← Eesti

2-20-125472/5

Obsah (6)§ 660§ 661§ 372§ 70§ 371§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetlus) Menetluse staadium nr 2-20-125472 OÜ Akti

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD Hageja esitas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Võlgnevus tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel 15.02.2016.a. sõlmitud laenulepingu nr. SL16-

  1. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud hagejale teadaolev elukoht xxx xx x-xx, xxx xxxx xxxxxxx xxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei oma kostja Eestis kehtivat elukohta alates 01.01.
  2. Menetluses 2-18-124066 on võlgnik kinnitanud, et elab xxxxxxxx. xxx xx x-x, xxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx korteriomanik kinnitas 12.08.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on vastanud 13.11.2020, et politsei andmetel on X.X.elukohaks xxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxxxx xx-xx. KOHTU PÕHJENDUSED 1 Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372

lg 4).

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 punkti 1 esimese lause kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostjal ei ole elukohta Eesti Vabariigis. Seega välislepingust tulenevalt ei allu asi Eesti kohtule.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 01.01.2019 ei oma kostja Eestis kehtivat elukoha. Rahavastikuregistri järgi on kostja muu aadressina märgitud xxxxxxxx, , x.xxxxxx xx-xx xxxxxx xxxxxx. xxxxxxxx elamist on ka kostja ise kinnitanud tsiviilasjas nr 2-18-124066 Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 2 alusel keelduda ja hagi selle esitajale tagastada.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.