← Eesti

1-18-5357/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. detsember 2020 Kohtuasja number 1-18-5357 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi süüdimõistetu Janno Heinsalu (isikukood 38104205224) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. novembri 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Janno Heinsalu kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. novembri 2020 määrus muutmata ja Janno Heinsalu kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohus tunnistas
  5. oktoobri 2018 otsusega Janno Heinsalu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 7 kuud vangistust, mille hulka arvas ka tema eelvangistusaja 3 päeva. Kandmisele jäänud vangistuse 6 kuud 27 päeva jättis kohus tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, kohustades J. Heinsalut sel ajal täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus
  6. oktoobril
  9. juunil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada J. Heinsalu katseaega ühe kuu võrra. Ettekande esitamise oli tinginud asjaolu, et süüdimõistetu oli rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu: ta oli
  10. mail 2019 tulnud kriminaalhooldusosakonda registreerima joobeseisundis.
  11. Viru Maakohus rahuldas
  12. juuni 2019 määrusega kriminaalhooldaja taotluse ja pikendas J. Heinsalu katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni
  13. maini
  14. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu oli toime pannud erakorralises ettekandes märgitud rikkumise.
  16. novembril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande, taotledes selles J. Heinsalu karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt oli süüdimõistetu taas eksinud alkoholi tarvitamise keelu vastu, s.o
  17. novembril 2019 kodukülastusel tuvastati temal alkoholijoove. Samuti oli J. Heinsalu uuesti korduvalt rikkunud registreerimiskohustust.
  18. Viru Maakohus tuvastas
  19. detsembri 2019 määruses, et J. Heinsalu on erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised toime pannud. Kriminaalhooldaja taotluse J. Heinsalu karistuse täitmisele pööramiseks jättis kohus aga rahuldamata. Kohus hoopiski pikendas J. Heinsalu katseaega veel ühe kuu võrra (kuni
  20. juunini 2020) ning määras talle KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse läbida alkoholivastane ravi.
  21. Uue erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusametnik kohtule juba
  22. veebruaril
  23. Selles palus ametnik J. Heinsalu karistus täitmisele pöörata, kuna viimane oli taas korduvalt rikkunud registreerimiskohustust.
  24. Viru Maakohus leidis oma
  25. juuni 2020 määruses, et J. Heinsalu on registreerimiskohustust rikkunud. Siiski jäi taotlus rahuldamata, sest J. Heinsalu tahab olla vabaduses ja on nõus koheselt alkoholiravile minema. Seetõttu on põhjendatud anda talle veel üks võimalus. Sellest tulenevalt pikendas kohus J. Heinsalu katseaega veel kolme kuu võrra, s.o kuni
  26. septembrini 2020, ning määras talle KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse läbida alkoholivastane ravi hiljemalt
  27. augustiks
  30. juulil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule taas erakorralise ettekande, paludes veelkord J. Heinsalu vangistuse täitmisele pöörata. Ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu uuesti korduvalt registreerimiskohustust (1.,
  31. ja
  32. juulil 2020), samuti ei olnud ta täitnud ravile minemise kohustust.
  33. Viru Maakohus määras kohtuistungi
  34. augustiks
  35. Istungipäeva hommikul helistas J. Heinsalu kohtusse ja andis teada, et ta ei tule kohale, kuna on haige ja läheb testi tegema. Samuti märkis ta, et saab aru kohustusest esitada kohtuistungilt puudumise põhjuse kohta arstitõend.
  36. Järgmise kohtuistungi määras maakohus
  37. septembrile
  38. J. Heinsalu tuli istungile. Arstitõendit ta ei esitanud. Kuna ta taotles endale kaitsja määramist, lükkas kohus istungi edasi
  39. oktoobrile
  42. oktoobril 2020 J. Heinsalu kohtuistungile ei tulnud. Enne istungit ta helistas ja teatas, et oli hüppeliigese välja väänanud, oli käinud kiirabis, läheb perearstile ja kohtusse ilmuda ta ei saa. Maakohus lükkas kohtuistungi edasi
  43. oktoobrile
  46. oktoobril 2020 saatis J. Heinsalu pool tundi enne kohtuistungit maakohtule kirja, milles palus uut istungiaega, kuna ta on haige ega saa kohtusse tulla.
  48. oktoobri 2020 kohtuistungile J. Heinsalu ei tulnudki ning kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kohaldada talle sundtoomist.
  49. Viru Maakohus kohaldaski oma
  50. oktoobri 2020 määrusega J. Heinsalule sundtoomist kohtuistungile
  51. novembril
  52. 2

(4)
  2. novembri 2020 istung toimus. J. Heinsalu ei esitanud kohtule arstitõendeid eelmistelt istungitelt puudumise põhjuste kohta.
  3. Viru Maakohus rahuldas
  4. novembri 2020 määrusega kriminaalhooldusametniku
  5. juuli 2020 erakorralise ettekande ja pööras J. Heinsalule Tartu Maakohtu
  6. oktoobri 2018 otsusega mõistetud ja tal kandmata 6 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. Kohus märkis, et süüdimõistetu on rikkunud alkoholiravi läbimise kohustust ja korduvalt ka registreerimiskohustust. Ta on rikkumisi ise tunnistanud. Talle on mitmel korral antud täiendavaid võimalusi näidata üles suutlikkust hoiduda rikkumiste toimepanemisest katseajal ning kanda karistus lõpuni vabaduses, kuid ta pole neid võimalusi hinnanud ja on jätkanud rikkumistega. Tema senine karistus ei ole seega täitnud oma eesmärki ja vangistus tuleb pöörata täitmisele.
