Obsah (7)

§ 424§ 74§ 78§ 50§ 16§ 56§ 58

Kriminaalasi nr 1-20-4839 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4839 (19278001794) Kohtunik

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav MIHHAIL IŠTŠENKO Isikukood 38011192766, elukoht: XXX; e-post: XXX, XXX, emakeel: XXX, XXX, töökoht: XXX. Tõkend: puudub. Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad. Väärteokorras 7 karistust. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Kohtuistungi toimumise aeg 26. oktoober 2020. a, 11. november 2020. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mihhail Ištšenko

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Mihhail Ištšenko ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja käitumiskontrolli perioodil täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, st 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Mihhail Ištšenko kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20.11.2020. a.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Mihhail Ištšenkolt ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel Mihhail Ištšenkolt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot, ekspertiisikulu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Mihhail Ištšenkol on õigus menetluskulud kogusummas 1719 (üks tuhat seitsesada üheksateist) eurot 80 senti tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Mihhail Ištšenko on kohustatud maksma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 144 eurot (viimane osamakse 135,80 eurot) kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700051932. Selgitusse tuleb märkida „1-20-4839, menetluskulud, Mihhail Ištšenko“. 2 Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Mihhail Ištšenkole on esitatud süüdistus

§ 424lg 1 järgi selles, et 12.08.2019.

a kella 21:00 paiku XXX tänaval juhtis mootorsõidukit Volvo V40, registreerimisnumbriga XXX, olles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli metaboliidi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Mihhail Ištšenko rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p-le 2 vastavalt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. II KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Mihhail Ištšenko süü

