) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud.
lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta. Hageja soovib korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel ja vastuhageja soovib korteriomandi temale jätmist. Hageja elab korteris, nagu ta väitis, harva ning vastuhageja ei ela üldse korteris. Vastuhageja avaldas, et soovib korterisse elama asuda ja soovib, et korter jääb lastele. Rahvastikuregistri andmetel on poolte tütar 34-aastane ja poolte poeg 40-aastane. Seega ei ole poolte lapsed sellises vanuses, et nende huvidega peaks arvestama kaasomandi lõpetamise viisi valimisel. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kumbki pooltest korteriomandiga tihedalt isiklikult seotud. Kohus valib kaasomandi lõpetamise viisi selle järgi, milline valik oleks pooltele rahaliselt kõige soodsam. Avalikul enampakkumisel võidakse saada võrreldes muude kaasomandi lõpetamise viisidega kinnistu müümisel kõige õiglasem hind ja pooled saaksid omandikaotuse eest kõige õiglasema hüvitise. Samas kaasnevad kaasomandi lõpetamisega avalikul enampakkumisel riskid, ebasoodsate asjaolude korral võidakse kinnistu müüa ka tugevalt alla omahinna. Samuti on ettemääramatu, millise perioodi jooksul korteriomandi müük õnnestub. Kohtu arvates on poolte jaoks kõige turvalisem kaasomandi lõpetamise viis, et kinnistu jääb vastuhagejale ja vastuhageja hüvitab teisele poolele omandikaotuse. Vastuhageja esitas kirjaliku tõendi (konto väljavõte), et tal on hüvitise tasumiseks vahendid olemas ning kinnitas, et tasub hüvitise 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Eeltoodust tulenevalt lõpetavad pooled ühisomandi xxx korterile. Kohus määrab ühisomandi lõpetamise viisiks, et korter jääb vastuhagejale ning vastuhageja hüvitab hagejale ½ osa korteri väärtusest ehk 41000 eurot 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kuna korteriomand on kinnistusraamatus registreeritud vastuhageja nimele, siis ei ole vaja kinnistusraamatu kandes muudatusi teha. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.