusprotokollidest, et oleks täpsemalt uuritud riietusesemete materjale ja nende elastsust. 6.
3. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei ole Jevgeni Plehhanov'ilt noa konfiskeerimine

§ 83

lg 1 alusel kuidagi võimalik, kuna eeltoodud põhjendustel puuduvad tõendid, mille kohaselt saaks nimetatud nuga lugeda kuriteo toimepanemise vahendiks. 6.

1. Maakohus ei ole ka veenvalt põhjendanud Jevgeni Plehhanov'i karmi karistust. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, enne vahistamist töötas ROÜ elektrikuna, mingeid sõltuvusprobleeme tal ei ole. Kannatanu on täielikult paranenud. 6.
2. On seisukohal, et Jevgeni Plehhanov'ile inkrimineeritavas kuriteos ei ole kohtule esitatud otseseid ega kaudseid tõended, mis ümberlükkamatult kinnitaksid süüdistatava süüd. Leian, et käesolevas asjas kohtus uuritud tõendid ja nende pinnalt tehtavad järeldused ei võimalda Jevgeni Plehhanov'i süüdimõistmist

§ § 118 lg 1 p 1 järgi. Maakohus on seega ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kuivõrd Jevgeni Plehhanov'i süüditunnistamine ei ole veenvalt motiveeritud, on maakohus rikkunud ka kriminaalmenetlusõigust. Süüdistusversiooni kõrval on võimalikud veel muud versioonid. Tõenditest nähtub, et ükski tõend ei kummuta teisi versioone. Olukorras, kus tegelikult toimunu kohta ei ole piisavalt tõendeid, eluliselt usutavaks saab pidada erinevaid versioone ja eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võiks toimunut selgitada ka mõni muu versioonidest, on süüdistusversiooni tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 7 lg-ga

1. 6 Ükski uuritud tõend eraldivõetuna ega tõendid kogumis ei lükka käesoleval juhul ümber versiooni, et Jevgeni Plehhanov ei ole temale inkrimineeritavat isikuvastast kuritegu toime pannud. Nimetatud asjaolu kinnitab in dubio pro reo põhimõtte rakendumist käesolevas kriminaalasjas. Kuivõrd ei ole tuvastatav selline tõenditest järelduv asjaolude kogum, mis võiks olla aluseks Jevgeni Plehhanov'i süüditunnistamisel, palub süüdistatav nimetatud süüdistuses õigeks mõista. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna Jevgeni Plehhanov tuleks käesolevas asjas mõista õigeks, hüvitab menetluskulud riik. 6.
2. Juhindudes KrMS §-dest 181 lg 1; 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2 ja 3; 340 lg 2 p 1, 6, palub tühistada Harju Maakohtu
3. juuli
4. a otsus Jevgeni Plehhanov'i süüditunnistamises

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Teha uus otsus, millega mõista Jevgeni Plehhanov

§ 118lg 1 p 1 järgi õigeks.

Jätta Jevgeni Plehhanov'ilt

§ 83lg 1 alusel nuga konfiskeerimata.

Jätta menetluskulud riigi kanda.

