← Eesti

1-17-11091/92

Obsah (8)§ 133§ 424§ 64§ 65§ 121§ 68§ 76§ 141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 28. detsember

§ 133

lg 2 p-de 1,7 ja § 141 lg 2 p 2 ning § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav

§ 424lg 1) järgi.

K. Kozlovski karistuseks mõisteti

§ 64lg 1 alusel 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 4 aasta pikkuse vangistuseni.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.

mai 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust võrra (antud otsusega tunnistati K. Kozlovski süüdi

§ 121lg 1 järgi).

K. Kozlovskile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.

augustist 2017 karistusaja hulka. K. Kozlovski vabanemise tähtaeg saabub

  1. novembril
  3. Vangla ja prokuratuur ei toeta K. Kozlovski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
  4. Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a määrusega jäeti K. Kozlovski karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

  1. Vangistuse siht on saavutatud ning isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.
  2. Kohus tuvastas, et vabanemise korral on K. Kozlovskil täidetud ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus – elukoha olemasolu.
  3. K. Kozlovskit on kriminaalkorras karistatud kaks korda: varasemalt kehalise väärkohtlemise eest tingimisi vangistusega koos katseajaga. Käesolevalt kannab K. Kozlovski karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, vägivalla kasutamise ja vabaduse võtmise eest, kus kannatanud olid sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel ning inimeste tahte vastaselt isikute grupis ja vägivalda kasutades nende suhtes toime pandud sugulise iseloomuga teo eest. K. Kozlovski kuriteod väljendavad erilist hoolimatust ja julmust teiste inimeste suhtes. K. Kozlovski uute kuritegude toimepanemise tõenäosus ei ole piisavalt madal ning lisakohustused ei suuda vajalikul määral kuriteoriske maandada.
  4. Kinnipeetava kasuks räägib sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Uus suund“ läbimine, osalemine tööhõives ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas olid toetavad lähedased K. Kozlovskil ka varasemalt, kuid see ei hoidnud teda raskete kuritegude toimepanemisest eemale. Seega ei pruugi antud asjaolud isiku seadusekuulekusele vajalikul määral ka seekord mõju avaldada. Ka garanteeritud töökoha olemasolu ei pruugi K. Kozlovski uute kuritegude riski piisavalt maandada, sest kuriteod ei ole toime pandud enda elatamiseks. Töö ja sissetulek oli isikul valdavalt ka enne vangistust.
  5. Kinnipeetava kahjuks räägivad järgmised asjaolud. Kohtule esitatud vangistusasutuse iseloomustusest ilmneb, et süüdlane ei taha tunnistada, et ta on toime pannud seksuaalkuriteo. Sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbiviija märgib, et K. Kozlovski motivatsioon programmis osalemiseks oli pigem välimine. Ta väljendas programmi jooksul ka korduvalt, et antud programmil ei ole mingit mõtet. Kuritegu küll tunnistas (ta sai aru, et sooritatud tegu oli vale), kuid ei leidnud, et tegemist oleks olnud seksuaalkuriteoga. Seetõttu ei tundnud K. Kozlovski, et oleks pidanud „Uue suuna“ programmi läbima. Samas tõi ta välja, et programmi teemasid analüüsides jõudis endas rohkem selgusele, paranes probleemilahendusoskus ning kasvas teadlikkus nende valdkondade osas, millega võiks veel edasi tegeleda (suhtlemisoskus, teistega arvestamine, alkoholiprobleem). Ka kohtuistungil avaldas K. Kozlovski, et enne programmi „Uus suund“ algust mõtles ta, et see polnud seksuaalkuritegu, aga mingis mõttes oli. Olematuks ta seda teha ei saa, aga kahetseda küll. K. Kozlovski on süüdi mõistetud Viru Maakohtu
  6. detsembri 2018 kohtuotsusega muuhulgas

§ 141lg 2 p 2 järgi ning teda karistati sellise teo eest 6aastase vangistusega.

