lg 1, § 121 lg 1, Sergei Džavakjani süüdistuses
lg 1, § 3891 lg 1, § 201 lg 2 p 4, Tanel Mandelkorni süüdistuses
lg 1, § 389¹ lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 266 lg 2 p 3 (
lg 2 p 4); § 121 lg 1, Dmitri Sidorenko süüdistuses
lg 1, § 266 lg 2 p 3 (
lg 2 p 4) , Eduard Oleiniku süüdistuses
lg 1, Grigori Bagatõi süüdistuses
lg 1, § 3891 lg 1, Jevgeni Podolinski süüdistuses
lg 1, § 389¹ lg 1, § 209 lg 2 p 1, 3 (
lg 2 p 1, 4), § 420 lg 1, Vitali Kaera süüdistuses
lg 1, § 389¹ lg 1, § 209 lg 2 p 1, 3 (
Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. augusti 2019.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatava Haron Dikajevi kaitsja Tanel Mällas, süüdistatava Grigori Bagatõi kaitsja Sven Sillar, süüdistatava Sergei Džavakjani kaitsja Aleksei Smelov, süüdistatava Dmitri Sidorenko kaitsja Risto Käbi, süüdistatava Tanel Mandelkorni kaitsja Natalia Lausmaa, süüdistatava Jevgeni Podolinski kaitsja Gennadi Kull, süüdistatava Eduard Oleiniku kaitsja Raiko Paas, süüdistatava Vitali Kaera kaitsja Leelo Viil Süüdistatavad Haron Dikajev, Sergei Džavakjan, Jevgeni Podolinski, Vitali Kaer Prokurör Süüdistatavad Riigiprokurör Vahur Verte Haron Dikajev isikukood 36508030330, kodakondsus määratlemata, emakeel: tšetšeeni keel (valdab vene keelt), XXX, elukoht: XXX, töökoht: XXX, tõkend – vahistamine, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Tanel Mällas Sergei Džavakjan isikukood: 37112060043, kodakondsus määratlemata, emakeel: vene keel, XXX, elukoht: XXX, XXX, tõkend – vahistamine, varem karistatud, viimati 21.04.2011.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 2, § 334 lg 2 p 1, 2, § 347 lg 1 järgi 3 aastase vangistusega katseajaga 3 aastat Kaitsja Aleksei Smelov Tanel Mandelkorn isikukood: 38105270369, EV kodanik, emakeel: eesti keel, XXX, elukoht: XXX, töötab XXX, tõkend – vahistamine, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Natalja Lausmaa Dmitri Sidorenko isikukood: 37009250294, määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel, XXX, elukoht: XXX, XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Risto Käbi Eduard Oleinik isikukood: 36606052233, EV kodanik, emakeel vene keel, XXX, elukoht: XXX, XXX, tõkend – vahistamine, varem karisatud, viimati 16.03.2018.a Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,4 järgi 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega Kaitsja Raiko Paas Grigori Bagatõi isikukood: 37803250266, määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel, XXX, elukoht: XXX, töötab XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem karistatud, viimati 29.03.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 1, § 136 lg 2, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega (karistus täidetud 01.02.2011.a) Kaitsja Gennadi Kull Vitali Kaer isikukood: 38510094719, EV kodanik, emakeel: vene keel, XXX, elukoht: XXX, XXX, tõkend – vahistamine, varem karistatud, viimati 06.11.2014.a Pärnu Maakohtu pooolt
lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
Sergei Džavakjanilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 35 607,16 euro väljamõistmises;
lg 1- § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust, jättes liitkaristused muutmata. 2. Mõista
lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel Sergei Džavakjanilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 27 507,16 eurot;
Samuti tunnistati Haron Dikajev süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 12 aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 29.06.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. 1.1 Sergei Džavakjan tunnistati süüdi
Sergei Džavakjan tunnistati süüdi
Samuti tunnistati Sergei Džavakjan süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 10 aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.
lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 13 aastat.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 06.04.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. 1.2 Tanel Mandelkorn tunnistati süüdi
Tanel Mandelkorn tunnistati süüdi
lg 2 p 4, § 344 lg 1 järgi ja kohaldades
Tanel Mandelkorn tunnistati süüdi
lg 2 p 3 (
Tanel Mandelkorn tunnistati süüdi
Samuti tunnistati Tanel Mandelkorni süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 9 aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 aastat 4 kuud.
Samuti tunnistati Dmitri Sidorenko süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 6 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.
06.04.2015.a. kuni 08.04.2015.a. (3 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 6 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti Dmitri Sidorenko poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. 1.4 Eduard Oleinik tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 12 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Eduard Oleiniku käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 06.04.2015.a kuni 08.04.2015.a. (3 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 11 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks loeti 12.12.2015.a, mil Eduard Oleinik asus Viru Maakohtu 16.03.2018.a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-10404) mõistetud karistust kandma. 1.5 Grigori Bagatõi tunnistati süüdi
Samuti tunnistati Grigori Bagatõi süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 7 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.
06.04.2015.a kuni 08.04.2015.a (3 päeva) karistusaja hulka ning kandmata karistus 7 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti Grigori Bagatõi poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. 1.6 Jevgeni Podolinski tunnistati süüdi
Jevgeni Podolinski tunnistati süüdi
lg 2 p 1, 3 (
Jevgeni Podolinski tunnistati süüdi
Samuti tunnistati Jevgeni Podolinski süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 7 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 06.04.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. 1.7 Vitali Kaer tunnistati süüdi
lg 2 p 1, 3 (
Vitali Kaer tunnistati süüdi
Samuti tunnistati Vitali Kaer süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 7 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 06.04.2015.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. 1.8 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskuludega, konfiskeerimisega ja asitõenditega seonduv. 6
2.1 Tanel Mandelkornile oli esitatud süüdistus selles, et tema 05.01.2015.a-l kella 10.30 ajal Tallinnas XXX asuvas autopesulas tungis kallale pesula omanikule NN-le. Kallaletungi käigus haaras Tanel Mandelkorn kinni karkude toel liikuva NN rinnust, surus teda vastu seina ning lõi rusikaga rindkeresse südame piirkonda. Kallaletungi tagajärjel põhjustas Tanel Mandelkorn NN-le füüsilist valu ning tekitas rindkere põrutuse, pannes sellega toime
2.2 Samuti süüdistatakse Tanel Mandelkorni dokumendi võltsimises, mille alusel on võimalik omandada õigusi, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Tanel Mandelkorn võltsis 09.01.2013.a-l sõiduauto BMW 525i (VIN-kood: XXXXXXXXXXXXXXXXXX, reg.nr SSSSSS) müügilepingul sõiduki müüja BB allkirja. 2.3 Tanel Mandelkorni ja Sergei Džavakjani süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult koos QQ-ga pöörasid grupis Sergei Džavakjani valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, s.o panid toime
2.4 Tanel Mandelkorni ja Dmitri Sidorenkot süüdistatakse selles, et nemad kuritegelikku ühendusse kuulumise käigus kuritegeliku ühenduse huvides koos CC-ga panid toime omavolilise sissetungi, s.o
lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt
2.5 Jevgeni Podolinskile oli esitatud süüdistus
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema, omamata relvaluba, omandas eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 06.04.2015.a ebaseaduslikult tulirelva helisummuti, mida ta hoidis enda elukohas Tallinnas MMM korteris kuni 06.04.2015.a-ni, mil nimetatud korteris teostati läbiotsimine ja osundatud tulirelva helisummuti politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. 2.6 Jevgeni Podolinskile ja Vitali Kaerale on süüdistus esiatud selles, et nemad on pannud toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad
lg 2 p 1, 3 (kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt
2.7 Sergei Džavakjanile, Tanel Mandelkornile, Grigori Bagatõile, Jevgeni Podolinskile ja Vitali Kaerale oli süüdistus esitatud
lg 1 järgi ning Tanel Mandelkornile, Dmitri Sidorenkole, Eduard Oleinikule, Grigori Bagatõile, Jevgeni Podolinskile ja Vitali Kaerale oli süüdistus esitatud
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Haron Dikajev ja tema kaitsja Tanel Mällas, süüdistatava Grigori Bagatõi kaitsja Sven Sillar, süüdistatav Sergei Džavakjan ja tema kaitsja Aleksei Smelov, süüdistatava Dmitri Sidorenko kaitsja Risto Käbi, süüdistatava Tanel Mandelkorni kaitsja Natalia Lausmaa, süüdistatav Jevgeni Podolinski ja tema kaitsja Gennadi Kull, süüdistatava Eduard Oleiniku kaitsja Raiko Paas, süüdistatav Vitali Kaer ja tema kaitsja Leelo Viil. 3.1 Süüdistatava Haron Dikajevi kaitsja Tanel Mällas taotleb tühistada Harju Maakohtu 21.08.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1–16–483 Haron Dikajevi süüditunnistamises
lg 1 järgi ja teha asjas uus kohtulahend, millega mõista Haron Dikajev
Süüdistatava õigeksmõistmisel
Mõista Eesti Vabariigilt välja Haron Dikajevi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Harju Maakohtus kantud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. 3.1.1 Süüdistatav Haron Dikajev taotleb maakohtu ostuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist
Süüdistatava Haron Dikajevi süüdimõitmise osas
3.2 Süüdistatava Grigori Bagatõi kaitsja Sven Sillar taotleb tühistada Harju Maakohtu 21.08.2019 otsus Grigori Bagatõi süüditunnistamises
§-de 255 ja 389
MS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel hüvitada Sergei Džavakjanile menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu. Muud menetluskulud jätta riigi kanda. Hüvitada Sergei Džavakjanile vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 48.50 EUR iga vahi all viibitud päeva eest SKHS § 5 lg 1 p 1, § 11 lg 1 ja § 11 lg 4 alusel, kui kohtu poolt Sergei Džavakjanile määratud üldkaristus osutub vahi all viibimise ajast väiksem. Süüdimõistva otsuse puhul jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. 3.3.1 Süüdistatav Sergei Džavakjan taotleb maakohtu ostuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. 3.4 Süüdistatava Dmitri Sidorenko kaitsja Risto Käbi taotleb tühistada Harju Maakohtu 21.08.2019 otsus osaliselt – Dmitri Sidorenko süüdi tunnistamises ja karistamisest, tema suhtes tsiviilhagi rahuldamises, menetluskulude välja mõistmises ja konfiskeerimise asendamise korras 6611,24 € välja mõistmises. Teha uus otsus, millega mõista Dmitri Sidorenko talle esitatud süüdistustes õigeks. Õigeksmõistva otsuse tegemise võimatusel saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. XX esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. 8
§de 255 lg 1, 389-1 lg 1 , 266 lg 2 p 3 (
lg 2 p 1 ja 4), 201 lg 2 p 4, 344 lg 1, 121 lg 1 järgi ja mõista Tanel Mandelkorn kõigis süüdistustes õigeks. Jätta kohaldamata Tanel Mandelkorni suhtes vara laiendatud konfiskeerimine. 3.6 Süüdistatava Jevgeni Podolinski kaitsja Gennadi Kull taotleb tühistada täies ulatuses maakohtu otsus
MS § 274 lg 1 alusel. Tühistada maakohtu otsus
lg 2 p 1, 4, § 3891 lg 1, § 255 lg 1 järgi järgi mõistetud kuritegude toimepanemises täies ulatuses, mõistes Jevgeni Podolinski õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt kohaldada KrMS § 2742 lg 1 sätteid
Alternatiivselt vähendada Jevgeni Podolinskile
Välja mõista tekitatud kahju hüvitis summas 62952.89 eurot (1 232 päeva x 43,33). Jätta ekspertiisitasu riigi kanda. Vähendada Jevgeni Podolinski suhtes väljamõistetavaid menetluskulutusi 1/4 võrra, kuna Jevgeni Podolinskile on esitatud süüdistus nelja
paragrahvi järgi. Kohus on mõistnud Jevgeni Podolinskilt sundraha 1350 eurot, kaitsjatasu 25 410 eurot ja ekspertiisitasu 2022 eurot riigi tuludesse. Kokku on menetluskulutusi 28782 eurot. Kaitsja palub vähendada menetluskulusid 6690 euro võrra. Alternatiivselt vähendada Jevgeni Podolinskilt väljamõistetavaid menetluskulutusi seoses sellega, et kohtumenetluse käigus menetleti kohtuasjaga liidetud Mandelkorni kriminaalasja, millega ei olnud Jevgeni Podolinskil seost. 3.6.1 Süüdistatav Jevgeni Podolinski taotleb maakohtu ostuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. 3.7 Süüdistatava Eduard Oleiniku kaitsja Raiko Paas taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus Eduard Oleiniku süüdimõistmises
järgi ja teha uus otsus, millega Eduard Oleinik
3.8 Süüdistatava Vitali Kaera kaitsja Leelo Viil taotleb tühistada Harju Maakohtu 21. augusti 2020.a otsus kriminaalasjas nr 1-16-483 Vitali Kaera süüditunnistamise osas
lg 1; 3891 lg 1 järgi; teha uus otsus, millega mõista Vitali Kaer
Tühistada Harju Maakohtu 21. augusti 2020.a otsus kriminaalasjas nr 1-16-483 Vitali Kaera süüditunnistamise osas § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi; teha uus otsus, millega tunnistada Vitali Kaer süüdi
lg 2 p 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi kelmustele kaasaaitamises (12.12.2012.a Placet Group OÜ portaalis smsmoney.ee; 12.12.2012.a Neste Eesti AS internetilehel www.neste.ee; 13.12.2012.a Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas kaubanduskeskuses Lasnamäe Centrum AS ANTISTA kuuluvas kaupluses Euronics; 13.12.2012.a Tallinnas Sõpruse pst. 201/203 asuvas Magistrali Kaubanduskeskuses Expert Eesti OÜ kaupluses Tehnikatäht; 14.12.2012.a Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas kaubanduskeskuses Lasnamäe Centrum AS 9
lg 2 p 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi Vitali Kaerale kergem karistus ja lugeda see kantuks. Jätta
§-s 832 lg 1 ja § 84 sätestatud laiendatud konfiskeerimise asendamine Vitali Kaera suhtes kohaldamata. Jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. 3.8.1 Süüdistatav Vitali Kaer taotleb maakohtu ostuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist
lg 1, 3891 lg 1 järgi, osalist õigeksmõistmist taotleb
Alternatiivselt taotleb kergema karistuse mõistmist. Menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. 4. Apellant Tanel Mällas asub seisukohale, et maakohus on asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis seisneb nii
lg 1 ebaõigel kohaldamisel, kui ka
lg 1 ebaõigel kohaldamisel ja
MS § 3051 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kohtuotsuse põhjendamata jätmine kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise apellandi suhtes. 4.1 Maakohus on leidnud, et väidetavasse kuritegelikku ühendusse kuulus kokku 13 liiget. Kuritegelik ühendus organiseeriti augustis 2011 Haron Dikajevi poolt. Otsusest nähtub, et augustis 2011 oli kuritegeliku ühenduse liikmeks ka Sergei Džavakjan. Samas ei ole Otsuses kajastatud konkreetselt, kes süüdistatavatest oleks augustis 2011 kuulunud Haron Dikajevi ja Sergei Džavakjan kõrval kuritegelikku ühendusse. Süüdistusaktis on vastav isik nimetatud, kuid otsuses puudub selle kohta viide. Asjaolu, et selline info võiks tuleneda muust dokumendist (süüdistusakt, kohtuotsus teises asjas) ei oma siinkohal tähtsust kuivõrd vastav fakt peab olema kajastatud otsuses. Seega tuleb asuda seisukohale, et selles osas on otsus, mis määras kuritegeliku ühenduse loomise hetkeks 2011 august, põhjendamata ja tõendamata. Ka ei ole kaitsja hinnangul detsembris 2011 täidetud kuritegeliku ühenduse eksisteerimise jaoks vajalik kolme liikme tingimus, kuna GG ei värvatud ühenduse liikmeks, vaid autojuhiks ja ihukaitsjaks. Sellest tulenevalt on võimalik kuritegelikust ühendusest rääkida alates 2012 märts, kui on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse liikmena tegutses ka Tanel Mandelkorn. Kaitsja hinnangul on aga oluline tuvastada, millal konkreetne ühendus sai alguses ja eksisteeris, kuivõrd see omab tähtsusthinnangu andmisel teistele
lõikes 1 toodud teo objektiivsekülje tunnustele ning nimetatud asjaolu omab kindlasti tähtsust ka isikule karistuse mõistmisel. Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et väidetava kuriteguliku ühenduse raames on toime pandud
Kaitsja hinnangul nimetatud kuriteod ei mahu tavapärase arusaama järgi n-ö maffia kuritegudeks, mis ei ohusta avalikku julgeolekut ning seega puudub Haron Dikajevi käitumises
4.2 Tulenevalt Riigikohtu lahendist 1-16-6452 ei saa rääkida
osas kuritegelikuühenduse huvides toimepandud kuriteost, kuivõrd kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
lõige 1 nägi karistusena ette vangistuse kuni üks aastat.