§ 424lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Mihhail Ištšenko juhtis 12.08.
2. a kella 21:00 paiku XXX tänaval mootorsõidukit Volvo V40, registreerimisnumbriga XXX. Vaidlust ei ole selleski, et samal ajal ja samas kohas peeti Mihhail Ištšenko kinni politseiametnike poolt, kes välisel vaatlusel tuvastasid isiku juures joobele viitavad tunnused ja indikaatorvahendiga kontrollides tema süljes tetrahüdrokannabinooli (THC) esinemise. Nimetatud asjaolusid tõendavad tunnistaja T.T. ütlused, mille kohaselt täitis ta 12.08.2019.a koos XXX A.A. tööülesandeid XXX. Vahetuse alguses kuskil üheksa paiku õhtul jäi neile silma nende ees sõitev Volvo, registreerimisnumbriga XXX. See sõiduk sõitis liiklusvooluga võrreldes aeglasemalt, samuti oli selle sõidustiil ujuv ja ebakindel. Nad andsid sõidukile peatumismärguande. Sõiduk peatus XXX asuva Olerexi tankla juures. A.A. läks sõidukijuhiga vestlema, T.T. julgestas. Rooli taga istuv isik esitas oma dokumendi, Mihhail Ištšenko nimel. T.T. nägi, et sõidukijuhi silmad olid märjad ja läikivad. A.A. tegi juhile indikaatorvahendiga alkoholi kontrolli. Test oli negatiivne, alkoholi ei olnud isik tarvitanud. Kuna lisaks märgadele ja läikivatele silmadele käitus juht ka rahutult ning suhtles hästi aktiivselt, tekkis kahtlus, et tegemist võib olla narkojoobega. A.A. küsis 3 juhilt, kas ta on tarvitanud keelatud aineid. Seepeale ütles isik, et tema XXX on välja kirjutatud XXX, mida ka tema aeg-ajalt närvide rahustamiseks tarvitab. Juhilt küsiti, kas ta on nõus, kui talle tehakse indikaatorvahendiga süljetest. Juht nõustus. Tehti süljetest ja see andis positiivse tulemuse THC-le. Sõidukijuhile tutvustati seda näitu ja küsiti, kas ta on nõus joobe tuvastamiseks ekspertiisi minema. Isik nõustus ja ta toimetati ekspertiisi (tl 14 pöördel kuni tl 16). Tunnistaja T.T. ütlusi kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Sellest nähtuvalt kontrollis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna XXX A.A. 12.08.
3. a kell 21:10 XXX tänaval Mihhail Ištšenkot, kelle sõidustiil oli olnud ebakindel. Isikut kontrolliti indikaatorvahendiga RAPIDSTAT, mis andis positiivse tulemuse, reageerides ainele THC. Lisaks on protokollis märgitud, et ehkki kontrollile allutatud isik Mihhail Ištšenko väljus sõidukist normaalselt ning tema kõnnak oli kindel, samuti puudus tema juures alkoholilõhn, oli isiku kõne segane ning ta tajus aega- ja kohta ebaselgelt. Lisaks oli isik lõbusas meeleolus, käitus elavalt ning tal oli suurenenud uudishimu ja aktiivsus. Tema silmad olid märjad, läikivad, pupilli reaktsioon valgusele oli pulseeriv. Isikul esines ka nüstagm ja silmade konvergentsihäire ning füüsilise eripärana suu kuivus. Häiritud oli R. ajataju (tl 20). Tunnistaja ütlusi kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll, mille kohaselt 12.08.2019.a kella 21:02 ajal XXX tänaval kõrvaldas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna XXX A.A. liiklusjärelevalve teostamise käigus Mihhail Ištšenko sõiduki Volvo V40, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et juht on tarvitanud narkootilist või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid (tl 21). Terviseseisundi kirjeldamise haigusjuhu nr XXX kohaselt tuvastati 12.08.
4. a kella 21:35 ajal SA TÜK Psühhiaatriakliinikus toimunud läbivaatusel muuhulgas, et Mihhail Ištšenko silmade sidekestad olid kergelt hüpereemilised, tema pulss oli 83 korda minutis, vererõhk 134/93 mmHg ning tema hingamissagedus oli kiirenenud; tema pupillid reageerisid valgusele, olid veidi suuremad; lisaks oli tema tasakaal ja koordinatsioon veidi häiritud (tl 24-25). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr XXX kohaselt avastati uuringuks esitatud Mihhail Ištšenko uriinis tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (tl 22). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XXX leidis terviseseisundi kirjeldamise haigusjuhus toodud andmetele ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitud THC-COOH leiule tuginedes, et Mihhail Ištšenkol esines 12.08.
5. a kella 21:35 ajal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tl 26). Samale järeldusele jõudis arst XXX , kes arvestas Mihhail Ištšenkol sedastatud normist kõrvalekalduvate, s.o joobele viitavate tunnuste paljusust, leidis, et Mihhail Ištšenkol oli mootorsõiduki juhtimise ajal 12.08.
6. a kell 21:02 narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Seejuures tõi ekspert välja, et terviseseisundi kirjeldamise haigusjuhus nr XXX Mihhail Ištšenko juures fikseeritud tunnused (silmade sidekestade kerge hüpereemilisus, kergelt kõrgenenud arteriaalne vererõhk, kiirenenud hingamissagedus, kergelt laienenud pupillid ning kergelt häirunud tasakaal ja koordinatsioon) vastavad joobele tavapäraselt iseloomulikule kliinilisele leiule (ekspertiisiakt nr XXX, arvamuse p 1 ja 3, tl 32 ja 32 pöördel). Mihhail Ištšenko ei eita, et ta oli kanepit tarvitanud, kuid ei tunnista, et ta oleks tarvitanud 12.08.
7. a või et ta oleks kella 21:35 ajal mootorsõiduki juhtimise ajal joobes olnud. Tema ütlustest nähtub, et laupäeval tarvitas ta alkoholi. Pühapäeval oli tal tugev pohmell ja ta püüdis seda XXX. Esmaspäeval, s.o 12.08.