  7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Heinsalu kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming. Kaitsja arvates ei ole kohus arvesse võtnud, et süüdimõistetul olid objektiivsed põhjused alkoholiravile ja registreerimisele minemata jätmiseks: J. Heinsalu kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt ei olnud tal selleks raha. Süüdimõistetu on töötu ja tal puudub regulaarne sissetulek. Katseajal ta kuritegusid toime pannud ei ole. J. Heinsalu rikkumistele tuleks jätta reageerimata. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna, s.o mitte üksnes lisakohustuste määramise järgselt.
  9. Käesoleva määruse punktidest 2–7 nähtub, et J. Heinsalu rikkus juba varem, s.o enne viimase erakorralise ettekande esitamist, korduvalt registreerimisele tulemise kohustust ning samuti oli ta kahel juhul eksinud alkoholi tarvitamise keelu vastu. Süüdimõistetu niisugustest üleastumistest tingituna pikendas maakohus koguni kolmel korral tema katseaega ning määras talle alkoholivastase ravi läbimise kohustuse. Nende meetmetega soovitud tulemust ei saavutatud. Nagu maakohus vaidlustatud kohtumääruses tuvastas, jättis J. Heinsalu jälle kolmel korral registreerimiskohustuse täitmata ning ka ei ole ta tänini pöördunud alkoholiravile.
  10. Kaitsja väitel oli süüdimõistetul seekord oma kohustuste täitmata jätmiseks mõjuv põhjus: tal ei olnud raha.
  11. Kohtukolleegium leiab, et J. Heinsalul ei olnud mõjuvat põhjust registreerimisnõude täitmata jätmiseks. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita. Erakorralisest ettekandest nähtub, et registreerimisaeg
  12. juuli 2020 oli J. Heinsalul teada juba 30 päeva varem. Seega oli tal küllaldaselt aega piletiraha varumiseks. Samuti saab arvestades asukohtade lähedust – süüdimõistetu elukoht XXX külas ja kriminaalhooldusosakonna esindust Rakveres – pidada sõidukulu minimaalseks. Pealegi on võimalik, et transpordi eest ei olekski pidanud midagi maksma: regionaalne ühistransport on Eestis viimasel ajal üha enam piletivabaks muutunud.
  13. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest põhjendas J. Heinsalu kriminaalhooldusametnikule raha puudumisega vaid
  14. juulil 2020 kriminaalhooldusosakonda tulemata jätmist.
  15. juuli kohta on ta öelnud, et pidi käima Valgas oma isa elukaaslase juures oma isa tuhaurni järel ning
  16. juulil olevat ta olnud isa pärandiasjus notari juures ja ka Tapa Vallavalitsuses. Kriminaalhooldusametnik tegi kindlaks, et vähemalt
  17. juuli kohta käiv selline 3
(4)info oli ebatõene. Nimelt kirjutas ametnik Tapa Vallavalitsuse sekretärile, kelle vastuse kohaselt ei olnud J. Heinsalul tol päeval vallavalitsusse tulemise kohta kellegagi ühtegi kokkulepet ning keegi temaga ka ei kohtunud. Ka tunnistas J. Heinsalu ise hiljem, et ta ei käinud notari juures.
  1. Kohtukolleegiumi hinnangul polnud J. Heinsalul mõjuvat põhjust ka alkoholiravile minemise kohustuse täitmata jätmiseks. Nagu juba märgitud, põhjendas kaitsja sedagi rikkumist süüdimõistetul raha puudumisega. Esimese astme kohus määras J. Heinsalule kohustuse läbida alkoholivastane ravi juba
  2. detsembri 2019 määrusega. Süüdimõistetu oli selle kohustusega nõus, kuid ravile ei läinud.
  3. juuli 2020 määruses kohus kordas ennast, nähes ette samasuguse ravikohustuse. Ka siis oli aluseks süüdimõistetu nõusolek. Seega on J. Heinsalul olnud väga kaua aega end raviga kaasnevate kuludega kurssi viimiseks ja vajaliku raha hankimiseks.
  4. Eeltoodud asjaoludel on selge, et J. Heinsalul ei olnud ühtegi aktsepteeritavat takistust registreerimisele tulemiseks ning samuti polnud tal mõjuvat põhjust ravikohustuse täitmata jätmiseks. Tegemist oli tahtlike ja välditavate rikkumistega. Neis peegeldub süüdimõistetu hoolimatus ja ükskõiksus nii süüdimõistva kohtuotsuse kui ka kohtumäärusega talle pandud kohustuste täitmisse. J. Heinsalu sellisele taunitavale suhtumisele oma kohustustesse viitab seegi, et ta jättis korduvalt ka kohtuistungitele ilmumata. Põhjendatud on arvata, et mingit mõjuvat põhjust polnud J. Heinsalul ka nendeks tulemata jätmisteks.
  5. Selge on ka see, et registreerimistest korduvalt eemale hoidmine on takistanud järelevalve teostamist J. Heinsalu üle. Tema korduvad tarvitamiskeelu rikkumised ning ravile minemata jätmine tähendavad aga seda, et täitmata on eripreventiivne eesmärk, mida kohtud nimetatud kohustustega on saavutada tahtnud. Kõnealused kohustused olid J. Heinsalule pandud seetõttu, et tema kriminogeenset riski on seostatud just alkoholi pruukimisega. See tähendab aga, et kuigi vähemalt teadaolevalt ei ole süüdimõistetu katseajal uusi kuritegusid toime pannud, on oht nendeks märkimisväärne.
  6. Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. novembri 2020 määruse muutmata ja J. Heinsalu kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.