Sellist subjektiivse külje analüüsi kohtuotsuses ei ole. Subjektiivse koosseisu mittetäitmine välistab teo kuritegelikkuse täpselt samamoodi nagu ka teos objektiivse kuriteokoosseisu puudumine. Seega on kohtuotsus selles osas põhjendamata ning tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisega. 4.4.1 Süüdistuse kohaselt eksisteeris kuritegelik ühendus selle väidetavast loomisest august 2011 kuni kevadeni 2015 (06.04.2015) kui peeti osad kahtlustatavad kinni, millega takistati kuritegeliku ühenduse tegevus. Samas ei ole vähetähtis fakt, et Haron Dikajev, kes siis on väidetavalt kuritegeliku ühenduse juht, peeti kinni 29.06.2015. Seega alates 06.04.2015 ei jätkanud kuritegelik ühendus oma tegevust, vaatamata sellele, et väidetav kuritegeliku ühenduse liider oli vabaduses. See asjaolu kinnitab seda, et mingit struktuuri, mis oleks pidanud tagama ühenduse tegevuse jätkamise selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist, ei eksisteerinud ning seega ei ole võimalik rääkida kuritegeliku ühenduse püsivusest. 4.4.2 Kaitsja hinnangul selgub osundatud tõendist, et BB teadis nimetada kuidas osad isikud kutsusid Haron Dikajevit. Samas on tekkinud kummaline olukord, kus BB, kes on ise süüdistatav
lg 1 järgi kuulumises Haron Dikajevi kuritegelikku ühendusse, on tegelikkuses hoopis kannatanu. BB on ju väljendanud, et ta sattus nende mõju alla ja osutus tšetšeenia grupeeringust „katuse“ all olevaks. Seega tekib õigustatud küsimus, kas on eluliselt võimalik olukord, kus oled sama kuritegeliku ühenduse liige, kellele pead tasuma nn „katust“. Kaitsja hinnangul on aga need olukorrad üksteist välistavad. Samuti põhinevad kõik hirmud, mida BB endale ette kujutab internetist loetud infol ja tema kujutlusvõimel, millel pole aga mingitki seost reaalse eluga. 4.4.3 Fakt on see, et perioodil 02.04.2013 kuni 15.04.2013 puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Segei Džavakjan oleks nimetatud perioodil suhelnud Haron Dikajeviga ning saanud mingeid korraldusi ja suuniseid, et mida R-le rääkida. See on aga oluline süüdistuse versiooni kinnitamiseks tuvastada ja tõendada, kuivõrd süüdistuse versiooni kohaselt andis kõiki ülesandeid isikutele Haron Dikajev. Seda asjaolu ei ole aga välja selgitatud. 11
järgi aluse isiku karistamiseks ja määrab üldjoontes ära, milline peab kohaldatav karistus olema. Karistuse kohaldamise etapis tuleb kohtul hinnata
lg 1 alusel süü kvantitatiivset sisu karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ning süüd mõjutavate muude asjaolude kaudu. Karistuse mõistmise etapis ei ole enam asjakohane arutleda selle üle, kas isik on kuriteo toime pannud või mitte. See küsimus peab olema lahendatud juba deliktistruktuuri tasandil. Praegusel juhul on kohus hinnanud süüdistatava süü suurust läbi selle, et süüdistatav on organiseerinud kuritegeliku ühenduse ja olnud selle juhtfiguur. Rääkides üldse isiku karistamisest tulebki isiku käitumises tuvastada esmalt temale inkrimineeritava kuriteo teokosseis, kuid kaitsja hinnangul ei saa hinnata pelgalt kuriteokoosseisu täitmisega isiku süüd suureks. 13
Miks ei ole võimalik saavutada eripreventiivset eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma – leebema karistusega otsuses analüüsitud ei ole. 4.9.2 Kaitsja hinnangul ei saa isikule määrata lihtsalt seetõttu rangemat karistust, kui isik valib kokkuleppemenetluse alusel üldmenetluse. Karistuse suurus võib sõltuda sellest kas esinevad raskendavad või kergendavad asjaolud, kuid kui neid ei esine, tuleb isikuid kohelda võrdselt vastavalt PS §-le
Apellant on seisukohal, et Harju Maakohus on uurinud tõendeid ja asjaolusid ühekülgselt. Apellant ei saa nõustuda ka HMK poolt Sergei Džavakjanile mõistetud 14
5.1 Vaidlus ei ole selle üle, et sõiduauto on vallasasi. Üheski seaduses pole sätestatud, et sõiduauto müügileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Oluline on see, et Maanteeameti registri andmed sõiduauto omaniku kohta on pigem informatiivsed, mis tähendab, et sõiduauto omandiõigus ühelt isikult teisele läheb üle lepingu sõlmimisel, aga mitte registris andmete muutmisel. See kõik omab tähtsust selleks, et hinnata, kas antud juhul oli või ei olnud tegemist valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega. Kaitsja leiab, et ei olnud. 5.1.1 Nii ei saa olla vaidlust selle üle, et sõiduauto oli alates 2011.a augustikuust VV valduses ja kasutuses. Samuti on Sergei Džavakjani ütlustega tõendatud, et tema ja BB vahel oli saavutatud kokkulepe sõiduauto ümbervormistamisest registris siis kui Sergei Džavakjan maksab auto eest raha välja, mis tegelikult ka toimus. 2013.a. oli sõiduauto registris ümbervormistatud VV nimele. Süüdistatav Tanel Mandelkorn kinnitas ütluste andmisel, et ta helistas BB-le seoses auto ümbervormistamisega, kuid viimane teatas, et tal ei ole selleks aega. Arvatavasti sel põhjusel oligi BB allkiri lepingu all n-ö võltsitud. Aga allkirja võltsimine ei tähenda automaatselt, et toimus võõra vara ebaseaduslik omastamine, võttes arvesse, et faktiliselt müüja ja ostja vahel oli juba ammu saavutatud kokkulepe sõiduauto müümisest ja omandiõiguse ümbervormistamisest. 5.1.2 Apellandi arvamusel ei ole eluliselt usutavad ning ebaloogilised BB ütlused selles osas, et sõiduauto ümbervormistamisest VV nimele ei olnud ta teadlik ja sai sellest teada alles kaks aastat hiljem (rõhutan, et faktiliselt selline väide ilmus just nimelt käesoleva kriminaalmenetluse käigus). Esiteks, sõiduauto oli alguses registreeritud BB-le kuuluvale firmale R. Seega sõiduauto omanikuks oli osaühing, mis iga aastaselt esitab majandustegevuse aruande koos bilanssiga Äriregistrisse ning BB olles firma juhatuse liige koos oma raamatupidajaga pidi alati kontrollima kas ja mis on firma bilansil olemas ja selleks pidi ta kontrollima Maanteeameti andmeid. Järelikult pidi BB teadma ka varem, so vähemalt 2014.a. esitades majandustegevuse aruande 2013.a. eest, et tema firma bilansil ei ole enam sõiduautot BMW ning võtta vastavaid meetmeid vastu, kui sõiduauto omandiõigus oli kaotatud tema nõusolekuta. Ja teiseks, isegi siis, kui BB ei ole midagi kontrollinud ning sai info sõiduauto ümberregistreerimisest alles kaks aastat hiljem, so 2015.a., siis omab tähtsust tema reaktsioon ja käitumine seoses sellega. Reaktsioon oli aga järgmine: ta ei esitanud seoses sellega mis tahes avaldusi politseisse ega hagiavaldusi kohtusse, ega muid avaldusi, mille eesmärg on tehingu tühistamise TsÜS mõttes. See aga viitab sellele, et sõiduauto ümberregistreerimine registrisse toimus ikkagi BB nõusolekul või ta kiitis vähemalt tagantjärgi selle tehingu heaks. BB ega R OÜ ei ole mis tahes avaldusi ega nõudeid esitanud seoses sõiduauto ümbervormistamisega VV nimele. Sellest saab teha üksnes sellise järelduse, et sõiduauto omandiõiguse üleandmine toimus BB teadmisel ja nõusolekul, järelikult seaduslikult. 5.1.3 Omastamisega on tegemist siis, kui isik teeb selliseid toiminguid, milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks. Sergei Džavakjan ei ole mis tahes dokumente võltsinud ning ei ole selles isegi osalenud, ei ole dokumente Maanteeametile esitanud. Järelikult ei saa siin rääkida sellest, et Sergei Dzavakjan pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Seega tuleb Sergei Džavakjan
Ainuke, mida Sergei Džavakjan ei võta omaks, on seotud nn. kuritegeliku ühendusega. Sergei Džavakjan ei tunnista ning ei võta omaks seda, et tehingud sõiduautodega olid toimunud kuritegeliku ühenduse huvides ja raames. 5.2.1 Sergei Džavakjan on määratlemata kodakondsusega isik. Karistusseadustiku loogika kohaselt reguleeritakse selle õigusaktiga Eestis toimepandud kuritegude karistamist. Erandina sätestab
lg 1 p 1, et ka välismaal toimepandud kuriteole laieneb Eesti kriminaalõigus juhul, kui teo toimepanija on Eesti kodanik või välismaalane, kes on Eestis kinnipeetud ja keda ei anta välja. Vaidlust ei ole selle üle, et kuriteod, mis olid kvalifitseeritud
Sergei Džavakjan ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja tegemist on määratlemata kodakondsusega isikuga, ehk siis välismaalasega. Järelikult, vastavalt