1. Jevgeni Plehhanov vaidlustab noa konfiskeerimist. Esitab kannatanu, tunnistaja TT, KK, BB ja kannatanu YY ja WW ütlused, sh kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja analüüsib neid. Märgib, et tema nuga saadeti ekspertiisi aga kannatanu kasteeti mitte. Leiab, et pole oma ütlusi muutnud ja esitab need. Ükski tõend neid ümber ei lükka. Süüdistus on üles seatud oletustel, millised on loogikavastased, vastuolus füüsikaseadustega ja teiste tõenditega ja teo tehioludega. Tema pole kannatanuid sõimanud. Puudub ekspertarvamus, millega on kannatanu riided rikutud. Kannatanule tekitatud vigastused ei saanud olla tekitatud noaga, mille tera laius on 3,5 sentimeetrit. Selle välistab ka ekspertiisiakt, kus on ära näidatud vere asukoht noal. Tema ei ole noaga kannatanut löönud. Ta vehkis noaga, kuid kannatanut ei tabanud. Vehkis seetõttu, et kannatanu oli teda varem peksnud ja kartis uut rünnakut. Võttis noa selleks, et teda ei rünnataks. Kannatanud tulid tema õuele korda rikkuma. Tal on perekond, töö, elukoht. On üle viie aasta vabaduses. Kohus ei hinnanud prokuröri ja uurija tegevust. Tema süü ei ole esitatud tõendite alusel tõendatud. Palub kompenseerida vabaduse võtmisega seotud kahju. Talle ei võimaldatud kuulata kohtuistungi salvestist. Palub asja objektiivselt lahendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL
2. Apellandid jäid esitatud apellatsioonide juurde. Taotlesid süüdistatavate suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on süüdimõistev otsus põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele kuuluda ei saa. Apellatsioonid palus jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Oleg Kuzini kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kannatanu ei räägi midagi tema suhtes tehtud löögist. Kolleegium selles osas märgib, et kannatanu ei saagi tehtud löögist rääkida kuna juba süüdistusest lähtuvalt oli tegemist löögi alustamisega ehk kuriteo katsega. Raudkangiga löögi 7 saamisel oleks tõenäoliselt tegemist lõpetatud kuriteoga. Kaitsja on apellatsioonis kannatanu WW ütlused esitanud osaliselt, jättes tähelepanuta kannatanu ütlused, et majast väljudes süüdistatav Oleg Kuzin ründas teda, tõstis käe löögiks, ta tundis ohtu, ei tahtnud pihta saada, Oleg Kuzin tegi tema suunas liigutuse, mida ta siis tõrjus ja nägi kuidas midagi piklikku süüdistatava käest eemale kukkus. Seega on kannatanu andnud ütlusi, et Oleg Kuzin tõstis käe üles. Vaidlus puudub selles, et ülestõstetud käes oli tal sõrgkang. Kannatanu on kinnitanud, et Oleg Kuzin tegi seejärel käega tema suunas liigutuse, millest kannatanu tundis ohtu ja enda kaitsmiseks lõi ta vastu Oleg Kuzini kätt. 9.
4. Kaitsja leiab, et kohtul ei olnud õiguslikult korrektselt võimalik tuvastada süüdistatava poolt kuriteokatse alustamist. Sellist kaitseversiooni on maakohus otsuse p-s 8.49 juba analüüsinud ja kolleegium maakohtu seisukohaga nõustub. Kolleegium jagab maakohtu poolt nii kannatanu WW kui osaliselt ka Oleg Kuzini enda ütlustele tuginevat järeldust, et väljudes majast Oleg Kuzin, liikudes rusikaid eeshoidva kannatanu poole, jõudes temaga vastamisi, tõstes kangi üles ja alustades lööki, täitis teise isiku tervise kahjustamise katse vahetu alustamise kriteeriumi kuna vahetult alustas kuriteokoosseisu täitvat tegevust. Järgmiseks käitumisaktiks oleks juba kangiga löök kannatanu pihta. Selline järeldus ei välju ka kaitsja poolt viidatud süüdistuse piiridest kuivõrd süüdistuses on etteheidetud teise inimese tervise kahjustamise alustamine. Kaitsja poolt viidatud sõnade kooslus „üritas lüüa“ näitab süüdistatava teo suunatust, tema poolt kannatanu löömise eesmärgi saavutamise püüdu ja tahtlust. 9.
5. Oleg Kuzini kaitsja leiab, et kannatanu ütlused tema poolt süüdistatava käe, milles oli kang, ära löömisest, on ümber lükatud tunnistaja BB 29.06.2020 ülekuulamisel antud ütlustega. Nii nagu kaitsja on viidanud, on maakohus otsuse p-s 8.40 analüüsinud tunnistaja BB ütlusi, seejuures ka aspektist kas need lükkavad ümber Oleg Kuzinile etteheidetava kangiga löömise katse süüdistuse. Kohus on sellele küsimusele vastanud eitavalt. Kolleegium maakohtu põhjendusega nõustub ja märgib, et tunnistaja ütlused sellest, millal ta metalli kukkumise heli kuulis, ei ole vastuolus kannatanu WW ütlustega ülestõstetud ja tema suunas liikuva süüdistatava käe eemale löömisest ja millegi pikliku, kepi moodi eseme süüdistatava käest minema lendamisest. Analoogselt maakohtuga kolleegium märgib, et tunnistaja BB pole andnud ütlusi mis põhjusel süüdistatava käsi eemale liikus. Kaitsja järeldus, et tunnistaja on rääkinud süüdistatava poolt vabatahtlikult kangi maha viskamisest on ekslik. Tunnistaja on kinnitanud, et oli pime ja tuled ei põlenud, talle olid näha pimedas liikuvad varjud. Sellekohastele ütlustele tuginedes on maakohus õigustatult jõudnud järeldusele, et tunnistaja BB ei näinud sündmuskohal oleva pimeduse tõttu vastastikku seisvate WW ja Oleg Kuzini liigutuste üksikasju. Kaitsja on leidnud, et õiguslikult on tegemist