Viru Maakohtu

  1. detsembri
  2. a resolutiivotsusest koos kriminaalasjas esitatud süüdistusaktiga nähtub, et K. Kozlovski pani inimeste tahte vastaselt isikute grupis ja vägivalda kasutades toime sugulise iseloomuga teo. Seega pisendab süüdlane jätkuvalt oma süüd. Kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et K. Kozlovski ei ole siiani adunud toime pandud kuriteo asjaolusid, tal puudus ja puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise, suhtumise ja oma tegude võimalike tagajärgede osas. Ilma oma tegude sisulise tunnistamiseta ei ole võimalik oma hoiakuid ja arusaamu korrigeerida.
  3. Kohtu arvates suutlikkus osaleda sotsiaalprogrammides välisel eesmärgil (lootus ennetähtaegselt vabaneda) viitab sellele, et isik on võimeline oma käitumist igati kujundama 2

(6)olukorrale vastavalt. Paraku käesoleval hetkel ei ole K. Kozlovski sisemiseks motivatsiooniallikaks mitte soov tegeleda põhiprobleemidega ja elada edaspidi seadusekuulekalt, vaid lühiajalised heaolu parandavad eesmärgid. Ohumärgiks pidas kohus sedagi, et K. Kozlovski on täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskava valikuliselt, loobudes planeeritud põhihariduse omandamisest lootusest esimesel võimalusel ennetähtaegselt vabaneda. Ometi ei alustanud ta õpingutega ka sel sügisel, kuigi ennetähtaegselt ei vabanenud. Ka vabanemiseelset nõustamist ta ei soovinud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus sarnaneb paljuski individuaalse täitmiskavaga, kus on ettenähtud erinevate kohustuste täitmine katseaja jooksul. K. Kozlovski vangistuse kandmisaegseid hoiakuid ja suhtumist arvestades ei olnud kohus kindel, et katseaja läbimine möödub muretult. Pigem iseloomustab süüdlast püüd pääseda ebameeldivatest kohustustest, kui haarata kinni erinevatest võimalustest end arendada ja õppida.
  1. Isiku kuritegelikku käitumist on materjalidest nähtuvalt tugevalt mõjutanud alkoholi tarbimine. K. Kozlovski kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Varasemalt tarvitas ta tihedalt alkoholi. Vangistuse jooksul on K. Kozlovski läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tagasisidest nähtub, et oma varasema alkoholi tarvitamise peamise ajendina tõi välja seltskonna mõju, igavuse ja üksluise elu, mida muutis alkoholi abil kirjumaks ja meeldivamaks. Alkoholi tarvitamise negatiivsete tagajärgedena tõi välja probleemid seadusega, vangistus kui joomise tagajärg. Vormistas plaani, mille järgi peab oluliselt piirama alkoholi tarvitamist. Peamiste riskidena nimetas ta seltskonna mõju ja stressiseisundit. Positiivsete plaanide õnnestumiseks peab hoolikamalt valima seltskonda, kus viibib, vahetama keskkonda ning keskenduma rohkem oma lähedastega ajaveetmisele ning oma pikemaajalistele eesmärkidele. Ka kohtuistungil
  2. novembril 2020 tunnistas K. Kozlovski, et kuritegude algpõhjuseks oli alkoholi kuritarvitamine ja probleemide lahendamise oskuse puudumine. Samas leidis ta, et edaspidi tahtejõust piisab, et mitte enam alkoholi tarvitada. Kohtu arvates on lihtne vangistuses alkoholist ja teistest joovastitest hoiduda, sest need lihtsalt pole kättesaadavad. Arvestades, et süüdlane on rasked isikuvastased kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning ka joobes mootorsõidukit juhtinud, siis oleks olnud kohtu hinnangul vajalik programmi Kainem ja tervem Eesti läbimine, kus oleks hinnatud isiku alkoholsõltuvust ja vajadusel koostatud ka raviplaan. Kinnipeetav oli aga kindel, et ta enam ravi ega nõustamist ei vaja. Siitki ilmneb, et K. Kozlovski väärtustab isiklikku heaolu ning püüab igati end hoida kohustustest vabana ning soovib ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid järgida üksnes endale vajalikus ulatuses. Samuti pole ta aldis tegelema süvitsi talle elus erinevaid sekeldusi kaasa toonud probleemkohtadega. Selline suhtumine viib aga varem või hiljem suure tõenäosusega järjekordse õigusrikkumiseni.
  3. Kohus nõustus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest teatud tõrksus astuda reaalseid samme edasise elu seadusekuuleka korraldamise suunas on jätkuvalt olemas. Kohus ei olnud kindel, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav käesoleval hetkel uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Süüdlane on väga valiv ning püüab eos vältida kohustusi, kuid kriminaalhooldus eeldab tahet täita kompromissitult kõiki isikul lasuvaid kohustusi. 3