lg 1 p 2, ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev Sergei Dzavakjanile süüdistusaktis etteheidetud, kuid välismaal toimepandud õigusrikkumiste eest, karistust määrata. Seega isegi kui on on täidetud
-1 lg 1 materiaalsed eeldused, siis välistab formaalselt vastutuse
lg 1 p 2 sätestatu, mistõttu tuleb Sergei Džavakjani
5.3 Apellant märgib, et tuleb tuvastada, kas Sergei Džavakjanile esitatud süüdistus
lg 1 järgi vastab Riigikohtu lahendis nr 1-16-6452 mainitud kriteeriumitele või mitte. Harju Maakohtu järeldused ei ole tõendamist leidnud (on olemas sündmuste verisoon, kuid puuduvad selle versiooni kinnitavad tõendid). Apellant rõhutab siinjuures, et isegi nende süüdistatavate ütlustest, kelle suhtes tegi kohus otsuse kokkuleppemenetluse raames, ei saa teha järelduse selle kohta, et tegemist oli kuritegeliku ühendusega, mis vastab Riigikohtu poolt määratud kriteeriumitele. 5.3.1 Tunnistajate ütlustest kui tõenditest peab alati arvesse võtma, kes on ütluste allikas. BB, kelle ütlustele viitab Harju Maakohus oma otsuses ja kelle ütluste alusel tegi süüdistaja ja ka Harju Maakohus oma järeldusi kuritegeliku ühenduse juhtimise ja struktuuri osas. BB on varem karistatud erinevate kuritegude eest, sh narkokuritegude eest, ise tarbis narkootikume ja käesolevas menetluses sõlmis prokuratuuriga kokkulepe väga soodsatel tingimustel. On ilmselge, et sellise isiku ütlused ei saa usaldusväärseteks pidada, sest antud juhul julgen väita, et BB näol on tegemist isikuga, kes oli huvitatud konkreetse tulemuse saavutamises ning on loogiline, et selle tulemuse saavutamiseks pidi ta andma vastavaid ütlusi. Analoogne olukord on ka SS, kelle ütlustele tugines prokurör ja viitab Harju Maakohus oma otsuses. Isegi kui SS on toime pannud koos Sergei Džavakjaniga kuriteo, mis on kvalifitseeritud
lg 1 järgi, siis see ei tähenda veel, et selline kuritegu oli toime pandud kuritegeliku ühenduse raames ja/või selle huvides. 5.3.2 Süüdistusaktist ning kohtuotsusest ei selgu kes, millal ja millised konkreetsed volitused määras Sergei Džavakjanile. Ei ole esitatud ka vastavaid ja veenvaid tõendeid selles osas. Ei selgu kes, millal ja millised konkreetsed otsustusõigused delegeeriti Sergei Džavakjanile. Ei ole esitatud ka veenvaid tõendeid, mille alusel saaks iga mõistlik inimene teha järelduse, et Sergei Džavakjan otsustas ja kontrollis kuritegeliku ühenduse poolt kuritegude toimepanemise, kuritegude toimepanemisest saadud varalise kasu jaotamise, kuritegeliku ühenduse rahastamise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise üle. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järeldusele ja milliste tõendite alusel, et GG ja SS olid värvatud just nimelt kuritegeliku ühenduse liikmeks. Tunnistajate ütlused selle kohta kes on kellele „parem käsi“ on oletus. Tegemist ei ole antud juhul usaldusväärse ja asjakohase 16
lg 1 järgi õigeks mõista 5.4 Kui kohus ei nõustu kaitsjaga, et Sergei Džavakjani tuleb
lg 1 järgi õigeks mõista, siis karistuse määramisel palun muu hulgas arvestada kohtupraktikat. Asjas nr 1-0711600 määrati karistusena
lg 1 järgi 7 aastat; nr 1-12-5792 määrati karistusena
Mõlemad asjad arutati ka üldmenetluses kolmes kohtuastmes. Apellant ei näe põhjust, miks käesolevas asjas (isegi kui kohus tuleb järeldusele, et kuriteo koosseis
lg 1 järgi on täidetud) tuleb Sergei Džavakjanile määrata prokuröri poolt küsitud karistust ehk 10 aastat vangistust. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne arvestades ka seda, et faktiliselt olid väidetavalt Sergei Džavakjani poolt toime pandud kuriteod, milles eest on kõige rangem karistus 5 aastat vangistus. Seega tuleb Sergei Džavakjanile mõista kergem karistus. 5.5 Apellant asub seisukohale, et maakohtu ostus kuulub tühistamisele ka laiendatud konfiskeerimise osas. Nii Sergei Džavakjani kui ka tema abikaasa VV poolt on antud selged ja ammendavad seletused vara ja tuluallikate kohta ning ei ole põhjust, miks peaks nende ütlused kahtluse alla seadma. Toodud arvestused Sergei Džavakjani ja VV tulude ja kulude kohta on ebaloogilised ja põhjendamatud. Kohtuotsusest ei selgu kuidas jõudis kohus järeldusele, et perioodil 01.01.2011.a kuni 14.03.2014.a esines Sergei Džavakjanil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 13 233,13 eurot ning VVl summas 29 574,03 eurot. Sergei Džavakjanil ja VV-l kui leibkonnal esines sellel perioodil teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas 42 807,16 eurot. Kuna VV ei ole antud juhul süüdistatava, siis miks peab tema põhjendama ja tõendama oma tuluallikaid. 17
Antud juhul ei saa tuginedes
lg 2 p 1 konfiskeerida VV-le nimele registreeritud sõiduk BMW 525i (reg.nr ZZZZZZ) isegi kui Sergei Džavakjan on süüdi kuriteo (
Kuivõrd antud juhul ei ole täidetud
6. Apellant Sven Sillar vaidlustab maakohtu otsust materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Tegelikult puudus üldse seaduslik võimalus
Samuti ei vasta Grigori Bagatõi tegevus
Harju Maakohtu poolt Grigori Bagatõile mõistetud karistus ei vasta talle süüks arvatud kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikule. 6.1 Ei süüdistusaktist, ega ka mitte vaidlustatud kohtuotsusest, ei selgu, milliste tegudega pani Grigori Bagatõi Leedus toime käibemaksu pettusi. Riigi täitevvõim ei ole süüdistusaktis selgitanud ja väljatoonud faktilisi tegusid, millest tulenevalt saaks Grigori Bagatõid käsitleda Leedus toimepandud tegude osas kaastäideviijana. Riigi kohtuvõim sai lähtuda ainult süüdistusaktis esitatud faktoloogiast ning ei esitanud tõenäoliselt seetõttu ka kohtuotsuses käsitlust Grigori Bagatõist, kui Leedus toimepandud maksukuritegude kaastäideviijast. Maakohtu otsusest ei selgu käsitlust, kuidas Grigori Bagatõi faktilised teod vastasid Leedus toimepandud käibemaksu pettuste puhul kaastäideviimise kvaliteedile. Kuna maakohus ei saa kohtuotsuses tugineda faktilistele asjaoludele, mida ei ole esitatud süüdistusaktis, siis pidanuks kohus Grigori Bagatõi Leedus toimepandud episoodides õigeks mõistma. Läti episoodidesse puutuvalt, siis juhatuse liikmena võib Georgi Bagatõi tõepoolest kanda vastutust SIA P kohustuste eest (kohtuotsus lk 132-133). Selles osas on oluline, et väidetav maksukahju ei ületa 40 000 eurot, mistõttu ei kuulu
Ülejäänud Lätis toimepandud käibemaksupettustes ei ole sarnaselt Leedu episoodidega, kohtuotsuses avatud Grigori Bagatõi rolli võimaliku kaastäideviijana. 6.1.1 Harju Maakohus ei ole pööranud tähelepanu Grigori Bagatõi õiguslikule staatusele. Tegemist on määratlemata kodakondsusega isikuga. Karistusseadustiku loogika kohaselt reguleeritakse selle õigusaktiga Eestis toimepandud kuritegude karistamist. Erandina sätestab
lg 1 p 1, et ka välismaal toimepandud kuriteole laieneb Eesti kriminaalõigus juhul, kui teo toimepanija on Eesti kodanik või välismaalane, kes on Eestis kinnipeetud ja keda ei anta välja. Grigori Bagatõi ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Tegemist on määratlemata kodakondsusega isikuga, ehk siis välismaalasega. Teda ei ole kinnipeetud. Järelikult, vastavalt
lg 1 p 2, ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev Grigori Bagatõile süüdistusaktis etteheidetud, kuid välismaal toimepandud õigusrikkumiste eest, karistust määrama. Kokkuvõtvalt leiab apellant, et
Sisuliselt ei vasta Grigori Bagatõi tegu aga maksukuriteo koosseisule süüdistusakti puudulikkuse tõttu, kuna seal ei ole avatud väidetava kaastäideviimise faktoloogiat. Reaalselt tuvastatud maksukahju ei vasta kuriteo tunnustele. Seega tuleb Grigori Bagatõi
6.2 Süüdistusakt esitati kohtusse 2016 aastal. Sellest ajast on oluliselt muutunud kuritegelike ühenduste kriminaalasjade kohtupraktika. Käesoleva kriminaalasja alustala – süüdistusakt – ei vasta nendele nõuetele, mida tunnustab viimase aja kohtupraktika. Riiklik süüdistaja ei ole pärast 21.02.2019 otsust kriminaalasjas 1-16-6452, pidanud vajalikuks süüdistust muuta. Olulisim Grigori Bagatõid puudutav puudujääk süüdistuses seisneb selles, et ei ole selgitatud tema rolli kuritegelikus ühenduses. Samas kohtupraktika kohaselt tuleb
