lg 2, § 4231 järgi, üldmenetluses Anu Toluk Dmitri Jablokov isikukood 35909182227, xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud: 10.03.2014 Viru Maakohtu poolt
Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. 02.04.2015 Viru Maakohtu poolt
järgi karistatud
03.06.2015 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi karistatud
Karistus on täidetud 05.10.2016. 11.04.2018 Viru Maakohtu poolt
Karistus on täidetud 22.02.2019 Tõkend puudub. Kaido Kooga Istungi toimumise aeg 7.09.2020, 29.09.2020 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 173, § 175, § 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus otsustas: Prokurör Süüdistatav 1. Süüdi tunnistada Dmitri Jablokov kuriteo toimepanemises
lg 2 ja § 4231 järgi ning
lg 1 alusel mõista temale karistuseks
MS § 414 alusel kohus saadab süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise algus on alates Dmitri Jablokov’i 1 1-20-4136 ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada Dmitri Jablokov’i suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta.
, § 424 lg 2 järgi, uuesti s.o korduvalt 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Edise külas Edise tee 42 Sireli talu juures juhtis vastava kategooria juhtimisõigust omamata mootorsõidukit Xxx Xxx reg/nr xxx juhile keelatud alkoholijoobes. Vastavalt EKEI uuringuaktile nr 1163T tuvastati Dmitri Jablokovi veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,66 mg/g +/- 0,07 mg/g kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt selline juht loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Dmitri Jablokov põhjustas liiklusõnnetuse, sõitis teelt kraavi, millega tekitas varalist kahju nimetatud sõiduautole, millega rikkus LS § 33 lg 2 p 1, 8, § 14 lg 2. Seega Dmitri Jablokov pani toime mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt s.o kuriteo
Samuti Dmitri Jablokov, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, nimelt 11.04.2018 Viru Maakohtu otsusega
järgi (kolme episoodi eest 19.09.2017, 25.09.2017 ja 08.11.2017), uuesti s.o süstemaatiliselt 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Edise külas Edise tee 42 Sireli talu juures juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg/nr xxx omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõigust. Dmitri Jablokov rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet-mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega Dmitri Jablokov pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt s.o kuriteo
2 1-20-4136 KOHTU SEISUKOHT Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav viibis süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Edise külas Edise tee 42 Sireli talu juures olles sõiduauto Xxx Xxx reg/nr xxx salongis. Vaidlust ei olnud ka asjaolus, et süüdistataval puudus kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Viimati on ta karistatud Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega
ja § 424 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõigust omamata ning 13.08.2019 seisuga puudus tal sõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab ka Maanteeameti 4.10.2019 vastus nõudekirjale, millest nähtuvalt liiklusregistri andmetel ei oma D.Jablokov mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli Viru Maakohtu 10.03.2014 otsusega ära võetud 12-ks kuuks ning D.Jablokov ei ole edukalt sooritanud liiklusteooria- ja sõidueksamit, mistõttu tema mootorsõiduki juhtimisõigus on taastamata (kd 2 tl 29). Süüdistatav on varem mitmel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusest (kd 2 tl 22) nähtuvalt D.Jablokov, olles eelnevalt 25.11.2016 toime pannud mootorsõiduki juhtimise juhtimiseõiguseta isiku poolt ning selle eest karistatud LS § 201 lg 2 alusel Ida prefektuuri 15.12.2016 otsusega, taas 19.09.2017, 25.09.2017 ja 8.11.2017 juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust (kd 2 tl 26-30). Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav oli alkoholijoobe seisundis. Seda kinnitavad nii süüdistatava enda ütlused kui alljärgnevad dokumentaalsed tõendid. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt 13.08.2019 Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Edise külas, Sireli talu juures allutati D.Jablokov kontrollile indikaatorvahendiga ning selle näit oli 1,66 mg/l. Joobeseisundile viitavad ka muud välised tunnused (silmade punetus, aeglane pilk, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane, arusaamatu ja aeglane kõne, häired aja-, isiku ja kohatajus, koordinatsioon on väga häiritud, iseseisvalt liikuma ei ole võimeline) (kd 2 tl 1). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (uuringuakt nr 1163T) nähtuvalt 13.08.2019 kell 22.55 D.Jablokovilt IVKH-s võetud vereproovist tuvastati etanoolisisaldus 3,66+/-0,07 mg/g (kd 2 tl 2). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse järgi 13.08.2019 kell 21.58 kõrvaldati D.Jablokov sõiduki Xxx Xxx reg.mk xxx juhtimiselt, sest tema suust on tunda alkoholi lõhna ja tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (kd 2 tl 3). Neid asjaolusid tunnistas oma ütlustes ka süüdistatav D.Jablokov ise. Vaidlus antud asjas taandus sellele, kas D.Jablokov on nimetatud mootorsõidukit juhtinud või mitte. Süüdistuse versiooni järgi roolis oli just süüdistatav ning seda kinnitavad ka tunnistajate J N ja K P ütlused. Süüdistatava ja kaitse versioon oli teistsugune. Süüdistatava ütluste järgi sõidukit pole ta juhtinud, oli auto salongis reisijana, eesmisel kõrvalistmel. Roolis oli tema tuttav. Sõidukil läks rehv tühjaks ning tuttav läks puksiiri järele. D.Jablokov istus sel ajal ümber juhipoolsele istmele. Sõidukit pole juhtinud. Alljärgnevalt vaagib kohus, kumba versiooni kinnitavad uuritud tõendid. Tunnistaja J N ütluste järgi 13.08.2019 oli ta Jõhvi vallas Edise tee 42 juures, helistas politseile, sest nägi kuidas auto sõitis kraavi selle maja juures, kus ta oli. Auto oli rohelist värvi Xxx Xxx. Sõiduk liikus mööda Edise teed. Läks sinna kraavi maandunud auto juurde, auto sisemus oli temale näha. Autos oli üks inimene. See inimene asus rooli taga. Oli temast natuke vanem meesterahvas. Juht sõidukist ei väljunud. See aeg veel inimesi autost väljumas ei näinud. Sel ajal oli vähem kui 3 1-20-4136 meeter autole lähedal, praktiliselt kõrval. See oli õhtune aeg, nähtavus oli hea, ilm oli ilus, ei olnud udu ega vihma. Politsei tuli ka kohale. Varasemalt seda sõidukit, mis kraavis oli on näinud, vahetult enne seda liikus see auto naabri värava poolt linna poole ja pärast tagasi. Kui auto läks ära, oli autos üks inimene, ka siis kui tuli tagasi nägi seda autot, autos oli ikka üks inimene. See inimene, keda 13.08.2019 juhi kohal nägi, on praegu kohtusaalis (kohtu küsimusele vastates lisas, et see on süüdistatav). Kui politsei tuli kohale, on seda autot veel vaateväljas hoidnud. Selle ajavahemiku kestel kuni politsei tuli kohale, sellesse sõidukisse inimesi juurde ei tulnud. Kuni politsei tuli kohale juht nii nagu istus oma kohal, nii istuski oma kohal. Kaitsja küsimustele vastates lisas tunnistaja N, et see oli kella 9 ajal, õhtul. Kui nägi, et auto sõitis naabri juurde, pärast linna poole oli autost umbes 10 meetri kaugusel. Auto oli tema suhtes poolenisti küljega, tema (tunnistaja) seisis tee ääres, auto möödus temast paremalt. Kui keegi oleks tagaistmel pikali, siis poleks teda näinud. 10 meetri kauguselt nägi ühte isikut ja peale juhi ei olnud autos kedagi, oli üksi. Kui auto oli naabri juures juht autost ei väljunud. Auto tuli linnast tagasi umbes 10-15-20 minuti pärast. Kui auto tagasi tuli oli (tunnistaja) samas kohas. Oli kogu aeg samas kohas, seisis samas kohas, rääkis juttu sõbraga. Kui auto tuli tagasi oli auto roolis sama isik, möödus temast jälle paremalt, ühtegi teist isikut peale süüdistatava ei olnud autos näha. Auto läks uuesti naabri juurde, juht ei väljunud autost, jutuajamine naabriga oli 10-15 minutit. Sel ajal jälgis, mis edasi saab. Ei ole võimalik, et sel ajal keegi oleks autost väljunud. 