8. a oli ta kaine, küll aga oli tal laupäevasest alkoholi tarvitamisest väikesed jääknähud, sest XXX tõttu võivad need tema puhul kesta päevi. Mihhail Ištšenko hinnangul on eksperdiarvamus vale ja temal sedastatud kliinilised tunnused võisid esineda muudel põhjustel. 4 Näiteks võis ta pärast tööpäeva lõppu olla väsimusseisundis. Silmaümbruse punetus võis olla tööst – tal oli raske tööpäev ja ta tegi tööd ärritavate materjalidega. Samuti võis tal laupäevasest alkoholitarvitamisest olla ebameeldivaid asju. Ka näiteks katkine nina ei võimalda tal kuigi selgelt rääkida, eriti närveerides hakkab ta hingeldama. Lisaks kasutab ta XXX, kuna tal on XXX ja muidu ei saa ta rahuneda (tl 16 pöördel kuni tl 19). Kohus leiab, et Mihhail Ištšenko eelkirjeldatud ütlused ei lükka ümber jälgitavalt kujunenud ja objektiivsetele tõenditele tuginenud eksperdiarvamust. Mihhail Ištšenko ei ole enda terviseseisundi ja organismi eripärade kohta kohtule esitanud ühtki meditsiinilist dokumenti. Enamgi veel, Mihhail Ištšenko ütluste kohaselt ei ole ta oma XXX tõttu pöördunud XXX poole (väidetavalt oli tema viimane kontakt XXX 2013.-
9. a) ning isegi perearsti juures ei ole ta aasta või enama aja jooksul käinud, samuti ei ole talle välja kirjutatud retseptiravimeid (v.a ravim impotentsuse vastu) (vt tl 1819). Seetõttu jäävad Mihhail Ištšenko viited tervise seisundi eripäradele oletuslikeks ja paljasõnaliseks. Lisaks tuleneb ekspertiisiakti nr XXX koostanud ja arvamuse andnud XXX M.T. kohtus antud ütlustest, et Mihhail Ištšenkol sedastatud ja menetlusdokumentides fikseeritud tunnuseid ei saa seletada isiku terviseseisundi või organismi eripäradega. Joobeseisund on kliiniline seisund ja seda ei määratle üks tunnus, nt ebatäpne kand-varvas kõnd sirgjoonel. Joobeseisundi esinemine tehakse kindlaks mitme (vähemalt kolme) tunnuse põhjal kompleksselt. Mihhail Ištšenko puhul oligi rohkem kui kolm joobele viitavat tunnust. Kõige ilmekam Mihhail Ištšenko juures täheldatud tunnus oli pupillide pulseeriv reaktsioon valgusele. Selline reaktsioon esineb praktiliselt ainult kanepi tarvitamisel, olles iseloomulik just kanepijoobele. Sealjuures peab kanepit olema tarvitatud suhteliselt lühikest aega enne, nt 2-4 tunni jooksul. Pupillide pulseerimist võivad põhjustada ka tervisehäired, nt väga tõsised neuroloogilised häired. Sellisel juhul peaks üks pupill kokku tõmbama, teine mitte, kuid Mihhail Ištšenko puhul toimusid pupilli ahenemised ja laienemised paralleelselt. Kohus peab oluliseks sedagi, et eksperdiarvamuse kohaselt pidi Mihhail Ištšenko THC-d sisaldavat kanepit tarvitama 4 tundi, mitme annuse (nt mitme sigareti) või suure THC sisaldusega kanepitoote tarvitamisel aga kuni 24 tundi enne seda, kui tal fikseeriti joobele iseloomulikud tunnused (vt tl 32, arvamuse p 2). Samuti selgub ekspertiisiaktist nr XXX, et tavaliselt sisaldab Mihhail Ištšenko poolt nimetatud nn XXX (st meditsiiniline kanep) THC-d keskmiselt samapalju (ca 10-20%) kui narkootiliseks joobeks kasutatav kanep ning ka selle tarvitamisel tekib narkootiline joove (tl 32). Seega eelnimetatud Mihhail Ištšenko selgitused ei välista narkojoobe tuvastamist. Samas on kohtul alus tõsiselt kahelda Mihhail Ištšenko ütlustes kanepi tarvitamise täpsete asjaolude kohta. Seda põhjusel, et Mihhail Ištšenko selgitused selles osas ei ole olnud järjepidevalt samalaadsed. Tunnistaja T.T. ütlustest nähtub, et Mihhail Ištšenko vastas küsimuse peale, kas ta on tarvitanud keelatud aineid, et XXX on välja kirjutatud XXX, mida ka tema aeg-ajalt närvide rahustamiseks tarvitab (tl 15). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist selgub, et 12.08.
10. a kell 21:10, kui politseiametnikud olid Mihhail Ištšenko juhitud sõiduki kinni pidanud, väitis viimane, et oli tarvitanud CHB-kanepit (tl 20) (kuigi ilmselt mõtles Mihhail Ištšenko siiski CBD-d ehk joovet mittetekitavat kannabidiooli sisaldavat kanepit). Psühhiaatriakliinikus terviseseisundi kirjeldamist läbi viinud arstile selgitas Mihhail Ištšenko, et ta suitsetas laupäeval ja pühapäeval kanepit (tl 24). Kohtus andis Mihhail Ištšenko ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta laupäeval alkoholi, pühapäeval oli tal aga tugev pohmell ja ta püüdis seda ravida marihuaanaga (tl 16 pöördel). Erinevatel aegadel antud erinevad selgitused ei võimalda Mihhail Ištšenko ütlusi kanepi tarvitamise kohta käsitleda usaldusväärsetena. Seda, et Mihhail Ištšenko ütlused ei ole usaldusväärsed, kinnitavad ka eksperdi ütlused, mille kohaselt oli Mihhail Ištšenkol sedastatud pupilli pulseeriv ahenemine ja laienemine iseloomulik mitte ööpäev varem, vaid siiski kõigest 2-4 tundi (harvadel 5 juhtudel, kui tarvitatud kanepi THC sisaldus on väga suur, siis kuni 6 tundi) varem toimunud kanepi tarvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on veenvalt tuvastatud, et 12.08.
11. a kella 21:00 paiku mootorsõiduki juhtimise ajal oli Mihhail Ištšenko organismis narkootilist ainet (THC), tema kehalised ja psüühilised funktsioonid olid häirunud või muutunud ning tal esines korrakaitseseaduse § 36 lg-le 1 ja lg 4 p-le 2 vastav narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.
12. Juhtides mootorsõidukit, olles ise sel ajal narkootilise aine (THC) tarvitamisest põhjustatud joobes, rikkus Mihhail Ištšenkol liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega on Mihhail Ištšenko tegevuses tuvastatud

