Kriminaalasi nr 1-17-3888 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.11.2020) Kriminaalasja number 1-17-3888

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust;

§ 141

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Viktor Mikkerile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Viktor Mikkeri kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.11.2017 ja lõpeb 27.11.

1. Tartu Vangla esitas kohtule 14.10.2020 materjalid Viktor Mikkeri ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Viktor Mikkeri tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 05.11.
2. Prokurör asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Viktor Mikker selgitas kohtuistungil, millega ta on vangistuses tegelenud ja millised on tema plaanid vabanemise järgselt. Ta plaanib asuda elama Raja külla oma täditütre ja tolle abikaasa juurde ning pöörduda Töötukassase. Ta on valmis võtma kohustused pöörduda psühholoogi ja seksuoloogi juurde. Süüdimõistetu möönas, et kui ta juba vangistuses viibib, siis järelikult ta pani ka kuriteo toime. Kaitsja pidas oluliseks, et Viktor Mikker on töötanud vanglatööstuses, osalenud sotsiaalprogrammides ning tal ei ole vanglas karistusi. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ning ta on nõus täitma kõiki kohustusi, mida talle peetakse vajalikuks määrata. Kaitsja palus kohtul kaaluda kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Mikker temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

§ 76

lg 4 kohaselt on konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (Riigikohtu 07.03.2019. a määrus asjas nr 1-09-14104, p 22). Viktor Mikkeri toimepandud kuritegude asjaolud on väga rasked. Teod on toime pandud lapse suhtes, kes nii oma füüsiliste kui vaimsete võimete poolest on täiskasvanust nõrgem ja seega täiskasvanu ees kaitsetu. Lapseeas kogetud füüsiline ja seksuaalne vägivald mõjutab inimest tugevalt ja negatiivselt. Samuti tuleb silmas pidada, et kuriteod lapse suhtes pani toime tema kasuisa ehk isik, kes eelduslikult võiks pakkuda lapsele turvatunnet ning olla usaldusväärne. Viktor Mikker oli võimeline panema toime kuritegusid eelkirjeldatud asjaoludel, mis näitab isiku hoolimatut suhtumist teise inimese tervise ja kehalise puutumatuse suhtes ning äärmist ükskõiksust tagajärgede osas, mida tema teod võisid lapsele kaasa tuua. Sellises suhtumises kätkeb kohtu hinnangul ka uute kuritegude toimepanemise risk vabaduses. Isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks tuleb muuhulgas arvestada ka süüdlase isikut. Süüdlase isikut hinnates on määrava tähtsusega tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ja järeldused, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. Kuni süüdimõistetu toimepandud kuritegude olemust ja raskust ei mõista, ei ole tal ka võimalik oma suhtumist muuta ja teha asjakohaseid järeldusi edaspidiseks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt Viktor Mikker toimepandud kuritegusid ei tunnista, vaid süüdistab last valetamises. Ka kohtuistungil selgitusi jagades Viktor Mikker oma väärat käitumist üheselt mõistetavalt ei tunnistanud, vaid möönas, et midagi seadusevastast võis juhtuda. Kui süüdimõistetu ka pärast peaaegu kolmeaastast vangistust ning arvukates resotsialiseeruvates tegevustes osalemist lõplikult ei mõista, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, siis ei ole kohtul võimalik pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Positiivse asjaoluna tuleb märkida Viktor Mikkeri rahuldavat käitumist vangistuses. Ta on töötanud vangla majandustöödel, õppinud eesti keelt ja osalenud sotsiaalprogrammides ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral plaanib kinnipeetav asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxx külla oma täditütre ja tolle abikaasa juurde. Kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib Viktor Mikker ka tööle asuda ja on valmis pöörduma Töötukassasse. Kuigi on positiivne, et Viktor Mikkeril on olemas tugivõrgustik sugulaste näol, juhib kohus tähelepanu asjaolule, et täditütre varasemas elukohas külas olles pani isik toime oma kasutütre vägistamise. Seega on küsitav, kas sugulaste mõju ja toetus aitab tagada Viktor Mikkeri edasist õiguskuulekat käitumist. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistus ei ole Viktor Mikkeri puhul veel oma eesmärki täitnud. Lisaks ei ole kohus veendunud, et risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses on madal. Seega jätab kohus Viktor Mikkeri karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3