(6)MÄÄRUSKAEBUS
  1. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega K. Kozlovski tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega või ilma selleta vangistusest vabastada.
  2. K. Kozlovski peab maakohtu määruses toodud seisukohti oletuslikeks. Ehkki iseloomustuses on välja toodud negatiivne, on vangla psühholoogi arvamus vastupidine (vt määruskaebusele lisatud arvamust). Ka kriminaalhooldusametniku arvamus näitab, et vangla mittetoetav seisukoht ei ole ühehäälne. K. Kozlovski on nõus osalema taasühiskonnastavates tegevustes kohtu või kriminaalhooldusametniku äranägemisel. Samuti on kohtul või kriminaalhooldusametnikul võimalik määrata tähtaeg eriala omandamiseks kutsehariduskeskuses.
  3. K. Kozlovski ei tahaks nõustuda ka enda ohtlikkusega. Kõik talle inkrimineeritud teod toimusid üheaegselt ühe episoodi raames, kuigi kvalifikatsioon on erinev. Retsidiivsus puudub, sest tegemist on K. Kozlovski esimese reaalse vangistusega.
  4. Vastupidiselt maakohtule leiab K. Kozlovski, et elu- ja töökoht vähendavad juba iseenesest uue kuriteo riski. K. Kozlovski lisab, et vabanemisel on tema prioriteediks likvideerida võlad (14 250, 12 eurot), ehkki pere kõrvalt ei saa see olema lihtne. Uue kuriteo riski maandamiseks realiseeris K. Kozlovski oma sõidukid.
  5. K. Kozlovski on teinud kõik endast oleneva vabanemiseks. K. Kozlovski toonitab, et tal on elukaaslane, kaks alaealist last, õde, vanemad ja tööandja ning garanteeritud elu- ja töökoht. Ta on määratud programmid läbinud ja vangistuse ajal töötanud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuna K. Kozlovski ei ole varasemalt vangistust kandnud, puudub alus mingite varasemate mustrite alusel otsuseid teha. Ta on motiveeritud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  7. Kohtukolleegium selgitab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustus on kohtu kaalutlusõigus, kuhu ringkonnakohus on õigustatud sekkuma üksnes juhul, kui I astme kohus on oluliselt rikkunud materiaal- või kriminaalmenetlusõigust. Taolisest rikkumisest on põhjust rääkida näiteks juhul, kui vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Praegusel juhul nähtuvad maakohtu määrusest selged põhjendused, miks kohus leidis, et K. Kozlovski vangistus ei ole sihti saavutanud ning süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht ei ole väike. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega.
  8. Ringkonnakohtu arvates ei muuda maakohtu määruses toodud seisukohti vääraks asjaolu, et K. Kozlovski nendega ei nõustu. K. Kozlovski poolt määruskaebusele lisatud psühholoogi arvamust programmi „Uus suund“ osas on kohus arvestanud ning analüüsinud. 4
(6)Samuti on arvestatud kriminaalhooldaja seisukohtadega. Küll aga on I astme kohus põhjendanud, miks ta leiab, et ka programmide läbimise järel ei tekkinud veendumust, et K. Kozlovski on adunud toime pandud kuriteo asjaolusid. Ühtlasi tekitasid süüdlase selgitused ja antud tagasiside kohtus veendumuse, et K. Kozlovskil puudus ja puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise, suhtumise ja oma tegude võimalike tagajärgede osas. Kohtukolleegium nõustub I astme kohtuga selles, et ilma oma tegude sisulise tunnistamiseta ei ole võimalik oma hoiakuid ja arusaamu korrigeerida. Määruskaebuses on K. Kozlovski küll kinnitanud, et on nõus taasühiskonnastavates tegevustes osalema, ent maakohtu poolt juba kõiki kaalutlusi arvesse võttes sedastab ringkonnakohuski, et süüdlase lubadused näivad pigem välised ning kantud soovist tingimisi enne tähtaega vabaneda. 20. K. Kozlovski ei nõustu ka enda ohtlikkusega, märkides, et kõik talle inkrimineeritud teod toimusid üheaegselt ühe episoodi raames. Retsidiivsus puudub, sest tegemist on K. Kozlovski esimese reaalse vangistusega. 21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt K. Kozlovskile antud ohuhinnanguga. Tegemist ei ole K. Kozlovski esimese karistusega. Enne käesolevat vangistust karistati teda Viru Maakohtu 13. mai 2016. a otsusega

