Obsah (4)

§ 129§ 173§ 174§ 163

2-20-2129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2020, Jõhvi Kohtuasja number 2-20-2129 Kohtuasi S R hagi M R vastu elatise v

) § 404 lg 1 alusel määras kohus kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tuvastatud on, et Viru Maakohtu 13.02.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-18854 mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatis 235 eurot kuus ja edaspidi mitte vähem kui seaduses sätestatud miinimummäär kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise suuruse muutmist saab nõuda

§-de 497 ja 459 alusel. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmise aluseks saab olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (RKTKo 3-2-1-35-17 p 14). Käesolevas asjas on hagejalt elatis välja mõistetud tagaseljaotsusega, st. kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo 3-2-1-35-17 p 37.1).

1. Riigikohus on leidnud, et kohus võib PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta (RKTKo 3-2-1-160-12 p 17). Töötukassa 07.04.2020 tõendist nähtub, et hageja on töötuna arvele võetud 01.08.2019, hagejal on tuvastatud osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetoetust. Hageja väitel on käesoleval ajal tema sissetulekuks töövõimetoetus 235, 81 eurot kuus. Seda, et hageja sissetulek oleks suurem, ei nähtu ühestki esitatud tõendist, sh. hageja pangakonto väljavõtetest. Elektrooniliste registrite järgi kostjal muud vara ei ole. Sotsiaalkindlustusameti 08.04.2020 vastuse kohaselt makstakse kostja seaduslikule esindajale lapsetoetust 120 eurot kuus ja vanemahüvitist kogusummas 618, 42 eurot kuus. Kohus leiab, et 2 2-20-2129 kostjalt välja mõistetud elatist tuleb vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära, kuna kostja osaline töövõimetus koostoimes halva majandusliku olukorraga on PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuvaks põhjuseks, mis annavad selleks alust.
2. Kostjal ei ole muud sissetulekut kui töövõimetoetus 235, 81 eurot, mille arvelt elatist tasuda. Kostja elab oma isaga viimasele kuuluvas korteris ning muud vara, mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole. Toimiku materjalide kohaselt on käesoleval ajal lapse ema majanduslik olukord parem (lapsetoetus 120 eurot ja vanemahüvitis 618, 42 eurot kuus) kui kostjal. Riigikohus on leidnud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-118-12 p 15). Kohus leiab, et kuna hageja sissetulekuks on 235, 81 eurot kuus, siis tuleb hagejal kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks samaväärselt, st. hagejalt välja mõistetud elatist tuleb vähendada ja välja mõista hagejalt elatis 100 eurot kuus. Kohtu arvates on kostjal võimalik säilita ka enda võrdväärne ja vajalik minimaalne elustandard piirates liigseid kulutusi ja arvestades asjaoluga, et kostja elab oma isa juures.
3. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 3-2-1-3311 p 20). Kostja sissetulek on väiksem kui elatise maksmise kohustus. Vanemat ei saa panna olukorda, kus vanema elatise maksmise kohustus ületab tema sissetulekut, kuna sellises suuruses kohustuse täitmine on võimatu. Kostjale elatise maksmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras (käesoleval aastal 292 eurot), maksaks hageja elatiseks kogu oma sissetuleku, mis koosneb ainult riigi toetusest ning hageja enda esmavajaduste rahuldamiseks ei jääks midagi. Selline olukord ohustaks tõsiselt hageja enda toimetulekut. Vanem kes ei ole suuteline toime tulema, ei ole võimeline maksma ka elatist. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja vähendada Viru Maakohtu 13.02.2018 otsusega hagejalt välja mõistetud elatist kuni 100 euroni kuus alates hagi esitamisest. Tsiviilasja hind

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub vähendada elatist kuni 50 euroni kuus. Seega on hagi hinnaks kohtuotsusega välja mõistetud ja nõutud elatise vahe. Eeltoodu alusel on hagihind 2178 € (292-50*9). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3 2-20-2129 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4