Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 98

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08. detsember 2020 Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind nr 2-20-13925 X.X.hagi X.X.vastu elatise suurendamise

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 2 6. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

7. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja ei ole elatise suurendamisega nõus, sest tema sissetulekute ja püsikulutuste juures ei ole ta võimeline maksma elatist seadusjärgses miinimummääras, mis käesoleval hetkel on 292 eurot.
4. Kostja on esitanud kohtule oma kirjalikus seisukohas, et tema sissetulek on keskmiselt 1108,80 eurot kuus (brutopalk). Kostja on esitanud kohtule ka oma pangakonto väljavõtte (dtl 66-118). Analüüsinud kostja pangaväljavõtet, leidis kohus, et kostja sissetulek on suurem, kui kostja avaldas. Kostja kuue kuu keskmine sissetulek on 1453,09 eurot kuus.
5. Pangaväljavõttest nähtub, et kostja tasub oma teiste alaealise laste ülalpidamiseks tunduvalt suurema summa kui hagejale. Samuti teeb kostja ka otse oma teistele alaealiste lastele ülekandeid.
6. Kostja on kirjutanud, et ta peab ka oma ema ülal pidama, kuna ema viibib hooldekodus ning ei ole võimeline ise hakkama saama. 14.

§ 98

lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

1. Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus arvestada alaealisele lapsele elatise väljamõistmisel kostja ema ülalpidamiskohustusega. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi 3 tõendit, milliseid emaga seotud kulutusi ta on kandma kohustatud. Kostja pangaväljavõttest nähtub, et kostja teeb otse emale ülekandeid selgitusega „kommiraha“. Nimetatud summad ei ole ka nii marginaalsed, et peaksid mõjutama kostja võimekust maksta alaealistele lastele elatist.
2. Kohus arvestab otsuse tegemisel ka uue Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusega lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest.
3. Nimetatud uurimuse kohaselt on leitud, et kui peres kasvab üks laps on lapse eeldatavad ülalpidamiskulud keskmiselt 402 eurot kuus, kuid kui peres on kaks last on ühe lapse eeldatavad ülalpidamiskulud keskmiselt 349 eurot kuus. Keskmine lapse ülalpidamiskulu on kuus 366 eurot kuus. (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf).
4. Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja sissetulekut, teisi ülalpeetavaid, kostja püsikulutusi ning uut uuringut lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest. Kohus arvestanud kostja sissetulekuks keskmiselt 1453 eurot kuus, leiab, et elatise suurus hageja kasuks peaks olema 175 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid on selline elatis proportsionaalne ning kostjal säilib ka teiste alaealiste ülalpeetavate ning enese ülalpidamisvõimalus. Hageja saaks kostjalt 175 eurot kuus ning eelduslikult peaks ka hageja ema panustama teise vanemaga võrdselt ehk 175 eurot kuus. Kokku teeb see 350 eurot. Hagejale makstakse ka riiklike peretoetusi summas 60 eurot kuus.
5. Kohus leiab, et on põhjendatud muuta Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.03.2016 otsust tsiviilasjas nr 2-15-6161 ning hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.03.2016 (tsiviilasi nr 2-15-6161) X.X.ilt väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta ning suurendada väljamõistetud elatise summat ning välja mõista X.X.ilt X.X.kasuks elatis 175 eurot alates 08.12.2020 kuni X.X.täisealiseks saamiseni, so 06.03.
7. Kohtulahendit võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Hageja on hagi esitanud kohtusse 24.09.
8. Perioodi eest 24.09.2020 – 07.12.2020 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis vähemtasutud elatise maksmise eest summas 184,44 eurot (septembri 7 päeva eest ((75/30)x7) 17,50 eurot, oktooberi kuu eest 75 eurot, novembri kuu eest 75 eurot ning detsembri 7 päeva eest ((75/31)x7) 16,94 eurot, kokku 184,44 eurot). Detsembris jääb lisaks eelnevalt väljamõistetud 100 eurole ja hüvitisele 7 päeva eest 16,94 eurole maksta veel 58,06 eurot, kokku 175 eurot kuus.
9. Hageja soovis elatise sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga. Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
10. märtsi
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus on seisukohal, et elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole käesoleva menetluse puhul kindlasti mõistlik kuna kostjal on kolm alaealist last.
12. Kohus on seisukohal, et elatise sidumine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 4
13. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
17. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 5