§ 424lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

1. Kohus on seisukohal, et Mihhail Ištšenko on kuriteo toime pannud tahtlikult. Kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et Mihhail Ištšenko tarvitas teadlikult THC-d sisaldavat kanepit. Mihhail Ištšenko regulaarse kanepitarvitajana oli teadlik, et kanepi tarvitamise tagajärjel häiruvad või muutuvad kehalised ja psüühilised funktsioonid, st tekib joove ja sellise joobega sõidukit juhtida ei ole lubatud. Kohus on veendunud, et Mihhail Ištšenko teadis ka seda, et ta oli sõidukit juhtides narkojoobes, sest kui joobele iseloomulikke tunnuseid sedastasid teised tema välisel vaatlusel, siis seda enam pidi ta neid tunnuseid ka ise tajuma. Lisaks on tunnistaja T.T. ütlustega tuvastatud, et Mihhail Ištšenko juhitud sõiduk oli ebakindla, ujuva sõidustiiliga (tl 14 pöördel). Seega teadis Mihhail Ištšenko, et ta on varasemast narkootilise aine tarvitamisest tulenevalt joobeseisundis. Kui Mihhail Ištšenko sellele vaatamata asus 12.08.
2. a õhtul sõidukit juhtima, siis subjektiivsest küljest pani ta oma rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

5. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 6.

§ 424

lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Mihhail Ištšenko asus sõidukit juhtima, olles tuntavas narkojoobes, s.o kanepi tarvitamise tagajärjel tekkinud joobes. Lisaks juhtis Mihhail Ištšenko sõidukit Tartus. Tegemist on ühe Eesti rahva- ja liiklusrohkema linnaga, kus on keeruline liiklusskeem koos eri tasemega teede ning liiklejatega, kusjuures XXX piirkond, kus Mihhail Ištšenko liikus, ei ole erandiks. Seda, et peale Mihhail Ištšenko juhitava sõiduki oli selles piirkonnas samal ajal ka teisi liiklejaid kinnitavad tunnistaja T.T. ütlused (tl 14 pöördel). Kohus leiab, et taolised tingimused nõuavad head tähelepanuvõimet ja reaktsioonikiirust, mida Mihhail Ištšenkol joobest tingituna aga kahtlematult ei olnud. Ilmneb ju tunnistaja T.T. ütlustestki, et Mihhail Ištšenko juhitud sõiduk jäi silma oma ebakindla ja ujuva sõidustiili poolest (tl 14 pöördel). Sellistes oludes liigeldes piisab väikesest kõrvalekaldest liikluses või juhtimisel (nt takistus teel, sõiduki tehniline rike vms), et tuua kaasa rasked või isegi pöördumatud tagajärjed ning seda mitte üksnes liiklusnõuete rikkujale endale, vaid ka teistele liikluses osalejatele. Seda enam, et Mihhail Ištšenko ei olnud sõidukis üksinda, vaid seal oli teisigi isikuid (T.T. ütlused, tl 15). 6