10-15 minutit jälgis seda autot. Naabriväravast oli umbes 10 meetri kaugusel. Kui auto liigub linna poole, siis auto kaugeneb. Kui sõidab mööda, siis läheneb, siis kaugeneb. See moment kui auto temast kõige lähemalt möödub temast võis autoni olla 5 meetrit. Naabriväravast oli umbes 30 meetrit autoni kui auto sõitis kraavi. Auto sõitis temast (tunnistajast) mööda ja siis keeras kraavi. Temast oli see umbes 25-30 meetri kaugusel. 10-15 minutit oli auto kraavis, vaatas, kas auto saab välja, puksis seal tükk aega, püüdis välja saada, siis (tunnistaja) helistas politseile. Ta (süüdistatav) kogu aeg üritas kraavist välja saada. Võis olla see moment kui ei vaadanud auto peale, kui helistas politseile, siis vaatas telefoni peale. Enne politsei tulekut läks autole lähemale. Sest auto ei saanud ikka kraavist välja, läksid vaatama. Ka 20-30 meetri pealt võib kindlalt väita, et just see inimene oli auto roolis. Nägi tema nägu läbi esiklaasi. Kui auto sõitis kraavi, sõitis tagurpidi, tagumise osaga kraavi, esiosa oli tee poole, tema (tunnistaja) vastu. Kraav oli umbes 30-40 cm sügav. Siis kraavis oli juba nii tagumine kui esiosa, aga ka alguses kui esiosa oli üles, ka siis oli juht nähtav. Prokuröri küsimusele vastates lisas tunnistaja, et seoses sellega, et auto läks kraavi on teinud oma elus kõne ühe korra, see oligi see juhtum. Tunnistaja K P ütluste järgi 13.08.2019 oli ta patrulliteenistuses, oli tööpäev, õhtul oli väljakutse seoses sellega, et auto sõitis kraavi, sõitsid Edise külla. Auto oli tagurdanud kraavi, teisel pool oli teataja ja juhikohal oli meesterahvas. Kraavis oli tume, tumeroheline linnamaastur, suurem. Kes oli juhi kohal, tema isikusamasus tuvastati, praegu ei mäleta tema nime. Tema käest küsiti isikuttõendavat dokumenti, allutati indikaatorvahendi kontrollile. Kui joove oli kontrollitud, siis teda toimetati haiglasse, kus võeti vereproov, kuna isik ei olnud nõus puhuma tõenduslikku alkomeetri. Algselt on suhelnud juhiga koos paarilisega. Selle inimese emakeel oli vene keel. Ei mäleta, kas põhjendas millegagi, miks ei ole nõus puhuma tõenduslikku alkomeetri. Teatajaga suhtles paarimees. Sündmuskohal olles tuli veel juurde patrulle, aga kõrvalisi isikuid juurde ei tulnud. Auto oli esiosaga tee poole, asend – tagaosa kraavis, aga kas esimene ots oli üleval ei mäleta. Süüdistatav D.Jablokov andis kohtus alljärgnevad ütlused. 13.08.2019 oli oma elukohas, ootas, et keegi viiks teda poodi. See oli kella 5-6 paiku. Oli alkoholijoobes, sellepärast ootaski kedagi. Keegi lõpuks tuli. Rääkis sellest ka eeluurimisel, aga keegi ei pööranud sellele tähelepanu. See oli M J, kes viis teda tol õhtul poodi, Maxima XX. Ostis sealt pudel viina ja limonaadi peale juua. Edasi läksid tagasi, aga autoga tekkisid tehnilised probleemid. Tagasi sõitsid koju, xxx. Kohale ei jõudnud. Autol tekkisid tehnilised rikked. See juhtus Edise eramajade juures. Siis auto roolis oli M J. Auto rooli sattus nii, et kui J tagurdas autot 4 1-20-4136 tee pealt, et liiklust mitte segada, ütles, et (süüdistatav) istuks ja valvaks autot. Endal oli selline seisund, et ei saanud isegi käia. M.J ütles, et valvaks autot, tema toob evakuaatori. J läks jalgsi. Ei tea, kas tõi evakuaatorit, selleks ajaks viidi juba ära. Kohale saabus politsei, juba magas, edasisi tegevusi ei mäleta. Ei mäleta kuidas politsei kohale tuli, politsei ise ütles oli ebaadekvaatne. Jäi autosse magama. Ei mäleta, et puhus indikaatorvahendisse. Haiglas võeti vereproov. Kuidas sinna viidi ei mäleta. Tol päeval mootorsõidukit ei juhtinud, ei olnud selleks suuteline. Sealt, kus tunnistaja N seisis oli vahemaa 30 meetrit, et ta rääkis, et vahemaa on 10 meetrit, see ei vasta tõele. Autol on veel toonitud klaasid, välja arvatud esiklaas. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist (eeluurimistoimiku lk 62), et „ei mäleta, kes viis mind kauplusse, kes oli roolis, ise ei olnud kindlasti roolis“, kohtus aga ütles, et J oli roolis, selgitas seda vastuolu sellega, et palju aega on möödunud. See on uurija möödapanek, on uurijale rääkinud. Tõlk oli juures, tõlkis, järelikult ei pööranud sellele tähelepanu. Küsimusele, miks kogu menetluse kestel on rääkinud, et ei mäleta, kes oli roolis ja miks politseis ei rääkinud Jst, vastas, et ei olnud piisavalt tähelepanelik ülekuulamisprotokolli üle lugemisel. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist (eeluurimistoimiku lk 62), et, „siis sõitsime tagasi… kes oli roolis ma ei mäleta, mina kindlasti ei olnud“ selgitas süüdistatav, et politseis ütles, kes oli roolis. Politseis ülekuulamise ajal tõlk on protokolli temale tõlkinud. Kokku on varem neljal korral olnud menetluse all. Ei olnud vaja teha mingeid parandusi protokollis, sest ütles, et ise ei olnud roolis. Kohtu küsimustele vastates lisas, et sõiduk kuulub L Vile, tööandja on tema hea tuttav, tema (süüdistatava) andmed kanti tehnilise passi sisse, et saaks autot kasutada. Perspektiivis kui oleks juhiload taastanud, siis saaks minna selle autaoga välismaale kauba järel. Seda sõidukit pole kunagi juhtinud. See annab talle õiguse sõidukit juhtida, aga pole sellega kunagi sõitnud. Seda autot kasutab M J, kes ongi tema tööandja. Kui politsei tuli kohale, siis istus juhiistmel. Istus ümber, et keegi autot ära ei viiks, hiljem jäi magama. Ei mäleta, kas sõidukis olles on alkoholi tarvitanud. Puksiiri leidmiseks pidi J minema enda juurde tallu, tal on talus see olemas. J talu on umbes 3 km kaugusel sellest kohast. Oli tugevas joobes. Kuigi kõiki asju ei mäleta, mäletab, et öeldi, et istu ja valva. Ei olnud füüsiliselt võimeline autot juhtida, oli liikumisvõimetu, ei saanud liikuda. Juhi kohale ümber istuda ei olnud probleem, võis ennast kätega abistada. Sai ümber istuda, aga ei saanud autot juhtida, enda ees ei näinud midagi, oli probleem nägemisega, mis tekkis joove tõttu. Mootor oli väljas, võtmed autos. Ei tea miks (J) jättis võtmed tema kätte. Võib olla, et kui näevad, et inimene istub autos, siis autole keegi ligi ei tule. Ei oska seletada, miks talle pidi selleks autovõtmed jätma. J ei sõitnud autoga kraavi. Tee oli kitsas ja sõitis teelt maha, et anda teistele autodele ruumi. Autol läks rehv puruks, vist oli tagumine rehv. See ei olnud kraav, pigem nagu põld. Parkis auto tee äärde ja läks ära. Ei tea, kas üritas tee äärest välja sõita ja see tal ei õnnestunud, võib olla alguses. Ei tea, kas oli probleem sellega, et auto ei saanud tee äärest välja sõita. Tunnistaja N eksib, vahemaa oli suur, räägib vale juttu. Nl ei ole mingit motiivi tema vastu ütluste andmiseks. Sõiduki kuuluvuse ja kasutusõiguse osas langevad süüdistatava ütlused kokku dokumentaalsete tõenditega. Sõiduki teisaldamise aktist ja teatisest nähtuvalt sõiduki omanikuks on L V (II kd tl 4, 5). Seda, et D.Jablokov (nagu ka M J) on kantud registreerimistunnistusse antud sõiduki kasutajana, kinnitab ka väljavõte Maanteeameti registrist (kd 2 tl 20). Samas ükski tõend peale süüdistatava enda ütlusi ei kinnita, et tol õhtul sõidukit on juhtinud J, mitte aga süüdistatav ise. Loogiline ei ole süüdistatava versioon, et ta jäi autosse, et seda valvata. Ükski mõistlik autojuht ei usaldaks auto koos võtmetega nii tugevas alkoholijoobes isikule, nagu D.Jablokov tol hetkel oli, sest üldiselt teadaolevalt ebakaine inimene võib käituda ebaadekvaatselt ning võib tekitada kahju varale (sõidukile). Süüdistatava ütlused, et sõidu ajal istus ta kõrvalistmel ja pärast istus ümber juhi kohale ei ole samuti eluliselt usutavad. D.Jablokov ise oma ütlustes kinnitas, et oli tugevas alkoholijoobes, nii et ei saanud isegi liikuda (seda kinnitab ka hiljem koostatud indikaatorvahendi kasutamise 5 1-20-4136 protokoll, mille järgi D.Jablokov ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma – kd 2 tl 