alusel muuhulgas järgmiselt - Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et Grigori Bagatõi täitis olulist rolli kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul aprill 2012-2013 Leedu Vabariigis ja Läti Vabariigis maksualaste kuritegude, mis Eesti Vabariigis on kvalifitseeritavad
lg 1 järgi, toimepanemises, kus osales vähemalt 27.09.2012.a-st alates, mil vormistas end kuritegeliku ühenduse huvides Läti Vabariigis omandatud äriühingu SIA P (reg.kood XXXXXXXXXX) juhatuse liikmeks ning osales 07.12.2012 koos Sergei Džavakjani ja Vitali Kaeraga Läti Vabariigis äriühingu SIA P pangakontolt kuritegelikul teel saadud 155 100 euro suuruses summas sularaha Eesti Vabariiki toimetamisel. 6.2.3 Tegemist on ilmse vastuoluga, esmalt väidetakse, et alates aprillist 2012 täitis Grigori Bagatõi olulist rolli kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil Leedus ja Lätis maksualaste kuritegude toimepanemisel. Paar rida hiljem leitakse, et nendes maksukuritegudes osales ta vähemalt alates 27.09.2012. Apellant leiab, et hiljem esitatud väide on korrektne ja tõenditele tuginev. Kohtuotsusest nähtuvalt ei saa tõendipõhiselt Georgi Bagatõid seostada Lätis ja Leedus ajavahemikul aprillist 2012 kuni 27.09.2012 väidetavalt toimepandud pettustega. Kokkuvõtvalt ei ole süüdistusakti sellise sõnastuse ja Grgori Bagatõi faktilise tegevuse alusel, võimalik tõsikindlalt ja lünkadeta tuvastada, et ta kuulunuks kuritegelikku ühendusse. 6.3 Maksukuriteo eest mõistetud 1,5 aastane karistus tegelikult määratlebki Grigori Bogatõi võimaliku süü suuruse. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, kui formaalse kuriteo eest määratav karistus ei saa ületada karistust, mis on ettenähtud kuritegude eest, mille toimepanemisele oli kuritegelik ühendus mõeldud. Grigori Bagatõi karistus ei saaks ületada 3 aastat (maksimum
Arvestades seda, et Grigori Bagatõi oli kriminaalmenetluse ajal vabaduses, mil ta tõestas, et suudab elada õiguskuulekalt, tal on töökoht ja perekond (2 aastane laps), siis tundub reaalse vabaduskaotusliku karistuse mõistmine ülepingutatuna. 7. Apellant Risto Käbi asub seisukohale, et maakohtu otsuse lk 2 märgib kohus, et asja mahukuse tõttu ei loetle otsuses esitatud kirjalikke tõendeid. Nii toimides ei selgu kohtuotsusest, kas ja milliseid tõendeid kohus uuris, millised tõendid olid ja millised mitte lubatavad. Kohtu poolt tõendite arvestamine/mittearvestamine ei ole kontrollitav. Poole õigus tõendeid esitada ei saa olla vaid õigus lisada midagi toimikusse, vaid ka õigus, et kohus 19
Antud on algusaeg (aprill 2013), kuid puudub lõpp. Kaitseaktis taotleti juba süüdistusakti tagastamist prokuratuurile ebaselguse kõrvaldamiseks, mida aga kohus ei teinud. Seetõttu on Dmitri Sidorenkol terve menetluse jooksul puudunud info, kas ja millal on temale etteheidetud kuritegu
Kuna 01.01.2015 muutus
lg 1 sõnastus, olnuks ka seetõttu vajalik süüdistuse lõpu aeg määratleda, et oleks selge, milline seadus kohaldub. Kuna süüdistuse ebaselgus on rikkunud Dmitri Sidorenko kaitseõigust, tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks, mh süüdistuse täpsustamiseks selles osas. 7.2 Apellant leiab, et Dmitri Sidorenko süüditunnistamine
lg 2 p 3 (
XX puudusid mistahes õigused UUU asuva kinnistu suhtes ning ta on kinnistu omavoliline valdaja algusest peale. XX oli kinnistu valdaja, kuid see valdus ei olnud seaduslik. Samuti temaga seotud isikutel puudus ja puudub mistahes alus UUU kinnistu ja seal asuvate hoonete valdamiseks ja kasutamiseks. XX-le ei ole kunagi antud omaniku poolt kinnistu valdust ega luba seda kasutada, sh teha parendusi või eemaldada kinnistult selle osi. Sellekohaseid ütlusi andis kohtus kinnistu omanik KK. Vastupidist kinnitab üksnes XX enda jutt. 7.2.1 02.08.2010 sõlmitud kavatsuslepingu nr 1 lepingu pooleks ei ole mitte XX, vaid K OÜ. Tegu on kahe erineva isikuga, kelle samastamiseks puudub alus. Kavatsuste lepingus puuduvad mistahes kokkulepped selle kohta, et XX või tema esindatav juriidiline isik võiks kinnistut kasutama ja valdama hakata. XX väited tema valduse seaduslikkust ei kinnita. 7.2.2 XX ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti (nt üleandmisakt), millest nähtuks, et talle oleks kinnistu valdus üle antud või et talle kuuluks või oleks kuulunud selle kasutusõigus. Seda ei tõenda menetluses esitatud ilmselt võltsitud volikiri XX nimele, mis kopeerib oma sisus volikirja, mille alusel jurist DD oli XX esindatud ettevõttega kavatsuste lepingut sõlmides volitatud. Võltsimise vajadus iseenesest viitab selle eesmärki silmas pidades tugevalt 20
Sellise õigusvastasust välistava asjaolu toob välja ka Riigikohtu 12.10.2012 otsus kriminaalasjas 3-1-1-40-12, täpsemalt selle p 11. Seega tegutses Dmitri Sidorenko kindlas teadmises, et toetab oma tegevusega õiguspärast nõuet. 7.2.4 28.10.2013 kell 14.47 toimunud kõnes Sergei Džavakjaniga (jälitustoimingu protokoll nr 8) märgib Dmitri Sidorenko ära, et ütles XX-le, et tuleb Märjamaale reedel (01.11.2013 oli reede). Seega teavitas Dmitri Sidorenko XX oma tulekust ette, mis sissetungimise ja hõivamise plaani seisukohast oleks täiesti ebaloogiline samm, kuna üllatusmomendist loobumine neid tegevusi ei lihtsusta. Etteteatamine oli tehtud pigem eesmärgiga, et XX teaks kohal olla, et viimasega kinnistut puudutavast veelkord suhelda. 7.2.5 Dmitri Sidorenkot süüdistatakse mh UUU hoonesse tungimises akna lõhkumisega, seda koos Tanel Mandelkorniga. Kohtus uuritud tõendid seda etteheidet ei kinnita. Nii ütluste kui muude tõendite alusel ei saa teha järeldust, et selle mehe all peeti silmas Dmitri Sidorenkot. Maakohtu otsuse lk 15 märgib ekslikult, et XX kohtus antud ütlused nimetasid Dmitri Sidorenkot nimeliselt. Samuti ei tähendaks aia taga auto juures seismine kinnistul viibimist. Dmitri Sidorenko ja Sergei Džavakjani telefonisuhtlusest nähtub, et Dmitri Sidorenko jälgib toimuvat eemalt, mitte ei ole kinnistul vahetult sündmustes osalemas. 7.2.6 XX kinnitab kõigi teiste ütlusi, et 01.11.2013 tema eluruumidesse ei sisenetud, mis teeb alusetuks vastava süüdistuses tehtud etteheite. Isegi kui möönda, et UUU hoones võis olla mõni elamiseks kasutatav ruum, ei saa aktsepteerida käsitlust, et see muudab terve kinnistu eluruumiks. Kinnistusraamatu väljavõte näitab kinnistu sihtotstarbeks 100% tootmismaa. Kui süüdistatavad ei tunginud eluruumidesse ega kavatsenud kinnistut hõivata, puudub neile ette heidetud kuriteo koosseis. Süüdistuse jaoks parimal juhul on siis tegu väärteoga, mille eest kriminaalkorras karistada ei ole võimalik. 7.2.7 Maakohus on tuginenud selles süüdistusepisoodis väga oluliselt XX ütlustele ja kirjalike tõenditena dokumentidele, mis peegeldavad samuti just XX enda käsitlust juhtunust. Maakohtu otsuses puudub igasugune kriitiline käsitlus XX kui tõendiallika usaldusväärsusest, mis sest, et menetluses on osundatud XX kriminaalsele taustale mh kelmuste ja võltsimiste toimepanijana, samuti võltsingu esitamisele tõendina XX poolt ka käesolevas kriminaalmenetluses. Maakohtu poolt sellele mistahes tähelepanu mitte osutamine jääb XX tausta ja tõendi allika tähtsust kohtu jaoks arvestades arusaamatuks. 7.3 Apellant leiab, et Dmitri Sidorenko tuleb süüdistuses
Ühised lõunatamised, sportlik ja muu tegevus, mis ei seondu ühelgi moel kuritegude toimepanemisega ei anna alust rääkida Dmitri Sidorenko tahtlusest kuuluda kuritegelikku ühendusse. Kogutud tõendid ei kinnita samuti Dmitri Sidorenko väidetavat kõrget positsiooni kuritegelikus ühenduses ja nende alusel ei ole võimalik üldse aru saada, mis oli see väidetav panus, mille Dmitri Sidorenko väidetava kuritegeliku ühenduse liikmena andis. 7.3.1 Ainus Dmitri Sidorenkole ette heidetav kuritegu peale kuritegelikku ühendusse kuulumise ongi juba käsitletud süüdistus
lg 2 p 3 (