§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel peab kohus oluliseks arvestada Mihhail Ištšenko suhtumist toimepandusse, aga ka tema isikut. Mihhail Ištšenko ebausaldusväärseid ja ennast õigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et süüdistatav ei ole senini saanud aru oma tegevuse taunimisväärsusest ega teadvustanud selle võimalikke negatiivseid tagajärgi. Lisaks on Mihhail Ištšenko regulaarne narkootiliste ainete tarvitaja – seda kinnitas süüdistatav kohtus ise, kuid seda kinnitab ka karistusregistri väljavõte (tl 38-41), millest selgub, et Mihhail Ištšenkol on kolm kehtivat väärteokaristust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi. Seejuures Mihhail Ištšenko ise ei leia, et kanepi tarvitamises on midagi seadusevastast, tema hinnangul on kanepi tarvitamise keeld sotsiaalne ebaõiglus (tl 18 pöördel). Mihhail Ištšenko ütlustest järelduvalt on ta tarvitanud ka teisi narkootilisi aineid (amfetamiini tarvitamise tõttu sai hepatiidi). Samas ei tunnista Mihhail Ištšenko adekvaatselt narkootiliste ainetega seotud probleeme ega ole valmis nendega tulemuslikult tegelema. Sellest tulenevalt püsib kohtu hinnangul reaalne ja suur tõenäosus, et Mihhail Ištšenko jätkab uute samasuguste süütegude toimepanemist. Seda vaatamata sellele, et varem ei ole Mihhail Ištšenkot selliste tegude eest karistatud. Järelikult peab mõistetav karistus olema selline, mis mõjutab Mihhail Ištšenkot oma tegude üle enam järele mõtlema, vajadusel ka spetsialistidelt abi otsima ja muutma oma õigusvastaseid hoiakuid. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks on rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimeerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust. Seda eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis äärmiselt ohtlikuks teguviisiks, seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mihhail Ištšenko puhul on kohaseks karistusliigiks vangistus, kuid seda oluliselt alla keskmise määra, s.o 5 kuud. Kohus, võttes arvesse ennekõike Mihhail Ištšenko isikut, leiab, et tema puhul on karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Kehtivaid kriminaalkaristusi mitteomava Mihhail Ištšenko suhtes on võimalik karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Samas on Mihhail Ištšenko hoiakute muutmisel vaja temaga läbi viia sotsiaaltööd. Seda võimaldab kriminaalhoolduslik sekkumine ja sellega kaasnev käitumiskontroll. Seega leiab kohus, et Mihhail Ištšenkole mõistetud vangistus tuleb täies ulatuses jätta

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

7. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on Mihhail Ištšenko suhtes vajalik kohaldada

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Mihhail Ištšenko poolne liiklusreeglite rikkumine oli teadlik otsustus. Mihhail Ištšenkost lähtuvat ohtlikkust suurendab kahtlematult kanepi regulaarne tarvitamine, samuti see, et Mihhail Ištšenko ise on asunud oma tegu ja narkoprobleeme eitama. Järelikult võib Mihhail Ištšenko liikluses jätkuvalt olla ohtlik, kuid juhtimisõiguse äravõtmine võimaldab maandada Mihhail Ištšenkost lähtuvaid riske veelgi. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna Mihhail Ištšenko on toime pannud üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud üht väga olulist 7 liiklusnõuet – juhtida sõidukit kainena. Sellises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav Mihhail Ištšenko, kuid seda minimaalseks ajaks, s.o 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kogusummas 96 eurot (tl 45-48, 49-52) ning kohtumenetluses 529,80 eurot (tl 53-55). Kokku 625,80 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot (tl 22) ja ekspertiisikulu 95 eurot (tl 33). Kokku 218 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.
2. a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1719,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Mihhail Ištšenkolt. KrMS § 180 lg-le 3 vastavalt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja tegi ettepaneku menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning vähendatud summa tasumise võimaldamiseks osade kaupa 12 kuu jooksul. Prokurör ei nõustunud menetluskulude vähendamisega, kuid ei olnud vastu nende tasumise ajatamisele. Kohus leiab, et puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks – kohtuistungi rakendamisel avaldatud andmete kohaselt omab Mihhail Ištšenko püsivat töökohta ja seega ka regulaarset sissetulekut. Samas menetluskulude ositi tasumise võimaldamist peab kohus põhjendatuks. Arvestades menetluskulude kogusummat ja Mihhail Ištšenko võimalikke sissetulekuid, samuti seda, et tal on XXX (D.M. , sünd. XX.XX.XXXX) ei ole Mihhail Ištšenko ilmselgelt suuteline tasuma menetluskulusid otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul ühe korraga. Seega tuleb määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 8