§ 40, 41 kirjeldatud situatsiooniga.

Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga ja samaselt leiab, et kuna Oleg Kuzin ei lõpetanud kangilööki ise omal tahtel, vaid selle tõrjus kannatanu WW, siis sellest tulenevalt on välistatud Oleg Kuzini puhul süüteokatsest vabatahtlik loobumine

§ 40

lg 1 ja lg 3 ja

§ 41lg 1 mõttes ja ta ei vabane süüst.

Samas peab kolleegium vajalikuks ka osutada, et isegi kui võtta aluseks süüdistatava ütlused, et viskas sõrgkangi maha kui sai aru, et teda on ära tuntud ja kuulis ka hõikeid, et mida te teete, siis pole ka sellel juhul tegemist süüteokatsest vabatahtliku loobumisega vaid loobumisega sunnituse tõttu. 8 9.

1. Kaitsja leiab, et Oleg Kuzini tegevus ei olnud õigusvastane kuna kannatanu ja süüdistatav leppisid kokku, et lahendavad solvangud vastastikuse kaklusega. Seejuures esitab kaitsja Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-60-10 sedastatu. Kaitsja on analoogse viite ja argumendi esitanud ka maakohtus ja kohus on otsuse p-des 8.498.50 sellekohast versiooni analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et Oleg Kuzini süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Maakohus on leidnud, et kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis käsitatud olukord on oluliselt erinev vaidlustatud kriminaalasjas tuvastatust ja kolleegium sellise seisukohaga nõustub. Kuna kaitsja apellatsioonis puuduvad maakohtu põhjendust kummutavad veenvad argumendid, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kolleegium osutab vaid, et WW ei olnud isikuks, kes süüdistatavaid välja kutsus. Kannatanu ütluste kohaselt jooksid mehed trepikojast välja ja üks ründas kohe YY ja teine teda. Majast väljuvaid mehi nähes sai alles aru, et läheb kakluseks. Seega mingist kokkuleppelisest kaklusest antud juhul rääkida ei saa. 9.
2. Kokkuvõttes kolleegium leiab, et maakohus põhistas veenvalt ja loogiliselt seisukohti, milleni tõendite hindamise tulemina jõudis ja näitas ära tõendid, millele Oleg Kuzini süüdimõistmine rajaneb. Samuti esitas maakohus kooskõlas KrMS § 312 p-s 2 sätestatuga põhjendused, milliseid tõendeid, mis osas ja miks ei saa usaldusväärseks pidada. Samuti on maakohus käsitanud otsuses põhjalikult ka kaitseversioone ja analüüsinud neid koosmõjus erinevatest tõenditest tuleneva teabega. Kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed ning veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Kolleegium leiab, et esitatud apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja Oleg Kuzini suhtes õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Kaitsja taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu.
3. Jevgeni Plehhanov ja tema kaitsja on apellatsioonides esitanud kannatanute ja tunnistajate ütluste sisu. Kaitsja on nõustunud kohtu hinnanguga isikuliste tõendite usaldusväärsuse osas, kuid mõlemad apellandid on leidnud, et Jevgeni Plehhanovi süü osas on kohus teinud ebaõiged järeldused. 10.
4. Kaitsja ja süüdistatav leiavad, et politseitöötajad saabusid sündmuskohale küll kiiresti, kuid nad ei näinud isikute majast väljumist ja konflikti algust. Kolleegium leiab, et maakohus on kajastanud ja analüüsinud koos teiste tõenditega abipolitseinike, tunnistajate TT ja KK ütlusi muuhulgas ka selle kohta, millal nad XX maja juures toimuvat nägid ja millal sekkusid. Asjaolu, et nad ei näinud süüdistatavaid majast väljumas ega näinud ja kuulnud sellele eelnevat sõnavahetust, ei anna alust jõuda nende ütlustele antud hinnangu ja nendele tuginevate järelduste osas maakohtust erinevale seisukohale kuna eelnimetatud sündmuste osas pole tunnistajad ütlusi andnudki. 10.
