Obsah (11)

§ 151§ 28§ 121§ 152§ 43§ 108§ 118§ 109§ 72§ 204§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1770 Määruse kuupäev 29.12.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi C.C.i kaebus Viru Vangla 10.08.2019 käskkirja nr 6-4/196-1 ja Viru

) § 2 lg-st 4 tõlgendas kohus kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kaebuse nii Viru Vangla 10.08.2019 käskkirja nr 6-4/196-1 kui ka Viru Vangla 15.09.2019 vaideotsuse nr 6-12/283-2 tühistamiseks. Kohus selgitas seejuures, et vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamine on üks osa tühistamiskaebuse lahendamisest. Seetõttu ei käsitle kohus tuvastamisnõuet iseseisva nõudena, vaid loeb selle hõlmatuks tühistamisnõudega. Kaebaja pidi kohut viivitamata teavitama, kui ta eeltoodud kohtu tõlgendusega ei nõustu.

1. Tartu Halduskohtusse saabus 15.10.2019 kaebaja avaldus, milles ta väljendas soovi asja läbivaatamiseks kohtuistungil.
2. Vastustaja Viru Vangla esitas 12.11.2019 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
3. Kohus koostas 06.10.2020 kaebajale kohtunõude, milles märkis, et arvestades seda, et kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud, ei mõjuta vaidlusalune käskkiri ja vaideotsus enam tema õigusi ning nende haldusaktide tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Kohus viitas Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014 otsusele nr 3-3-1-44-14 ning selgitas, et menetlust on võimalik jätkata vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemise 2 3-19-1770 nõuetes, kuid kaebaja peab sellist soovi selgelt väljendama ja ära näitama, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus andis kaebajale tähtaja kohtunõudele vastamiseks ning märkis, et kui kaebaja kohtule ei vasta, siis lõpetab kohus haldusasja nr 3-19-1770 menetluse.
4. Kohus edastas 06.10.2020 kohtunõude kaebaja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile (Ristiku tn 57-1, Tallinn). Kiri tagastati kohtule postiasutuse poolt 03.11.2020 hoiutähtaja möödumise tõttu. Kirjaga kaasas olevalt väljastusteatelt nähtub, et kirja üritati kaebajale üle anda 09.10.2020 kell 10.20 ja 14.10.2020 kell 18.55, kuid see ei õnnestunud. Kohus edastas eelviidatud kohtunõude samale kaebaja aadressile veel 25.11.
5. Kiri tagastati uuesti postiasutuse poolt 29.12.2020 hoiutähtaja möödumise tõttu. Kirjaga kaasas olevalt väljastusteatelt nähtub, et kirja üritati kaebajale üle anda 30.11.2020 kell 15.20 ja 04.12.2020 kell 18.
6. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta alljärgnevatel põhjustel läbi vaatamata. 11.

§ 151

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest.

1. Kaebaja asus kaebuse esitamise hetkel Viru Vanglas, kuid on sealt praeguseks vabanenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt saabus kaebaja karistusaja lõpp 27.04.2020 ning kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses on kaebaja oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud aadressi Ristiku 57-1, Tallinn (Viru Maakohtu 19.02.2020 määrus asjas nr 1-18-5304). Sama aadress on kantud kaebaja elukohana rahvastikuregistrisse.
2. Kohus leiab, et

§ 151

lg 2 p-s 2 nimetatud eeldused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on praegusel juhul täidetud. Kohus on 06.10.2020 kohtunõuet proovinud kaebaja rahvastikuregistri järgsel aadressil korduvalt kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud. Kohtunõude üleandmise katsed ebaõnnestusid 09.10.2020, 14.10.2020, 30.11.2020 ja 04.12.2020. Eeltoodust võib teha järelduse, et kaebaja tegelikkuses ei ela aadressil Ristiku tn 57-1, Tallinn. Oma uusi kontaktandmeid kaebaja kohtule teatanud ei ole. Kaebaja on oma kontaktandmete avaldamata jätmisega rikkunud

§ 28

lg-t 3, mis sätestab, et menetlusosaline peab kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kohus teeb kaebaja tegevusetusest (uute kontaktandmete esitamata jätmine) järelduse, et kaebajal puudub huvi asja edasise menetluse vastu. Kuigi

§ 151

lg 2 p-s 2 ei ole võrreldes

§ 121

lg 2 p-ga 3 sätestatud eeldust, et kohtudokumendi kätte toimetamata jätmine peab takistama asja lahendamist, on kohtupraktikas leitud, et

§ 151

lg 2 p 2 kuulub kohaldamisele eelkõige olukorras, kus kohtunõudele või määrusele vastamine takistab asja edasist lahendamist, s.o ilma kaebajaga kontakteerumata ei ole haldusasja enam võimalik menetleda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2020 määrus asjas nr 3-19-1958 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul takistab 06.10.2020 kohtunõude kättetoimetamise võimatus kohtu hinnangul ka asja edasist lahendamist, sest kinnipidamisasutusest vabanemise tõttu on vaidlusaluste haldusaktide tühistamisnõuded muutunud ainetuks (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). Samas takistab aga menetlusdokumendi (06.10.2020 kohtunõue) kätte toimetamata jätmine kaebaja tahte väljaselgitamist selles osas, kas kaebaja soovib tuvastamisnõuete menetlemist või mitte (

§ 152lg 2).

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse

§ 151lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

3 3-19-1770 15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. 17. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (

§ 118lg 2).

Vastustaja on 12.11.2019 vastuses kaebusele teatanud, et vastustajal ei ole menetluskulusid, mille väljanõudmist taotleda. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

18. Arvestades seda, et kohtul puuduvad kontaktandmed, millelt kaebajaga ühendust saada, toimetab kohus käesoleva määruse kaebajale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt, mis kehtib

§ 72

lg-st 4 tulenevalt ka halduskohtumenetluses, võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS

1. osas sätestatud viisil. Rahvastikuregistrisse on küll märgitud kaebaja kehtiv elukoha aadress (Ristiku tn 57-1, Tallinn), kuid sellele aadressile edastatud dokumente ei ole olnud võimalik kaebajale üle anda. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja ei ela registris märgitud aadressil. Muud kaebaja kontaktandmed kohtul puuduvad. Seda arvestades tuleb käesolev kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus kaebajale kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega.
2. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse käesolev määrus kaebajale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuivõrd halduskohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (

§ 204

lg 1), võib isik esitada käesolevale määrusele määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 20.

§ 175

lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4