Maakohtu otsuse lk 191 järeldus, et Dmitri Sidorenko oli teadlik kuritegeliku ühenduse eesmärkidest ja aitas neile kaasa, ei põhine tõendite analüüsil. Maakohtu otsuse lk 147 märgitakse ekslikult nagu oleks OO andnud ütlusi Haron Dikajevi poolt Dmitri Sidorenko määramise kohta tema kontaktisikuks peale Džavakjani kadumist. OO selliseid ütlusi andnud ei ole. 7.3.2 Dmitri Sidorenko telefonisuhtlusest teiste kuritegeliku ühenduse väidetavate liikmetega (sh Dikajevi ja Džavakjaniga) ei nähtu ühelgi juhul käskivat tooni (alluva ja ülemuse suhteid), resoluutseid korraldusi ühes või teises suunas ega rahulolematust. Üksikud kutsed spordiklubisse, millele Dmitri Sidorenko vastab, ei tähenda võetud kohustust korraldustele alluda. Mõistetamatu on, kuidas Sergei Džavakjan saab olla Dmitri Sidorenko üks ülemustest, kui ette kannab ta ise, mitte väidetav alluv. 7.3.3 Asjaolu, et Haron Dikajev usaldab Dmitri Sidorenkot seoses varasema ühise seadusliku äritegevusega, ei tähenda see seda, et Dmitri Sidorenko on kuritegeliku ühenduse liige kõrgel positsioonil. Maakohtu viide O ütlustele Dmitri Sidorenko tema kontaktiks nimetamisest Dikajevi poolt on ebaõige, kuna O selliseid ütlusi ei andnud. Telefonisuhtlus, st enne aprilli 2013 ja alates aprillist 2013 Dmitri Sidorenko ja teiste süüdistatavate vahel seda, et nad käivad omavahel läbi (ja neil on vastav suhtlusstiil) ja et saalis ühine treenimine ei ole tingimata märk kuritegelikku ühendusse kuulumisest. Mitte kusagilt ei nähtu, et Dmitri Sidorenko oleks just alates 2013. aasta aprillist hakanud teistega suhtes käituma erinevalt, panustama rohkem ühisesse tegevusse vms. Ka detsembris 2013 osalemine tulu jaotamises ei ole kuritegu ega tähenda selline jaotamine seda, et see tegevus oleks olnud ühenduse raamides. 2014 viidatud kõnedest ei nähtu, et Dmitri Sidorenko kuuluks ühendusse. Asjaolu, et Dmitri Sidorenko sai Haron Dikajevilt raha, siis vaatluse põhjal ei ole selge, miks raha anti ning märkida tuleb sedagi, et raha andi Oleinikule, mitte Sidorenkole. 7.3.4 Süüdistuse hinnangul oli spordiklubi „T“ saal Tallinnas Tartu maanteel kuritegeliku ühenduse staap, kuhu pääsesid vaid selle tähtsamad liikmed. Kui Dmitri Sidorenko seal käis, siis olevat ta grupeeringu liige. Asjas kogutud tõendid külastajate nii kitsast ringi ei toeta, samuti selgub, et spordisaali kasutati siiski spordi tegemiseks. Pole võimalik väita, et Dmitri Sidorenko puhul oleks pelgalt spordiklubis „T“ viibimise ja trenni tegemisega tõendatud kuritegeliku ühenduse liikme staatus. 7.3.5 Maakohtu otsuses seostatakse Dmitri Sidorenkot alusetult juhtumitega, kus väidetava kuritegeliku ühenduse liikmeid olla karistatud sisemiste reeglite rikkumise eest. UU väidetava karistamise episoodis on lööjaks peetud Sergei Džavakjani, mitte kedagi teist. Juhtumile eelnenud telefonikõnedest Sergei Džavakjani ja Dmitri Sidorenko vahel ei nähtu, et nad oleksid leppinud kokku osaleda ühiselt UU suhtes vägivalla kasutamises. Dmitri 22
lg 1 järgi õigeks mõista, puudub
Ka süüdimõistva otsuse tegemisel ei ole konfiskeerimise asendamiseks raha välja mõistmiseks Dmitri Sidorenkolt alust. Esmalt on Dmitri Sidorenko nn illegaalne sissetulek konstrueeritud elatusmiinimumi baasil. Võrreldes ka teiste süüdistatavatega on Dmitri Sidorenko tulud olematud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et Dmitri Sidorenko tegelik elatustase oleks märkimisväärselt kõrge. Vastupidi, asjas on tuvastatud materiaalsed raskused, mis Dmitri Sidorenkol süüdistuse perioodil olid, sh pidi ta oma sõiduauto võõrandama O-le. Dmitri Sidorenko kodus toimus läbiotsimine ja selle protokoll on esitatud asjas tõendina. Ilmselt ei leitud sealt midagi vähegi väärtuslikku, sest midagi konfiskeerimise tagamiseks ära ei võetud ega arestitud. 7.6.1 Asjas puuduvad andmed, et Dmitri Sidorenko oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse enne 2013. aasta aprillikuud, mistõttu sissetulek perioodil 01.2011-04.2013 ei saa pärineda kuritegelikku ühendusse kuulumisest ja see tuleks arvestamata jätta. Miks on valitud välja periood alates 01.2011, mitte mõnest varasemast või hilisemast ajast jääb nii maakohtu otsusest, kui 16.10.2015 vaatlusprotokollist arusaamatuks. 24
Apellatsioonikaebuse esitaja leiab, et käesolevas kriminaalasjas Riigikohtu lahendis nr 1-186452 märgitud kriteeriume ja spetsiifilisi kuritegeliku ühenduse organisatsioonidelikti tunnuseid tuvastatud ei ole. Maakohus rõhutab otsuses kuritegelikku ühenduse suhtes just 25
Apellatsioonikaebuse esitaja leiab, et vaatamata maakohtu poolt hoolikalt tehtud arvutustele, millega maakohus ise hindas väidetavat Läti ja Leedu Vabariigile käibemaksupettustega tekitatud kahju suurust, puuduvad õiguslikud alused lugeda selle kahju tekitamist süüdistavate poolt tõendatuks, aga samuti puuduvad õiguslikud alused Eesti Vabariigis isikute süüdimõistmiseks süütegude eest, mis on toime pandud teise iseseisva riigi territooriumil ja selle riigi õigusruumis. Riigikohus on lahendis 3-1-1-23-15 selgitanud, kuidas tuvastada maksudest kõrvalehoidumise toimepaneku kohta , rõhutades, et MKS § 153-1 ettenähtud süüteo täideviimise koht saab olla üksnes seal, kus isik tegutses või kus ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Maakohus tuvastas, et süüdistavate ja nende kaasosaliste loodud äriühingud tegutsesid üksnes Lätis ja Leedus, millistes riikides maksukorraldusega tegelevad ametiasutused ja ka vastavad nendes riikides süüteomenetluse alustamiseks pädevad ametiasutused ei olnud alustanud süüdistuses viidatud äriühingute suhtes ei väärteo- ega ka süüteomenetlusi, kuid maakohus ei pööra sellele tähelepanu ja asub tegutsema nende pädevate riiklike institutsioonide asemel ja nende eest. 8.2.1 Lähtuvalt teostatud arvutuste tulemusest on kohus järeldanud EV
-1 ettenähtud süüteokoosseisu tõendatuse, kuivõrd kohtu enda poolt välja arvutatud ja kõigilt sellistelt tehingutelt arvutatud ja kokku liidetud summa ületab Eesti Vabariigis kehtiva suure kahju määra. Kaitse leiab, et sellega on kohus ise asunud looma tõendit, mis ei saa olla menetlusseadustiku kohaselt lubatav. Kohtu enda poolt tehtud arvutused, pealegi veel mitte Eesti Vabariigis, vaid erinevas suveräänses riigis teostatud tehingutelt tekkiva ja Eestist erineva määraga käibemaksukohustuse suuruse kohta ei saa küll selliseks tõendiks olla. 8.2.2 Maakohtu arvutustes puuduvad üldse viited Lätis ja Leedus kehtivale deklareeritava ja tasutava käibemaksu arvutamise korrale (EV Käibemaksuseaduse § 29), kuigi kohus oleks pidanud ilmtingimata juhinduma just sellisest seaduses sätestatud käibemaksu arvutamise korrast, kui ta võttis enda peale teises riigis kehtiva seaduse alusel käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse väljaarvutamise. Maakohus ei ole oma arvutustes näiteks mitte ühelgi korral deklareeritava ja tasutava käibemaksu suuruse arvutamisel tasaarvestanud sisendkäibemaksu tehingutelt, mida needsamad äriühingud tegid, ostes erinevaid kasutatud autosid ja makstes nende eest koos käibemaksuga. 8.2.3 Maakohus on leidnud, et isikuid, kes on juhtinud äriühinguid, millised on teostanud kauba käivet mitte Eestis, vaid väljaspool selle territooriumi ning on nende tehingutega omandanud käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse mitte Eestis , vaid Lätis ja Leedus, on võimalik Eesti Vabariigis kehtiva kriminaalseadustiku alusel Eesti Vabariigi kohtu poolt ja Eesti Vabariigi territooriumil selle eest süüdi mõista, ilma et konkreetsed Läti või Leedu volitatud asutused oleksid seda Eesti Vabariigilt taotlenud või Eesti Vabariigi kohtuvõime volitanud nende isikute süüdimõistmiseks. 27
sätestab, et Eesti Karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Ilmselge on, et väidetavaid käibemaksupettusi ei pandud toime Eesti territooriumil ja järelikult Eesti Karistusseadus nende suhtes ei kehti ning isikuid ei ole võimalik Lätis ja Leedus toimepandud süütegude eest Eestis ja Eesti karistusseadustiku alusel süüdi mõista. 8.2.4 Ei ole tõendatud, et neid tehinguid oleks teostatud konkreetselt kuritegeliku ühenduse huvides ja selle eesmärkide saavutamiseks.
sätestab, et teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta üksnes siis, kui see on esimese astme kuritegu ja kahjustab Eesti elanikkonna elu ja tervist, eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda.