5. Kaitsja toetuvalt kannatanute ütlustele leiab, et tunnistajate TT ja KK ütlused ei saa kinnitada Jevgeni Plehhanovi poolt kannatanu löömist. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles osas, et tunnistaja KK, nähes küll kahe isiku vahel rüselust, kelledeks hiljem osutusid Jevgeni Plehhanov ja kannatanu YY, ei näinud noalööki. Samas kolleegium osutab, et maakohus on tunnistaja KK ütlused kohtuotsuses õigesti kajastanud ega olegi Jevgeni Plehhanovi poolt kannatanu noaga löömise osas tuginenud sellele, et tunnistaja KK löömist nägi. Seega on kaitsja sellekohased argumendid ainetud. 9 Küll aga on maakohus seaduslikult arvestanud tunnistaja ütlusi sellest, et kui ta rüseluses osalenud ühele isikule oli käerauad peale pannud, nägi ta teisel, seisval isikul, paremas käes umbes 30 cm pikkuse teraga nuga, mille viimane maha viskas. Maakohus on Jevgeni Plehhanovi poolt kannatanu YY noaga löömise tõendamisel tuginenud tunnistaja TT ütlustele ja seda koos teiste kogutud ja kontrollitud kirjalike tõenditega. Nimelt on TT kohtuistungil andnud ütlusi ( 2 kd. t.lk. 13-15), et kui nemad rüselusele reageerisid ja hakkasid XX maja juurde jooksma, siis esiplaanil oli kaks isikut. Kannatanu, st YY oli tema poole seljaga ja varjas pooleldi ära ka süüdistatava Jevgeni Plehhanovi. Paarikümne meetri kauguselt nägi, et Jevgeni Plehhanov teeb parema käega löögi kannatanule kuskile rinna piirkonda, millega ei näinud, kuna süüdistatav oli osaliselt kannatanu varjus. Talle tundus, et kannatanu võttis endal käega rinnapiirkonnast kinni. Kuskil 5 meetri kaugusel nägi, et Jevgeni Plehhanovil oli nuga käes. Pärast 5-6 korraldust viskas noa maha. Nägi Jevgeni Plehhanovil näol verd jooksmas nina ülevalt poolt kuni ülahuuleni. Tunnistaja ei ole andnud ütlusi sellest, kas ta nägi, et Jevgeni Plehhanov kukkus. Samas kolleegium leiab, et nimetatud asjaolu ei muuda ebausaldusväärseteks tema ütlusi sellest mida ta nägi. Tunnistaja on kinnitanud, et ta alles jooksis sündmuskohale ja süüdistatav jäi osaliselt ka kannatanu varju. Küll aga saab nõustuda maakohtu järeldusega, et kui süüdistatav ka libastus ja kukkus nagu räägib kannatanu, siis pidi süüdistatava püsti tõusmine olema kiire kuna tunnistajate nende juurde jõudmisel oli Jevgeni Plehhanov püsti. Süüdistatav on apellatsioonis korduvalt märkinud, et kannatanud on andnud kohtueelsel uurimisel antutega võrreldes kohtuistungil ristküsitlemise käigus erinevaid ütlusi. Selles osas kolleegium osutab, et isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus. Vastavalt KrMS § 289 võib kohus ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata isiku kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Seejuures saab avaldada ütlusi vaid tuvastatud vastuolu osas. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kaitsja taotlusel avaldatud YY kohtueelsel uurimisel antud ütlused selle kohta, kelle käes ta midagi nägi ( 1 kd. t.lk. 186). Kannatanu on selle vastuolu osas oma selgitused esitanud ja maakohus on otsuse p-s 8.7 ka analüüsinud avaldatud ütluste sisu koos kohtuistungil antud ütlustega ja selgitustega. Muus osas pole kannatanu YY kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldatud, mistõttu puudub seaduslik alus ja õigus nendele apellatsioonis viidata ja ringkonnakohtul nende alusel kannatanu ütluste usaldusväärsust hinnata. Kannatanu WW ristküsitlemisel pole esitatud taotlust tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks nendes esinevate vastuolude tõttu. Prokurör on taotlenud vaid KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel avaldada mälu värskendamiseks suulise kuriteoteate protokolli ja seda rõdul viibivate isikute arvu osas. Seega pole tema ütlustes pooled mingeid vastuolusid tuvastanud ja apellatsioonis kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele viitamine pole kooskõlas menetlusnormidega ega anna alust jõuda maakohtust tema ütluste usaldusväärsuse osas teistsugusele järeldusele. 10.
6. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et YY-le võisid noavigastuse põhjustada mõlemad süüdistatavad, kuivõrd nad väljusid majast üheaegselt ja kannatanu YY ei ole selgitanud kumb mees teda lõi. Kannatanut võisid selle koha lähedal, kus asus kuivamata vereloik, lüüa mõlemad süüdistatavad. Maakohus on nimetatud kaitseversiooni juba otsuse p-s 8.30 vaaginud ja on jõudnud põhjendatult järeldusele, et tõendi kogumiga, sh. süüdistatava Oleg Kuzini kui mõlema 10 kannatanu ütlustega, on tõendamist leidnud, et YY ründas Jevgeni Plehhanov, kes oli kodust kaasa võtnud noa. Selliselt sündmuste toimumist kinnitavad ka tunnistajate TT ja KK ja BB ütlused. Kaitsja poolt viidatu, et süüdistatavad väljusid majast üheaegselt ja vere asukoht ei kummuta maakohtu poolt eelnevalt nimetatud tõenditele tuginevat järeldust sellest, et YY sai lüüa vaid Jevgeni Plehhanov. 10.4.. Kaitsja ja süüdistatav leiavad, et kuna vastuolusid süüdistatava ütlustes ei esine, siis on need usaldusväärsed ja usutavad ning nendega tuleb kohtuotsuse tegemisel arvestada. Kolleegium tõdeb, et kohtuistungi protokolli kohaselt pole süüdistatava ristküsitlemisel taotletud tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, mistõttu pole erinevatel menetlusetappidel tema poolt antud ütlustes vastuolu tuvastatav. Samas kolleegium osutab, et eelnev asjaolu ei anna automaatselt alust süüdistatava ütluste tunnistamiseks usaldusväärseteks kuna isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Nii on kaitsja ka ise viidanud Riigikohtu lahendis sedastatule sellest, et ütluste usaldusväärsust on võimalik hinnata ka selle järgi kas need on vastuolus kannatanute, tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega ja kas need on eluliselt usutavad. Nii on maakohus Jevgeni Plehhanovi ütlusi Niidi tn 40 maja ees toimunu osas muuhulgas kõrvutanud nii kaassüüdistatava ja kannatanute ütlustega, kui ka tunnistajate ütlustega ning tuvastanud, et need on teiste isikuliste tõenditega vastuolus, mis suuresti andiski aluse tunnistada selles osas süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ja tõendikogumist välja jätta kuivõrd kohus saab arvestada vaid usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatav on apellatsioonis läbivalt uuesti korranud juba maakohtu istungil antud ütlusi sellest, et talle löödi korduvalt pähe ja ta lamas asfaldil nägu verine. Tõustes ta nägi halvasti kuna veri kattis näo. Nina oli tal terve, haav asetses ülemise huule kohal. Ta ei löönud kannatanut käes olnud noaga kordagi. Maakohus on süüdistatava sellekohastele ütlustele kohtuotsuses hinnangu andnud ja teiste usaldusväärsete tõenditega kõrvutades leidnud, et need ei vasta tõele( otsuse p-d 8.17-8.22). Kohus on juba toetunud Jevgeni Plehhanovi läbivaatuse protokollile koos fototabelitega ( 1 kd. t.lk. 92-96), kus on fikseeritud ka kuivanud verenire näos. Jevgeni Plehhanovile on protokolli tutvustatud ja mingeid märkusi täiendavate vigastuste osas pole süüdistatav teinud. Samuti on kohus kaitsja taotlusel võtnud vastu süüdistatavast kohtueelsel uurimisel menetleja poolt tehtud foto, kust on näha väike näo vigastus ülahuule kohal ( 2 kd. t.lk. 9). Toimikutes puuduvad tõendid peavigastuste olemasolu kohta. Sellekohaste tõendite vastuvõtmise taotlust pole esitatud ka kaitseaktis ( 1 kd. t.lk. 4-5). Samuti pole sellekohaseid taotlusi esitatud kohtulikul uurimisel täiendavate tõendite kogumise voorus. Kolleegium analoogselt maakohtuga leiab, et apellatsioonis esitatud väited sellest, et teda peksti korduvalt pähe, et ta lamas teadvusetult maas, et püsti tõustes kattis kogu nägu veri, mille tõttu ta ei näinud midagi, et ta vaid vehkis noaga enda kaitseks, et ta kordagi kannatanut noaga ei löönud, on mitte ainult teiste tõenditega kinnitamata kaitseversioon vaid ka teiste kohtu poolt kajastatud ja analüüsitud tõenditega kummutatud versioon. Asjaolu, et süüdistatav suunatud noaga löömisele lisaks ka sellega vehkis, pole aluseks maakohtust erinevale järeldusele jõudmiseks ja süüdimõistva otsuse tühistamiseks. 