1-20-6880/52

(20231601573)Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaalasi Aleksandr Zarajevi (Zarajev) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. novembri 2020 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksandr Zarajev, isikukood: 38809270366; kodakondsus määratlemata; ilma kindla elukohata (viibib vahi all Tallinna Vanglas); emakeel vene keel, valdab eesti keelt; XXX; kriminaalkorras eelnevalt korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu
2. jaanuari 2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 9 kuud 22 päeva, vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist
3. juunil 2020; kahtlustatavana kinni peetud 11.07.2020, viibib vahi all alates 13.07.
4. RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Zarajevi apellatsioon ja sellele lisatud taotlus kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu
6. novembri 2020 otsusega üldmenetluses tunnistati A. Zarajev süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2020 ja ärakandmata karistuseks loeti 4 kuud 29 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates
7. juulist
8. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Rahuldati kannatanute C AS-i ja AS-i R tsiviilhagid ning A. Zarajevilt mõisteti C AS-i kasuks välja 7,44 eurot ja AS-i R kasuks välja 4,80 eurot. Menetluskuludena mõisteti A. Zarajevilt riigi tuludesse sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 208,80 eurot, s.o kokku 1084,80 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, igas kuus kuulub tasumisele 90,40 eurot. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kaitsjatasu summas 417,60 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.
9. A. Zarajev oli antud kohtu alla ja ta tunnistati süüdi selles, et olles karistatud Harju Maakohtu
10. jaanuari 2020 otsusega m.h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja olles vabanenud
11. juunil 2020 karistuse kandmiselt, võttis uuesti
12. juulil 2020 kell 00:20 Tallinnas XXX asuvas C AS-ile kuuluvast C teenindusjaamast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe šokolaadi Geisha maksumusega 2,10 eurot, ühe 100 g šokolaadi Dumle maksumusega 1,75 eurot, ühe šokolaadi Snickers 2-pakk maksumusega 0,79 eurot, ühe šokolaadi Twix Xtra maksumusega 0,79 eurot, kaks 58 g šokolaadi Bounty 2-pakk, maksumusega 0,79 eurot/tk, kogumaksumusega 1,58 eurot, ühe BBQ kanavõileiva maksumusega 2,99 eurot ja ühe XL Latte kohvi maksumusega 2,70 eurot, s.o kauba kogumaksumusega 12,70 eurot. A. Zarajev väljus teenindusjaamast, jättes võetud kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid ta peeti kinni väljaspool tanklat. Rikkumata on tagastatud šokolaadid Geisha, Snickers, Twix Xtra, Bounty. Rikutud on šokolaad Dumle maksumusega 1,75 eurot ja tarbitud ära BBQ kana võileib maksumusega 2,99 eurot ja XL latte kohv maksumusega 2,70 eurot, millega A. Zarajev tekitas C AS-ile varalist kahju 7,44 eurot; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis
13. juulil 2020 kella 12:24 ajal Tallinnas XXX asuvast R kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks singi-juustu croissant’i kogumaksumusega 2,30 eurot ja ühe kakaokohvi Grande maksumusega 2,50 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 4,80 eurot. A. Zarajev väljus kauplusest, jättes võetud kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid ta peeti kinni peetud väljaspool tanklat turvatöötaja poolt. Selleks ajaks oli kaup tarbitud, millega A. Zarajev tekitas R AS-ile varalist kahju summas 4,80 eurot.
14. Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav etteruttavalt apellatsiooni, milles ta enda süüküsimust ega mõistetud karistuse määra ei vaidlusta, kuid leiab, et süüdimõistmisega rikkus kohus avalikult tema inim- ja juriidilisi õigusi. Märgib sedagi, et juba kohtumenetluse käigus tunnistas ta ennast süüdi, samas ei nõustunud ta ei prokuröri ega kaitsja tegevusega, millest teavitas ka kohtunikku. Apellatsiooni lisana esitatud taotluses palub asuda kohtuotsust täitma peale vangistusaja lõppemist. Kohtuotsuse sai süüdistatav allkirja vastu kätte 25.11.2020 ja kohtuotsuse tõlke 2.12.
15. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
16. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja sellele lisatud taotlusega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.
17. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
18. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.
19. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning A. Zarajev ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungi protokolli kohaselt süüdistatav kuritegude 2

(3)toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovinud, jäi kohtueelses menetluses antud ja maakohtu istungil avaldatud ütluste juurde, nõustus tema vastu esitatud süüdistustega, sealhulgas tsiviilhagidega ning kahetses toimepandut. Prokuröri poolt taotletud karistuse osas seisukohta avaldada ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud A. Zarajevile õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.

1. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada järgnevale. Maakohtu istungil ei ole süüdistatav kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide suurusele ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Prokurör on seejuures kohtuvaidluses selgesõnaliselt märkinud, et kõik tsiviilhagid ja kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdistatavalt välja mõista ning arvestades süüdistatava varalist seisundit, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav ei ole kohtuvaidluses sellele vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus ongi mõistnud varalise kahju hüvitise süüdistatavalt kannatanute C AS-i ja AS-i R kasuks välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Seega ei oleks kohus millegagi eksinud, kui ta ei oleks kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagisi isegi põhjendanud. 4.
2. Eelnevat silmas pidades asub kohtukolleegium üksmeelselt seisukohale, et A. Zarajevi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale kaasa täiendavad kulud määratud kaitsja tasude osas, mis tuleks välja mõista A. Zarajevilt. Kohtukolleegium leiab, et ilmselgelt ei oleks see apellandi huvides.
3. Arvestades ülaltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada A. Zarajevi esitatud apellatsiooni alusel apellatsioonimenetlust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3