1p), ei näinud midagi ees, mistõttu ei saanud autot juhtida. Samas D.Jablokovi ütluste järgi oli ta võimeline ümber istuma kõrvalistmelt juhi kohale, milleks ta pidi väljuma autost kõrvalistuja kohalt, minna üle juhi kohale ja uuesti istuda auto salongi juhi kohale. Ehk ühes kohas räägib süüdistatav, et ei olnud võimeline liikuma, teises kohas aga väidab vastupidist. Samuti ei kinnita ümber istumist tunnistaja N, kelle ütluste järgi keegi pole autost väljunud ega sisenenud. Samuti K.P kinnitas, et kõrvalisi isikuid juurde ei tulnud ning juhi kohal oli meesterahvas, keda toimetati haiglasse vereproovi võtmiseks. Ei leia kinnitust ka D.Jablokovi ütlused, et autol läks rehv puruks ning sellega seoses pidi roolis olnud juht minema puksiiri järele. Iseenesest asjaolu, et sõiduki rehv oli tühi vastab tõele. See nähtub ka sõiduki teisaldamise aktist, mille järgi sõiduki tagumisel parempoolsel rehvil on alarõhk (kd 2 tl 4). Samuti 16.08.2019 asitõendi vaatlusprotokolli järgi sõiduki parempoolne tagumine rehv on tühi (kd 2 tl 7, fototabel – foto nr 6, 7 tl 10-11). Samas tunnistaja N kirjeldab, et auto jäi kraavi ja juht üritas kraavist välja sõita, mis tal ei õnnestunud (mille käigus tagumine parempoolne rehv võis tõesti saada kahjustatud). N ütlused riimuvad tunnistaja P ütlustega, mille järgi väljakutse oli seoses sellega, et auto sõitis kraavi (mitte lihtsalt, et autol on rehv puruks läinud ja see seisab tee ääres) ning kohapeal nägi ta, et auto oli tagurdanud kraavi, esiosaga tee poole, tagaosa kraavis. Seega sõiduki selles kohas peatumise põhjuseks oli mitte tühjaks läinud rehv, vaid kraavi kinni jäämine. Ükski tõend (peale D.Jablokovi ütlusi) ei kinnita, et sõidukis oleks viibinud veel keegi peale süüdistatavat ennast. Selles osas D.Jablokov’i ütlused on vastuolus tunnistaja N ütlustega, kes selgelt osutab süüdistatavale, kui Jõhvi vallas Edise tee 42 juures kraavis kinni jäänud Xxx Xxx roolis olnud juhile. N ütluste järgi autos oli vaid üks inimene, kelles ta tundis ära süüdistatava ning teisi isikuid autost ei väljunud ega sisse tulnud, st auto roolis oli kogu aeg sama isik, s.o süüdistatav. Seejuures vahemaa tunnistaja ja sõiduki vahel ei olnud nii suur, et see oleks füüsiliselt võimatu (et tunnistaja saaks roolis olnud isiku näojooned tuvastada ja teda hiljem ära tunda). Liikumise ajal oli sõiduk tunnistajast 5-10 kuni 25-30 meetri kaugusel. Kui tunnistaja läks autole ligemale, siis umbes meeter. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt sõidukil on tumendatud vaid tagumised klaasid, esiklaas ja eesmised küljeklaasid on läbipaistvad (kd 2 tl 7-8). Seega tunnistaja N oli küll võimeline nägema salongis viibiva autojuhi näojooned ja hiljem teda ka ära tunda, mida ta tegigi. Nii tunnistaja kui süüdistatav ise kinnitasid, et ei tunne üksteist, on suhelnud omavahel vaid selle juhtumiga seoses ning D.Jablokov ise ütles, et tunnistajal Nl puudub igasugune motiiv tema vastu ütluste andmiseks. Samuti esineb süüdistatava ütlustes vastuolu tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, milles ta ei räägi midagi M.J’st, räägib, et ei mäleta, kes oli auto roolis, eitades vaid enda poolt auto juhtimist. Süüdistatava enda selgitused, et on Jst uurijale rääkinud ja too koostas ülekuulamise protokolli valesti ei ole eluliselt usutavad. Süüdistatav kinnitas ise, et ülekuulamise ajal oli ta (süüdistatav) kaine, ülekuulamise juures on viibind tõlk, kes on tõlkinud talle protokolli sisu. Kui süüdistatav oleks rääkinud uurijale Jst, protokolli aga pidi see jääma sisse kandmata ning kanti hoopis, et ta ei mäleta, kes oli auto roolis, ei saanud see jääda süüdistatava jaoks märkamatuks ning iga mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt on loogiline, et D.Jablokov pidi siis taotlema protokolli parandamist, mida ta pole teinud. Tegemist on ülimalt olulise asjaoluga ning ei saa eeldada, et eitades oma süüd, jäi D.Jablokov selle suhtes