← Eesti

2-20-9318/9

Obsah (6)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

2-20-9318 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9318 Tsiviilasi Sx

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Rahvastikuregistri väljavõtete (tl 3; 8; 9, 11) kohaselt on MxxxxxMxxxxx SxxxxxxMxxxxxx ja BxxxxxxxMxxxx isa. Seega on kostja, kui hagejate isa, kohustatud hagejaid ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist kummagi hageja kasuks summas 200 eurot, s.o. vähem kui

§ 101

lg.1 ettenähtud määr ja seega puudub hagejatel kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub kummagi hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 200 eurot alates 27.06.2020. a. Elatis mõistetakse välja kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 102lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.

Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejatel lepinguline esindaja. Hagejad kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega saab asuda seisukohale, et hagejatel kindlaksmääratava menetluskulud puuduvad. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.