2-20-2196/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2196 Tsiviilasi Menetlusosalised V T hagi M Ti vastu abielu lahutuse nöudes j nende Hageja: V T (isikukood xxxx, e-post: xxxx) esindajad Kostja: M T (sünd. xxxx, Eesti isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) Kohtuistung 06.10.2020 RESOLUTSIOON
2. Lahutada V T ja M Ti abielu, mis on registreeritud xxxx. a Bakuus Aserbaidiaani Vabariigis.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele vöib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, eposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited V T esitas 10.02.2020 hagiavalduse M Ti vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid abielusuhted üle poole aasta tagasi, mil kostja lahkus Eestist. Kostja ei nõustunud abielu lahutusega. Hagejal puudub edasine kontakt kostjaga. Hageja ei soovi abielu jätkata. Hageja palub lahutada abielu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja põhjustas kohtusse pöördumise. Kohtuistungil 06.10.2020 selgitas hageja, et jääb hagi juurde. Pooled abiellusid aastal 2015, kuid juba aasta hiljem lõppesid poolte abielusuhted. Nad elasid ühe katuse all, aga abielusuhted puudusid. Kostja lahkus Eestist aastal
4. Hagejal puudub sellest ajast igasugune teave kostja kohta. Kohus kohustas menetlusse võtmise määruses kostjat vastama hagile, Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid kostja hagile vastanud ei ole. Kostja ei ilmunud kohtusse istungile. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielu sõlmiti 30.07.
5. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud juba aastal
6. Kostja ei ole abielu lahutamise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul nähtub hageja ütlustest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi ning samuti puudub tal pikemat aega kostjaga igasugune kontakt. Poolte faktiline kooselu on lõppenud hiljemalt kostja lahkumisega Eesti Vabariigist, abielusuhted hageja kinnitusel ka palju varem. Seega on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse möte pole sundida kellegagi koos elama, kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. Menetluskulude jaotus TsMS 164 lg I järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib sama paragrahvi lg 2 järgi jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes I sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei esine praegu TsMS SS 164 lg-s 2 sätestatud eelduseid. Kohus jätab menetluskulud TsMS 164 lg I alusel poolte endi kanda Enely Sepp kohtunik 2