§ 121lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga.

Katseajal pani K. Kozlovski toime uued kuriteod (

  1. juulil
  2. a joobes juhtimise (

§ 424

) ning kuu aega hiljem

§ 133

lg 2 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, asetades isikute grupi poolt kaks inimest vägivalla kasutamise ja vabaduse võtmisega olukorda, kus nad olid sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel. Veel tunnistati K. Kozlovski süüdi

§ 141

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo järgi, s.o inimeste tahte vastaselt isikute grupis ja vägivalda kasutades nende suhtes toime sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest. Korduvkaristatus mitmete eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest katseajal viitab K. Kozlovski retsidiivsusele. Maakohus arvestas ka kuriteo asjaoludega hinnates need teiste inimeste suhtes eriliselt hoolimatuks ja julmaks. K. Kozlovskist lähtuv ohtlikkus võib seisneda erinevat liiki vägivalla kasutamises ning realiseeruda grupi või alkoholi mõjul.

  1. Ringkonnakohus ei soostu K. Kozlovskiga selles, et elu- ja töökoht vähendavad juba iseenesest uue kuriteo riski. Süüdlasel oli juba varem pere, sh kaks alaealist last, kelle eest hoolitseda ning kellele eeskujuks olla, ent see ei hoidnud teda kuritegelikust käitumisest eemal. Isiku elukäigust nähtub, et ta pere ja töö olemasolule vaatamata tarvitas alkoholi, tuues ajendina välja seltskonna mõju, igavuse ja üksluise elu, mida muutis alkoholi abil kirjumaks ja meeldivamaks. Maakohtus ei tekkinud K. Kozlovski selgitusi ära kuulates veendumust, et isik oleks aldis tegelema süvitsi talle elus erinevaid sekeldusi kaasa toonud probleemkohtadega, mistõttu sedastas kohus, et K. Kozlovski suhtumine viib varem või hiljem suure tõenäosusega järjekordse õigusrikkumiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
  2. Ehkki K. Kozlovski soov likvideerida vabanemisel tekkinud võlad (14 250, 12 eurot) on iseenesest positiivne, ei saa see olla tema vabastamise põhjendus nagu ka asjaolu, et väidetavalt on süüdlane realiseerinud enda sõidukid.
  3. Ringkonnakohtu arvates on maakohus arvestanud kõikide pingutustega, mis K. Kozlovski on vabanemiseks teinud. Samuti on arvestatud K. Kozlovski perekonnaseisu ning käitumist karistuse kandmise ajal. Kohtukolleegium nõustub I astme kohtuga, et K. Kozlovski puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja 5

(6)K Kozlovski vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1). /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.