10.5 Kaitsja on seisukohal, et pole tuvastatud millega kannatanule vigastused tekitati. Süüdistatav leiab, et tema käes olnud noaga kannatanu löömine pole tõendatud. Analoogne kaitseväide on kõlanud ka maakohtus ja kohus on otsuse p-s 8.29 juba sellise väitega mittenõustumist põhjendanud ja kolleegium maakohtuga nõustudes ei pea vajalikuks seda korrata. Apellatsioonide väidetest tulenevalt kolleegium osutab, et kriminaalmenetluse 11 seadustik ei näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdi arvamuse alusel. Ekspertiisi määramine on nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel ( vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-38-12). Kuriteo toimepanemise vahendi tuvastamine on võimalik ka kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõendite alusel, mistõttu on ekslik apellantide seisukoht, et kuna Jevgeni Plehhanovi käes olnud nuga pole kohtuarst- eksperdile esitatud siis pole tõendatud ka noaga kannatanu löömine. Siinkohal kolleegium ka märgib, et ekspertiisiaktis nr 20E-AOI0006 ( 1 kd. t.lk. 52-58) antud arvamusest nähtub, et kannatanu vigastused võivad olla tekitatud terava vägivalla toimel 01.01.2020 löökidest torke-lõikevahendiga( näiteks noaga). Samuti on ekspert, vaatamata 01.01.2020 kompuutertomograafilise uuringu andmetele, aktis märkinud, et kuna ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentides puudub torke-lõikehaavade morfoloogiliste iseärasuste kirjeldus ning andmed rindkerehaava pikkuse kohta on erinevates meditsiinidokumentide sissekannetes erinevad ( umbes 2 cm, 3 cm, 4 cm), ei ole võimalik täpselt määrata, millise torkelõikevahendiga võivad vigastused olla tekitatud. Samuti on ekspert märkinud, et isegi kui nuga oleks ekspertiisiks esitatud, siis suure tõenäosusega ei võimaldaks ka noa olemasolu vastata küsimusele kas kannatanule YY-le tekitatud tervisekahjustused võivad olla tekitatud asitõendiks tunnistatud noaga. Seega ekspertiisiaktist tulenevalt apellantide poolt viidatud kompuutertomograafiline uuring ei andnud kohtuarst-eksperdile alust anda arvamust rindkerehaava täpse pikkuse osas, mistõttu ei anna nimetatud kaitsja poolt apellatsioonis viidatud uuring alust jõuda kuriteo toimepanemise vahendi osas maakohtust erinevale järeldusele. Kolleegium peab vajalikuks korrata, et vaidlusteta on tõendamist leidnud ja seda eelkõige süüdistatava enda ütlustega, et kohtu poolt kuriteo toimepanemise vahendina tuvastatud noa võttis kodust kaasa Jevgeni Plehhanov. Tuvastamist on vaidlusteta leidnud, et XX majast väljusid koos Oleg Kuzin ja Jevgeni Plehhanov ja maja ees olid sellel hetkel kannatanud WW ja YY. BB tuli sündmuskohale veidi hiljem ja nägi samuti, et WW-ga seisis vastakuti Oleg Kuzin, kelle ta kohtusaalist ära tundis ja neist paar meetrit eemal oli YY vastamisi Jevgeni Plehhanoviga. Sellist olukorda on kinnitanud oma ütlustes Oleg Kuzin kui ka kannatanud ja abipolitseinikest tunnistajad. Kannatanu YY ütluste kohaselt ründas teda üks isik, ta sai löögi rindkeresse. Löömise ajal seisis ründajaga vastamisi. Ta ei saanud kohe aru, et teda oli noaga löödud. Kaitstes ennast lõi paar korda teda löönud isikut, kes libastus ja kukkus. Politseiniku käskluse peale heitis pikali ja alles siis sai aru, et on haavatud kuna verd hakkas voolama. Lisaks sellele on Jevgeni Plehhanovil käes olnud nuga vaadeldud ( 1 kd. t.lk. 70-76) ja tuvastatud noatera paremapoolse külje pinnal esiosa juures veresarnase aine määrdumist, mis on kujunenud pikki noatera. DNA ekspertiisi akti nr 20E-GE0033 ( 1 kd. t.lk. 81-85) kohaselt on proovidest, millised on võetud noatera paremapoolse külje esiosa pinnalt (proov B200013) ja noatera parempoolse külje keskosa pinnalt ( proov B2000014), saadud DNA –analüüsil täisprofiilid, millised on kokkulangevad YY DNA- profiiliga. Kolleegium leiab, et maakohus on tõendite kogumile tuginevalt seaduslikult jõudnud järeldusele, et kuriteo toimepanemise vahendiks on asitõendina vaadeldud Jevgeni Plehhanovil käes olnud nuga. 10.
7. Süüdistatav ja kaitsja ei nõustu apellatsioonis