tähelepanematuks. Sellele on üks mõistlik seletus, et eeluurimise ajal ei ole D.Jablokov uurijale Jst midagi rääkinud, ütles, et ei mäleta, kes oli roolis, ning versiooniga, et roolis oli J tuli välja alles kohtuliku arutamise käigus. Seetõttu selles osas (et sõiduki roolis oli M.J, kes pärast läks ära, sest sõiduki rehv läks tühjaks ning viimase palvel ja sõiduki valvamiseks istus D.Jablokov reisija kohalt ümber juhi kohale) süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja ümber lükatud tunnistajate N ja P ütlustega, aga ka eelpool käsitletud dokumentaalsete tõenditega (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll). Ei nähtu alust, miks N peaks andma valesid ütlused süüdistatava kahjuks. Süüdistatav ise kinnitas, et Nl mingit motiivi selleks ei olnud. 6 1-20-4136 Faktiliste asjaolude kokkuvõte Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et D.Jablokov, olles varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, viimati 11.04.2018 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 järgi, uuesti s.o korduvalt 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Edise külas Edise tee 42 Sireli talu juures juhtis vastava kategooria juhtimisõigust omamata mootorsõidukit Xxx Xxx reg/nr xxx juhile keelatud alkoholijoobes ning vastavalt EKEI uuringuaktile nr 1163T tuvastati Dmitri Jablokovi veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,66 mg/g +/- 0,07 mg/g (s.o vähemalt 3,59 mg/g). Samuti tuvastab kohus, et nimetatud sündmuse ajal puudus D.Jablokovil mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta on varem juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Nii 11.04.2018 Viru Maakohtu otsusega karistati teda
järgi (kolme episoodi eest - 19.09.2017, 25.09.2017 ja 08.11.2017) ning 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Edise külas Edise tee 42 Sireli talu juures ta uuesti juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg/nr xxx omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuriteokoosseis ja kvalifikatsioon
lg 2 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Alkoholijoobe astmeid täpsustatakse liiklusseaduses (LS). LS § 69 lg-te 1-3 kohaselt määrav on alkoholisisaldus isiku veres või väljahingatavas õhus. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht joobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Piisab ka kaudsest tahtlusest. Süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus on eelpool tuvastanud, et D.Jablokov, olles varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, viimati 11.04.2018 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 järgi, uuesti s.o korduvalt 13.08.2019 kella 21.46 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Edise külas Edise tee 42 Sireli talu juures juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg/nr xxx, kusjuures alkoholisisaldus tema veres oli mitte vähem kui 3,66 mg/g +/- 0,07 mg/g ehk minimaalselt 3,59 mg/g. Sellega on
lg 2 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et D.Jablokov pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. D.Jablokov on ise tunnistanud, et enne toimunud sündmust on tarvitanud oma kodus alkoholi koos tuttavaga, tema enda ütluste järgi oli tugevas joobes, nii et ei saanud liikuda ja oli probleeme nägemisega ehk rooli istudes oli ta teadlik, et on alkoholijoobes ja ei tohi sõidukit juhtida. Vaatamata sellele istus ta sõiduki rooli, käis kaupluses ära (auto salongist avastatud kilekott koos pooliku viinapideliga, mineraalveepudeliga ja limonaadiga – vt foto nr 14 kd 2 tl 14 kinnitab, et ostud said tema poolt edukalt tehtud) ja tagasiteel tagurdas kraavi, kust ei osanud enam välja sõita. S.t. alkoholijoobes olles sõiduki rooli istudes ja sõidukit juhtides teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. 7 1-20-4136 Sellega
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning keegi pooltest pole menetluse kestel vastupidisele tuginenud.
kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse tunnus (vt ka
lg 2 p 9) viitab rikkumise korduvusele ja harjumuslikkusele (vt Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 554 SE seletuskirja lk 21). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt karistati D.Jablokov’it Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega
Nimetatud kohtuotsuse järgi D.Jablokov, olles eelnevalt 25.11.2016 toime pannud mootorsõiduki juhtimise juhtimiseõiguseta isiku poolt ning selle eest karistatud LS § 201 lg 2 alusel Ida prefektuuri 15.12.2016 otsusega, taas 19.09.2017, 25.09.2017 ja 8.11.2017 juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust (kd 2 tl 26-30). Seega uuritava sündmuse ajal puudus D.Jablokov’il vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning teda on varem samalaadse süüteo eest karistatud. Allpool vaagib kohus, kas antud juhul D.Jablkov’i puhul on tegemist süstemaatilise süüteoga. Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhtimisõiguseta sõiduki süstemaatilise juhtimise subsumeerimiseks on oluline, et isik oleks teo toime pannud vähemalt kolmandat korda ning ajaline faktor ei oma tähtsust. Veel ei ole oluline, kas tegemist on faktilise või õigusliku retsidiiviga… Süstemaatilisuse sisustamisel on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi ehk isik sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Pole nõutav, et analoogselt §-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde). Seega piisab vaadeldava kuriteokoosseisu täitmiseks üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvantitatiivne mõõde) (Tallinna Ringkonnakohtu 4.13.2019 otsus asjas nr 1-18-4017, p 6, 7). D.Jablokov on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kohus on eelpool tuvastanud, et Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega karistati teda mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest
järgi (kolm episoodi - 19.09.2017, 25.09.2017 ja 08.11.2017), mille eest teda karistati 3 kuise vangistusega (liitkaristuseks
lg-ga 2 mõisteti
Karistusregistrist ja kinnipeetavate isikute registrist (kd 2 tl 25) nähtuvalt vabanes D.Jablokov selle karistuse kandmiselt 22.02.2019. Seega 13.08.2019 ehk pisut üle 5 kuud peale vanglast vabanemist (mille jooksul ei olnud tal objektiivselt võimalik autorooli istuda) pani ta toime samalaadse kuriteo. Kohtu arvates süüdistatava selline käitumine moodustab süsteemi, kui isik sooritab süütegusid eelnevalt väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning teadvalt ja sihikindlalt eitab õiguskorda. Seega Dmitri Jablokov rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et juhtimisõigust tal ei ole, on vaid võimalus tulevikus juhiload taastada. Seega istudes sõiduki rooli teadis ta, et juhtimisõigus tal puudub ning ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda ehk pani ka selle kuriteo 8 1-20-4136 otsese tahtlusega (
Sellega tema tegudega on ka
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole ka selle kuriteo puhul. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on
lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kuni 4-aastane vangistus. Kuna D.Jablokov pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis tuleb temale mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk
lg 2 järgi.
Kui kriminaalvastutusele võtmiseks piisab alkoholisisaldusest 1,50 mg/g veres, siis D.Jablokov’i puhul see näit on ületatud rohkem kui kaks korda – 3,59 mg/g. Süüdistatava enda ütluste järgi oli ta tugevas joobes, osa sündmusi ei mäleta ning tema ütlustest ja indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt ei olnud ta isegi võimeline iseseisvalt liikuma. Ta on sõidukiga liikunud ka asula – Edise küla piirkonnas, kus autoga sõitis kraavi ja ei saanud sealt enam välja, omamata seejuures kehtivat juhtimisõigust. Need asjaolud selgelt osutavad, et süüdistatav kujutas endast tõsist ohtu liikluses nii iseendale kui teistele liiklejatele, sh elule, tervisele ja varale. Ei eeluurimisel ega kohtus D.Jablokov oma süüd ei tunnistanud. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tema süü vastab keskmisele määrale. D.Jablokov on varem korduvalt karistatud. Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust (sh kaks samalaadsete kuritegude eest ehk sõiduki joobes juhtimise eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest) ning 10 kehtivat väärteokaristust (millest enamus - 7 on liiklusalaste süütegude eest). Viimati karistatud Viru Maakohtu 11.04.2018 otsusega 9 kuise vangistusega samalaadsete kuritegude eest (
Vaatamata sellele viie kuu möödumisel karistuse ärakandmisest vabanemisel jätkas D.Jablokov samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis näitab et senised karistused ei ole teda mõjutanud ning uute analoogsete kuritegude eest tuleb mõista rangem karistus. Üldiselt teada on, et joobes juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärge ning antud süüteo puhul ei ole tegemist vähetähtsa õigusrikkumise liigiga. Seega antud juhul esinevad süüdistatavava puhul tugevad üld- ja preventiivsed kaalutlused. 9 1-20-4136 Kehtiva kohtupraktika kohaselt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest.