järgi kvalifitseeritav süütegu ei kujuta endast
tunnustele vastavat tegu ja järelikult selle süüteokoosseisu puhul
8.3 Apellant palub Tanel Mandelkorni
lg 2 p 3 (
Maakohus on selle Tanel Mandelkornile esitatud süüdistuse osas teinud ebaõiged järeldused, tõlgendades
266 lg1 loetletud süüteo objektiivse külje elemente ebaõigesti, kusjuures kohus kirjeldab tõendeid puudulikult, valikuliselt ja vastuolus nende tegeliku olemusega. 8.3.1 Maakohus on leidnud, et XX poolt UUU kinnistu omavoliline valdamine ei oma karistusõiguslikus mõttes asjaolude hindamisel mingit olulist tähendust, kuivõrd “seaduslikku valdust eeldatatakse.“ Sellise karistusõigusliku kontseptsiooni rakendumisel ei oleks omanikul üldse võimalik oma rikutud valdust omaabi korras taastada. Maakohus on jätnud absoluutselt tähelepanuta kinnistu omaniku KK kohtule esitatud seisukoha, mis oli kooskõlas AÕS § 41 lg 3 ja milles kinnistu omanik kinnitas, et XX oli kinnistu valduse saanud ilma omaniku teadmata, salaja ja omavoliliselt ning et tema omanikuna 23.10.2013.a. Tanel Mandelkornile antud notariaalse volitusega soovis kinnistu seaduslikku valdust taastada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. 8.3.2 Kohtule oli esitatud kirjaliku dokumendina ka 23.10.2013.a. KK volitus, kuid kohus sellele tähelepanu ei pööra ja on teinud täiesti meelevaldseid järeldusi, nagu oleks sissetungimine kinnistule toimunud lausa kuritegeliku ühenduse huvides, milline väide ei ole absoluutselt kooskõlas asjas tegelikult kindlaks tehtud asjaoludega. Sergei Dzavakjani kui absoluutselt asjatundmatu isiku ebamäärased telefonikõnedes esitatud väited olid kohtulikul uurimisel usaldusväärselt ümber lükatud tunnistaja K ütlustega, kuid kohus on ilma seadusliku aluseta jätnud selles osas tunnistaja K ütlused arvestamata. 8.3.3 Maakohus on täiesti ebaõigesti lugenud tõendatuks, et Tanel Mandelkorni poolt tööstushoonesse sisenemine toimus ukse lahtimurdmise teel. Tanel Mandelkorn on kohtule selgitanud ja KK on seda kohtule kinnitanud, et Tanel Mandelkorn teavitas kinnistu omanikku sellest, et kinnistu omaniku poolt temale hoonesse sisenemiseks antud võtmed ei sobi ja ta sisenes tööstushoonesse pärast omaniku selget korraldust kinnistule siiski igal juhul siseneda. Ta tegi seda lahtise akna kaudu ning hoonesse viiva ukse avas ta seestpoolt, ilma et seda oleks vaja olnud lõhkuda. Seda, et hoone uks ja lukk ei olnud lõhutud, kinnitas kohtulikul arutamisel üle kuulatuna ka XX ise. 8.3.4 Tõendatud on, et kinnistu ja selle oluliseks osaks oleva tööstushoone ainus seaduslik omanik oli ja on käesoleval ajal KK. Järelikult kuulub temale ka õigus käsutada ja vallata kinnistul asuvaid ja kinnistu oluliseks osaks olevaid asju, sealhulgas tööstushoone aknaid ja 28
Kaitsja leiab, et selles episoodis on maakohus ilma seadusliku aluseta ainsa tõendi allikana vastuolus KrMS § 15 lg 3 tuginenud samas asjas süüdimõistetud isiku BB eeluurimisel antud ütlustele, mis ei ole lubatav. Kaitsja leiab, et BB eeluurimisel antud ütlused tulnuks täies ulatuses tõendite hulgast välja jätta kui ebausaldusväärsed ja tõendamata. 8.4.1 Sõiduato BMW ei kuulunud mitte isiklikult BB-le, vaid tema poolt juhitavale äriühingule. Järelikult isikuks, kes võinuks üldse esitada omandiõiguslikke pretensioone ja nõuda sõiduauto selle kasutaja VV nimele ümberregistreerimise käsitlemist karistusõigusliku süüteona, ei olnud mitte BB ise füüsilise isikuna, vaid eraldiseisev juriidiline isik – OÜ P. See isik ei olnud aga kriminaalasja mitte ühelgi moel kaasatud. 8.4.2 Sõiduauto tegelik valdus oli selle omandamisest alates sama BB teadmisel ja nõusolekul üle antud VV-le ning oli kokku lepitud temale omandi üleandmises. BB OÜ P juhatuse liikmena pidi olema teadlik vähemalt alates tehingu tegemise aasta eest majandusaasta aruande koostamise ajast järgmise majandusaasta alguses, et äriühingule kuuluv vara on läinud teise isiku omandisse. Mitte mingeid nõudeid tehingust möödunud kahe aasta vältel BB mitte kellelegi ei esitanud. Järelikult oli ta äriühingu juhatuse liikmena tehingu tagantjärgi heaks kiitnud, mistõttu tema väited tehingu teostamisest ilma tema teadmise ja nõusolekuta kujutavad endast paljasõnalist väidet ja tuleb jätta tähelepanuta. 8.4.3 BB allkirja võltsimist sõiduauto müügilepingul on Tanel Mandelkorn eitanud. Ekspertarvamus on antud tõenäolises, mitte kategoorilises vormis. Järelikult esineb põhjendatud kahtlus T. Mandelkorni süüs võltsimise episoodis, millised kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada kohtualuse kasuks. 8.5 Apellant palub kohaldada KrMS § 7 lg 3 ja Tanel Mandelkorn kõrvaldamata kahtluse tõttu õigeks mõista
Kaitsja leiab, et tahtlik vägivallateo toimepanemine Tanel Mandelkorni poolt NN suhtes ei ole küllaldase usaldusväärsusega tõendatud. Tunnistaja EE tegelikult sündmust pealt ei näinud, kinnitas üksnes, et tema hinnangul toimus teisel pool tema poolt pestavat autot rüselus ja sel päeval karke kasutanud NN ja temaga sõnavahetuses olnud mees kukkusid. Ka NN ise kinnitas kohtus ülekuulamisel, et oli sellel päeval tööl karkudega, võis seetõttu libiseda ja nemad koos Tanel Mandelkorniga kukkusid. 8.5.1 NN-l esinenud kehavigastuse: rindkere põrutuse tekkimise tõenäoline viis oli just kahe isiku korraga kukkumine, mistõttu NN-l vigastuste olemasolu ei tõenda seda, et ta need 29
lg 1 järgi puudub üldse seaduslik alus konfiskeerimise asendamise kohaldamiseks tema suhtes, kuid leiab, et siiski on vajalik peatuda selle summa arvutamise metoodikal, et juhtida kõrgema astme kohtu tähelepanu olulistele vigadele väidetava kuritegeliku tulu arvutamisel kohtu poolt. 8.6.1 Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata tõendatud asjaolu, et Tanel Mandelkornil oli vahetult enne prokuratuuri poolt tema tulu arvestamise algperioodi - 22.10.2010.a. - olnud suures summas legaalne sissetulek MMM kinnistu müügi näol, millisest müügist laekus Tanel Mandelkornile arvestatav summa – 290 000 eesti krooni, mis eurodes on 18 654,31 eurot. Maakohus on ebaõigesti Tanel Mandelkornilt laiendatud konfiskeerimisele kuuluva tuluna arvestanud tema tüdruksõbra AA väidetavalt sissetulekutega katmata tulu summas 34 345,41 eurot. Selliseks ühiseks tulude ja kulude arvestamiseks puudus maakohtul õiguslik alus. AA ei olnud Tanel Mandekorniga abielus, ta on eitanud ühist majapidamist ja puuduvad tõendid, mis tõendaksid ühise majapidamise olemasolu. Asjaolu, et AA ütluste andmisest kohtus keeldus, ei kujuta endast tõendit nende ühise majapidamise kohta. 8.6.2 Alusetult on jäetud Tanel Mandelkorni legaalse sissetulekuna arvestamata tema poolt 2013.a. saadud SMS laenud kogusummas 19 917,48 eurot. Ülejäänud osas oli Tanel Mandelkorni ema, venna ja venna abikaasa ütlustega tõendatud, et perekond toetas Tanel Mandelkorni perioodiliselt materiaalselt erinevate kulutuste tegemiseks sularaha maksetega, mis moodustasidki tema need sissetulekud, mida maakohus on lugenud kuritegelikuks, kuid mis tegelikult seda ei olnud. 8.6.3 Kaitsja leiab, et tõendatud on vähemalt legaalne sissetulek kinnistu müügist laekunud raha näol summas 18654,31 eurot ja laenuna saadud raha 19 917, 48 eurot tulnuks legaalsete tuludena arvesse võtta, arvestusest maha võtta aga AA väidetavalt tõendamata tulu summas 34 354,41, jättes selle summa väidetava ebaseadusliku tulu arvestusest välja . 8.7 Kaitsja peab vajalikuks märkida, et kui kohus ei nõustu kaitse väidetega kogu ulatuses ja peaks leidma, et mingis osas on süüdistus tõendamist leidnud, siis kuulub Tanel Mandelkornile mõistetav karistus vastavalt vähendamisele. Kaitsja peab vajalikuks juhtida ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et üldiselt on kohtute karistuspraktika käesoleval ajal ebakohaselt ja põhjendamatult oluliselt (isegi kordades) erinev isiku süüditunnistamisel kokkuleppemenetluses ja üldmenetluses. 8.7.1 Tanel Mandelkorn soovib Tallinna Ringkonnakohtule avaldada, et enne süüasja läbivaatamist üldmenetluses toimusid korduvad läbirääkimised prokuröriga, et saavutada kokkulepet kriminaalasja kohtusse saatmiseks kokkuleppemenetluses ja siis kinnitas prokurör talle, et süüdistuses temale inkrimineeritud süütegude eest mõistetava karistuse määraks kõigi süütegude eest kokku on 5 aastat. Üldmenetluses oli aga prokurör karistusettepanek tervelt kaks korda suurem. Tanel Mandelkorn leiab, et sama süüdistuse mahu eest mõistetav karistus ei saa olla niivõrd drastiliselt erinev. Tanel Mandelkorni eesmärgiks ja sooviks ei ole kunagi olnud kuritegude toimepanemine. Ta on varem kohtu poolt karistamata isik ning oli võib-olla ülemäära naiivselt veendunud, et tema tegevuses midagi kriminaalset ei ole. Tanel Mandelkorn leiab, et temale Harju 30
MS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Juhul kui kohus leiab, et tegemist on jätkuva kuriteoga, tuleb menetlus kõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel.
lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral.