§ 83lg 1 alusel noa konfiskeerimisega.

Seejuures on apellandid toetunud järeldusele, et puuduvad tõendid, mille alusel saaks Jevgeni Plehhanovi nuga lugeda kuriteo toimepanemise vahendiks. Selles osas kolleegium märgib, et maakohus on otsuse p-s 10.3 põhjendanud noa, kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise seaduslikke aluseid. Põhjusel, et kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et 12 asitõendina käsitatud nuga on kuriteo toimepanemise vahend, siis puuduvad alused maakohtu otsuse tühistamiseks noa konfiskeerimise osas. 10.7 Kaitsja on leidnud, et maakohus pole veenvalt põhjendanud Jevgeni Plehhanovile mõistetud karmi karistust. Kolleegium sellise etteheitega ei saa nõustuda. Maakohus on otsuse p-des 9.1-9.8 piisava selgusega põhjendanud miks Jevgeni Plehhanovit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Apellatsioonis märgitu, et süüdistatav on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, on maakohus juba arvestanud. Nii on maakohus märkinud, et Jevgeni Plehhanov on varem karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, kuid on pärast vabanemist suutnud õiguskuulekalt elada enam kui 6 aastat. Asjaolu, et süüdistatav töötas enne vahistamist oli maakohtule teada, seda on otsuses kajastatud. Kaitsja poolt märgitu, et süüdistataval ei ole sõltuvusprobleeme, pole asjaolu, mis annaks seadusliku aluse maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks nagu seda pole ka töökoha olemasolu. Kannatanu tervislik olukord kohtuistungi toimumise perioodil pole välja selgitatud. Ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu 24.01.2020 hospitaliseeritud. Rindkere torke-lõikevigastuse tüsistusena kujunes välja kopsupõletik ning vedelikukogum paremal rindkereõõnes ( 1 t. lk. 52-58). Seega on kannatanu jaoks vigastuse tüsistused vajanud pikemaajalist ravi. Kolleegium leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust tuvastada selget materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist, millel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seega puuduvad alused maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas. 10.