puhul keskmisest suuremale süüle võib viidata muuhulgas teo ebaõigust kirjeldavad asjaolud, nt isikul eriti kõrge alkoholisisaldus veres, mis viib mootorsõidukijuhtimisvõime miinimumini (RKKKo 3-1-1-58-13, p 9, 10). (Antud juhul alkoholi sisaldus D.Jablokov’i veres oli kõrge - 3,59 mg/g ning ta ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma ja enda sõnul isegi ei näinud midagi enda ees.) Karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades peab mõistetav karistusmäär olema piisava rangusega, et isik saaks kujundada ümber oma senised väärtushinnangud ja käitumise põhimõtted, mis tõid kaasa kuriteo toimepanemise, seda selliselt, et isik hoiduks edasiselt uute kuritegude toimepanemisest (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas nr 1-17-7350, p 15). Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil (RKKK 3-1-1-6-17). Kuna ka peale eelmise reaalse vangistuse ärakandmist jätkas D.Jablokov samalaadsete kuritegude toimepanemist, tuleb uute kuritegude eest mõista rangem karistus, mis antud juhul siiski ei ületa sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavale tuleb
lg 1 alusel
lg 2 järgi mõista sanktsiooni keskmisele määrale vastav karistus ehk 2-aastane vangistus. Prokuröri karistusettepanek oli 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning ka prokurör on leidnud, et D.Jablokov’i süü ei ole väike ja et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Samas ei põhjendanud prokurör, miks ta siiski taotleb mõista D.Jablokov’ile karistus alla sanktsiooni keskmist määra ning kohus enda poolt ei tuvasta selleks alust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt prokuröri karistusettepanek ei ole kohtule siduv ja kohus on eelpool põhjendanud, miks leiab, et karistus tuleb mõista sanktsiooni keskmises määras. Siinkohal arvestab kohus, et kohtueelses ettekandes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku allutada D.Jablokov käitumiskontrollile või asendada karistus ÜKT-ga. Samas ettekande põhjendustest nähtuvalt jõuab ametnik sellise järelduseni põhjusel, et D.Jablokov on tööga hõivatud, mis takistab tal kanda reaalset vangistust (kd 2 tl 37-39). Tegelikult aga on see ekslik lähtekoht ning kehtiv kohtupraktika kinnitab, et töökoha olemasolu ei takista reaalse vangistuse mõistmist ja kohus on eelpool juba põhjendanud, miks D.Jablokov’i süü raskusele, samuti üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastab reaalne vangistus sanktsiooni keskmises määras. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise algus on alates Dmitri Jablokov’i ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Tähtajaks mitteilmumise korral Dmitri Jablokov’i suhtes tuleb kohaldada sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta. Kuna D.Jablokov’il puudub kehtiv juhtimisõigus, siis tema suhtes ei ole võimalik kohaldada lisakaristust vastavalt
MS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud 10 1-20-4136 kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses, asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Antud asjas on tekkinud järgmised menetluskulud: Ekspertiisitasu 14 eurot (kd 2 tl 2) Sõiduki pukseerimise kulud 42,75 eurot (kd 2 tl 6) Kaitsjatasud: Kohtueelses menetluses 168 eurot (kd 2 tl 43) Kohtumenetluses 64,80 eurot (kd 2 tl 44-45, 46-47), 222 eurot (kd 1 tl 21-22) Kokku 1387,55 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-3811, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele D.Jablokov’ilt. Menetluskulude kogusumma ei ole nii suur. Samuti on D.Jablokov’il olemas töökoht ja püsiv sissetulek. Kohus ei tuvasta alust D.Jablokov’i menetluskulude kandmisest vabastamiseks ning ta pole seda ise taotlenudki. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ei süüdistatav ega kaitsja ei taotlenud menetluskulude tasumise ajatamist. Seega menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid - sõiduk on tagastatud omanikule (kd 2 tl 18). Tõkend – pole süüdistatava suhtes kohaldatud, keegi pooltest pole taotlenud tõkendi kohaldamist ja kohus ei tuvasta selleks alust. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.