lg 6 sätestab, et kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Jevgeni Podolinski juurest leiti helisummuti taoline ese 06.04.2015.a. Jevgeni Podolinski sõnade kohaselt oli ta nimetatud helisummuti taolise eseme soetanud aastal 2003.a. Aastaks 2020 on kuriteo toimepanemisest möödunud 17 aastat. Kohus ei ole teistsugust aega tuvastanud. 9.1 Kohtule on esitatud ekspertiisiakt nr 15E – TB0050, selles (kd 38 lk 179 p. 5) on kirjas, et helisummuti ei kuulu tulirelva olulise osa hulka /sobib kasutamiseks kuni 6 mm kaliibriliste pneumo- ja tulirelvadega tulistamisel. Tegu on signaalpüstoliga ja padrunid samuti ei kuulu ei gaasi- ega tulirelva laskemoona hulka. Ekspertiisiaktist ei selgu, kas leitud helisummuti taolise eseme puhul oli tegu tehase poolt valmistatud tulirelva lisaseadmega või omavalmistatud esemega. Tehase poolt valmistatud tootel peaks olema ka tehase markeering. Ekspertiisiaktis ei mainita, et ekspertiisiks esitatud esemel oleks mingisugune tehase markeering. Katsetusi ei tehtud. Millele tugineb eksperdi järeldus – jääb selgusetuks. Jevgeni Podolinski juurest ei leitud tulirelva, millele võiks leitud helisummuti sobida. Selleks, et kasutada helisummutit, peab tulirelv olema vastava ettevalmistusega. Tulirelval peab olema vastav keere, mille otsa helisummuti keerata. Pneumorelvade puhul tavaliselt helisummutit ei kasutata. Eksperdi arvamusest ei ole võimalik teha järeldust, kas Jevgeni Podolinski juurest leitud helisummuti sobib tsiviilkäibes või relvajõududes olevatele tulirelvadele, millel on vastav keermestik juba olemas, et sinna otsa saaks keerata helisummuti. Kui Jevgeni Podolinski juurest leitud helisummuti keermesamm ei vasta tööstuslikult valmistatud tulirelvade keermesammule, sellisel juhul on tegemist helisummuti taolise esemega, mille hoidmine ei ole seadusega keelatud. Ekspertiisiaktis puudub järeldus, millise relvatüübile ekspertiisiks esitatud detail sobib. Öeldud on ainult, millise kaliibriga padruneid saab esitatud detailis kasutada. 9.2 Apellant Gennadi Kull asub seisukohale, et Jevgeni Podolinski tuleb
Kaitsja leiab, et
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise põhistused on lugejale mitte jälgitavad ning kohus tugineb valdavalt kaassüüdistatavate ja tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlustele, mistõttu pole järgitud KrMS § 15 lg-s 3 sisalduvat nõuet. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud, et Jevgeni Podolinski oleks mingilgi määral tegutsenud kuritegeliku ühenduse huvides. Mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et Jevgeni Podolinski oleks mingit kaupa tellinud, kas oma või võõra dokumendiga. Samuti puuduvad tõendid asjaolust, et Jevgeni Podolinski oleks saanud mingitki rahalist või ainelist kasu teiste isikute poolt korda saadetud kuritegudelt. Samuti on tõendamata, et Jevgeni Podolinski oleks maksnud nn kuritegeliku ühenduse kassasse kümnist. Asjaolu, et Kaer kinkis mõned asjad oma tuttavale ja tõi mõne asja spordiklubisse ei ole samastatav kümnise maksmisega või 31
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tõesti toime pandud, kuid mitte Jevgeni Podolinski poolt ja veelgi vähem Jevgeni Podolinski kui kuritegeliku ühenduse liikme poolt. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kelmuste teel saadud kasu oleks arvatud kuritegeliku ühenduse kasuks. Asjaolu, et mõned esemed kingiti tuttavale isikule, ei tähenda veel seda, et tegu oli korda saadetud kuritegeliku ühenduse poolt ja huvides. Kehtiv
Kaitsja leiab, et Jevgeni Podolinski suhtes puudub süüteokoosseisule vastav subjektiivne koosseis. 9.3 Apellant Gennadi Kull leiab, et Jevgeni Podolinski tuleb
Kaitsja leiab, et kohtumenetluse jooksul uuritud materjalide põhjal ei ole tõendatud, et UAB A oleks tekitanud käibemaksu maksmata jätmisega kahju kas Leedu või Läti Vabariigile. Otsuses on kirjas, et Jevgeni Podolinskil, tekkis sõidukite müügiga ajavahemikul 18.10.2012.a kuni 18.01.2013.a vähemalt viieteistkümne tehingu deklareerimiskohustus ning nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustus 2012.a oktoobris 6 959,50 eurot, 2012.a novembris 214 263,50 leedu litti (62 833,87 eurot) ja 2012.a detsembris 75 771,70 leedu litti (22 220,44 eurot), mille UAB A jättis deklareerimata ja tasumata, tekitades Leedu Vabariigile kahju kokku vähemalt 92 013,81 euro suuruses summas. Arvestuse on teinud prokurör aga mitte Leedu Vabariiigi arvutamiseks õigustatud asutus. Prokurör tõi esile, et saadud vastustest nii Leedust kui ka Lätist, teatati, et deklaratsioone ei ole esitatud ning seetõttu ei ole võimalik arvutusi teha. Millise seaduse alusel on prokuröril õigus arvutada Leedu Vabariigile tekitatud kahju? 9.3.1 UAB müüs auto suurele ettevõttele, kes müüs auto edasi ning küsis riigilt käibemaksu tagasi. Tekib küsimus, millal sai riik kahju kas siis kui UAB A jättis autode müügi deklareerimata või siis kui suur ettevõte küsis riigilt müügist saadud käibemaksu tagasi. Kaitsja on seisukohal, et UAB A deklareerimata jätmisest ei tekkinud ei Leedu ega ka Läti Vabariigile mingit kahju. UAB A tegevusetusest võis tekkida olukord, et ei Leedu ega ka Läti Vabariik ei saanud tulu, kuid UAB dokumentide esitamata jätmisest ei tekkinud mitte mingil juhul nimetatud riikidel kahju. Kahju tekkis sellest, et firmad, kes UAB A-lt autosid ostsid, küsisid riigilt autode müügile lisatud käibemaksu riigilt tagasi. Kui ei oleks tehingu ketis olnud suurettevõtteid, siis olnuks pettus pea võimatu, sest pettuse lõpp tarbija UAB A jaoks oli suur ettevõte. UAB A-l oli samasugune õigus riigilt käibemaks tagasi küsida nagu seda tegi suurettevõte. Süüdistusaktis on kirjas, et käibemaksu peab tasuma lõpptarbija. UAB A ei ole kunagi olnud lõpp tarbijaks. 9.3.2 Eestis kehtiv Käibemaksuseadus sätestab tingimused, millal ja kes peab käibemaksu maksma ja millises suuruses, samuti reguleerib seadus juhud millal võib sisendkäibemaksu maha arvata. Süüdistusaktis ei ole märgitud, millise riigi kas Leedu Vabariigi või Läti Vabariigi käibemaksuseadust rikuti ning puudub ka viide käibemaksuseaduse paragrahvile ja punktile, mida rikuti. Asja materjalide juurde ei ole lisatud ei maksueksperdi arvamust. Riiklik süüdistaja tugineb arvutustes ja maksukohustuse rikkumise põhistamisel enda subjektiivsetele oletustele, mis ei tugine seadustele nii nagu ta esitas väite, et tegu on 32
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemine kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks läbi selle, et S värbas tema poolt välja töötatud skeemi elluviimiseks isikuid, kes olid omavahel tuttavad ja kes omakorda tutvustasid Sale isikuid, keda S võib oma skeemi elluviimisel kasutada, ei tähenda veel seda, et tegemist oli kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuriteoga. Kohtuotsuses on kirjas, et kogu tegevust juhtis SS. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud, et SS oleks kuritegeliku ühenduse juht või looja. 9.4 Apellant Gennadi Kull asub seisukohale, et Jevgeni Podolinski tuleb
lg 1 järgi temale esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna Jevgeni Podolinski tegutsemine ei vasta
Süüdistaja ei ole Jevgeni Podolinski ega ka mitte ühegi teise süüdistatava osas välja toonud, milline oli ühe või teise isiku roll. Jevgeni Podolinski ei ole võtnud osa ei B ega ka QQ karistusaktsioonist. Ei B ega ka QQ ei ole esitanud politseile vastavasisulist avaldust. Kriminaaltoimikus puuduvad ka muud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid Jevgeni Podolinski poolt BB või QQ peksmist. Kõne olemasolu üksi ei saa olla tõendiks kehalise väärkohtlemise toime panemise kohta. Kehaline väärkohtlemine eeldab ka kehaliste vigastuste olemasolu, kuid vigastuste olemasolu kohta kohtumaterjalide hulgas tõendeid puuduvad. 9.4.1 Süüdistusest ei selgu, milline oli Jevgeni Podolinski roll nn kuritegelikus ühenduses. Kohtumenetluse käigus ei esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Haron Dikajev oleks loonud kuritegeliku ühenduse ning Jevgeni Podolinski oleks astunud selle liikmeks. Kohtumenetluse käigus ei tuvastatud Haron Dikajevil nn ühiskassa olemasolu. Kohtumenetluses uuritud dokumentidest lähtuvalt ei tuvastatud, et Jevgeni Podolinski oleks mingigi summa andnud nn kuritegeliku ühenduse ühiskassasse. Asjaolu, et Haron Dikajev nõudis kelleltki auto pesemist või endale järgi tulemist, et tähenda veel seda, et Jevgeni Podolinski oleks olnud kuidagi Haron Dikajeviga seotud. Jevgeni Podolinski tunnistas 33
lg 1 järgi SSle ja mida prokurör nõuab Jevgeni Podolinskile ühe ja sama kuriteo eest, siis on igale isikule arusaadav, et karistuse määrad on väga ebavõrdsed. SS puhul piirdus prokurör kokkuleppemenetluses 4 aastase 10 kuulise tingimisi vabaduskaotusliku karistusega ilma kontrollnõueteta, kuid Jevgeni Podolinski puhul taotles karistuseks 7 aastat reaalset vanglakaristust, vaatamata asjaolule, et Jevgeni Podolinski tegutses SS juhiste järgi ning SS kasutas ilma Jevgeni Podolinski teadmata Jevgeni Podolinski isikuandmeid. 9.6 Kaitsja leiab, et rikutud on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel
lg 1 p-i 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks on see kui kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohtulahendi põhjendamiskohustus tuleb ka inimõiguste konventsiooni artiklist 6 tuleva ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest. Inimõiguste kohtu lahendist nr 10485/13 tuleb süüdistatavale õigus saada aru kohtuotsuse põhjendusest, st isikule peab olema arusaadav, milliste tõendite ja faktiliste asjaolude pinnalt andis kohus oma vastused. Kohus pole vähimalgi määral selgitanud, millistele asjaoludele toetudes on kohus lugenud tuvastatuks, et Eduard Oleinik teadis ühenduse süüdistusaktis nimetatud eesmärkidest ning kuidas aitas tema tegevuse nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Ka pole kohus põhjendanud, millistele asjaoludele toetub kohtu järeldus, et süüdistatav on teo toime pannud raskeima süüvormiga (tahtlusega). Kohus on näiteks osade süüdistatavate
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.