1. Kaitsja on leidnud, et rakendub in dubio pro reo põhimõte kuna süüdistusversiooni kõrval on võimalikud muud versioonid ja tõendid kogumis ei lükka ümber kaitseversiooni, et Jevgeni Plehhanov pole kuritegu toime pannud. Kolleegium kaitsja seisukohta ei jaga. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei tähenda kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 tähenduses seda, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-15). Maakohus on kahtlusteta süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ja süü tuvastanud, mistõttu pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, milliseid tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. Sellisteks kahtlusteks ei anna alust ka apellatsioonid. 10.
2. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud kriminaalasjas kogutud tõendite usaldusväärsust ning põhjendanud piisavalt, millistele tõenditele ja miks Jevgeni Plehhanovi süüküsimuse lahendamisel on tuginetud. Kohtuotsuste põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Samuti on kohus peatunud erinevatel kaitseversioonidel ja need veenvalt kummutanud. Apellatsioonis samade argumentide uuesti esitamine, ei anna alust ringkonnakohtul tõendeid maakohtuga võrreldes erinevalt hinnata ega ka maakohtu süüdimõistvat otsust tühistada. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku lahendi tegemise. Samuti pole tuvastatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, 13 millega oleks raskendatud süüdistatava olukorda ja mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. 10.
3. Kaitsja on KrMS § 181 lg 1 alusele taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Kolleegium ei tee Jevgeni Plehhanovi suhtes õigeksmõistvat otsust, mistõttu KrMS § 181 lg 1 ei kohaldu. 10.
4. Süüdistatav on teinud apellatsioonis etteheited kohtueelse menetluse läbiviimise osas. Selles osas kolleegium märgib, et süüdistusakti alusel kriminaalasja menetlemisel otsustab maakohus süüdistatava süü küsimuse vaid esitatud seaduslike ja usaldusväärsete tõendite alusel ega anna hinnangut prokuröri tegevusele ega kohtueelse menetluse läbiviimisele tervikuna. Süüdistatav ei ole teinud viiteid tõendite kogumisel tehtud vigadele ega tõstatanud seeläbi kohtule esitatud tõendite seaduslikkuse küsimust. 10.
5. Süüdistatav on ka märkinud, et talle ei võimaldatud kuulata kohtuistungi helisalvestist. Kolleegium osutab, et vastavalt kriminaalasja materjalidele on süüdistatava jaoks 17.08.2020 kohtuistungite helisalvestised CD plaadil vanglale edastatud ( 2 kd. t.lk. 89). Süüdistatava poolt ringkonnakohtule esitatud Tallinna Vangla 02.09.2020 vastusest nähtub, et helisalvestiste CD plaat asub vanglas. Vastuses on Jevgeni Plehhanovile ka selgitatud kuidas plaati saab kuulata. Seega on süüdistatava poolt viidatud õiguste riive kõrvaldatud. 10.
6. Süüdistatav on apellatsioonis õigeksmõistva otsuse tegemisel taotlenud ka alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Esitatud apellatsioonide väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja Jevgeni Plehhanovi suhtes õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Seega süüdistatava taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
8. juuli 2020 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
9. RÕS alusel apellatsioonimenetluses osalenud kaitsjad on taotlenud riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määramist. 12.
10. Jevgeni Plehhanovi kaitsja on taotluses menetlustoiminguteks ja nendeks kulutatud aja osas märkinud kohtuotsuse analüüs 55,00 minutit, süüdistatatava nõustamine vanglas 35,00 minutit, apellatsiooni koostamine 180,00 minutit ja kohtuistungil osalemine 85,00 minutit. Kokku taotleb kaitsja koos käibemaksuga 385.20 euro hüvitamist. Kolleegium leiab, et kaitsja taotluses näidatud toiminguid saab hinnata vajalikeks ja kulutatud aega mõistlikuks, mistõttu kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 385,20 (koos käibemaksuga) jääb KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava, kelle kasuks on apellatsioon esitatud, kanda. 12.
11. Oleg Kuzini kaitsja on taotluses menetlustoiminguna kestusega 210,00 minutit näidanud maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni esitamise. Lisaks veel ka kohtuistungil osalemise 67,00 minutit. Kokku taotleb kaitsja koos käibemaksuga 300.00 euro hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingud on olnud vajalikud ja neile kulutatud aega saab hinnata mõistlikuks. Kaitsjatasu summas 300.00 eurot (koos käibemaksuga ) jääb KrMS § 185 lg 2 alusel Oleg Kuzini kanda. 14 (allkirjastatud digitaalselt) 15