← Eesti

2-17-17611/65

Obsah (6)§ 445§ 436§ 442§ 238§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.11.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17611 Tsiviila

§ 445

lg 1 tuleb kokkuvõttes välja mõista hagejalt kostja kasuks 28 204,95 eurot (59 243,47 – 31 038,52). Juhul, kui kostja ei soovi xxx asuva kinnisvara omanikuks saada ja omavahelises suhtes võtta enda ainukohustuseks nimetatud kinnisvara soetamiseks võetud laenukohustust, palub hageja alternatiivselt nimetatud vara osas lõpetada ühisomandi selliselt, et xxx asuv kinnisvara müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud rahaliste vahendite arvel tasutakse Banco de Sabadell´iga sõlmitud laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev laenujääk ning allesjääv raha jagatakse võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Seoses sellega muutub ka hageja poolt kostjale tasutava rahalise hüvitise suurus. Alternatiivnõude rahuldamisel peaks hageja tasuma kostja xxx asuva kinnisasja jätmise eest hageja ainuomandisse ning omavahelises suhtes Swedbank AS-i ees oleva kohustuse jätmisel hageja ainukohustuseks 59 243,47 eurot ((400 000 – 281 513,06 ) / 2.) Vastastikuste tasarvestuste tulemusena vastavalt

§ 445

lg 1 tuleb kokkuvõttes välja mõista alternatiivnõude rahuldamisel hagejalt kostja kasuks 59 243,47 eurot.

  1. Vastuhagi osas märkis hageja 09.05.2017 seisukohas (kd II, tl 1-3), et kostja vastuhagi rajaneb paljasõnalisel väitel, et X OÜ osa on omandatud abielu kestel ja seda mitte kinke või pärimise teel. Nimetatud väide ei vasta tõele, kuna hageja on omandanud X OÜ osa abielu kestel kinke teel. Lisaks ei nõustu hageja kostja esitatud hindamisaktides tooduga.
  2. 13.08.2019 täiendas hageja hagis esitatud nõudeid. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI
  3. Kostja oma 14.03.2018 vastuses (kd I, tl 103-105) on märkinud, et kostja ei ole vastu sellele, et kinnistu aadressil xxx jääb hageja I. D.i ainuomandisse, kuid kostja ei nõustu hageja väitega, et xxxasuva kinnisasja väärtus on 400 000 eurot. Kostja väidab, et xxx asuva kinnisasja väärtus on tegelikult 468 000 eurot. Kostja ei ole vastu sellele, et kohustus Swedbank AS-i ees alates 06.06.2017 summas 281 513,06 eurot jääb hageja ainukohustuseks, kuid kostja peab vajalikuks kohustuda hagejat 30 päeva jooksul peale lõpplahendi selles osas jõustumist ümber vormistama laenulepingu viisil, et Swedbank AS on täielikult vabastanud kostja laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenevatest kohustustest. Kostja ei vaidle sellele vastu, et xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx jäävad N. K. ainuomandisse. Kostja ei nõustu hageja väitega, et xxx asuva korteriomandi turuväärtus on 181 500 eurot. Eesmärgiga tuvastada xxx asuva kinnisasja väärtus on kostja pöördunud kinnisvara hindajate poole. Vastavalt eksperthinnangule, mis on tehtud kohapeal kohaliku kinnisvara eksperdi poolt, on kinnisasja turuväärtus 135 233 eurot. Kostja ei ole vastu sellele, et kohustus Banco de Sabadell SA ees alates 06.06.2017 summas 119 422,95 eurot jääb kostja ainukohustuseks. Kostja nõustub sellega, et OÜ X osa jääb kostja ainuomandisse. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud 4 arvestusega, kuna see ei ole kooskõlas jagatavate kinnistute väärtustega. Vastastikkuste nõuete tasaarvestuste tulemusena vastavalt

§ 445

lg 1 tuleb kokkuvõttes välja mõista hagejalt kostja kasuks 77 433,42 eurot (93 243,47 – 15 810,05), mida tuleb pidada õigeks hüvitiseks.

  1. 14.03.2018 vastuses on kostja esitanud ka vastuhagi ühisvara jagamiseks (kd I, tl 105-106, pöördel). Kostja on märkinud, et ühisvara koosseisu kuulub ka X OÜ (reg 11117260) osa nimiväärtusega 2760 eurot ehk ettevõte tervikuna. 12.02.2007 sai hageja X OÜ osa omanikuks. Kuna osa on omandatud abielu ajal (hageja ja kostja vahel sõlmiti abielu 16.12.2006), siis lähtub kostja eeldusest, et tegemist on ühisvaraga. Kostjale teadaolevalt ei olnud osa hagejale kingitud ega olnud ka päritud. Kostja leiab, et ettevõtte X OÜ võib jätta hagejale, kuid peab hageja sel juhul tasuma kostjale hüvitisena 1 159 825 eurot (2 319 650,00 / 2). Lisaks on ühisvaraks oleva äriühingu osa tõttu omandatud dividendid abikaasade ühisvara.
  2. Kostja täpsustas vastuhagis toodud nõudeid 02.04.2018 (kd I, tl 161-171, pöördel) ja 28.09.2018 (kd V, tl 73-75, pöördel).
  3. 16.10.2019 esitas kostja kohtule oma lõplikud seisukohad (kd VI, tl 1-2). MENETLUSE KÄIK
  4. 26.06.2019 määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-17-17611 iseseisvaks menetluseks N. K. vastuhagis I. D.i vastu ühisvara jagamiseks esitatud nõuded, mis on seotud X OÜ osa jagamisega ja X OÜ-lt osanikuna saadud dividendide jagamisega (perioodil 01.01.2017-02.04.2018). Kohus määras anda iseseisvale menetlusele uus tsiviilasja number (tsiviilasi sai numbriks 2-19-9648). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. 14.08.2019 toimunud kohtuistungil andis kohus hagejale tähtaja hindamisakti esitamiseks hiljemalt 16.09.
  6. Kohus andis kostjale tähtaja täienduse, seisukoha hindamisaktile ja seisukoha hageja 13.08.2019 dokumendile esitamiseks hiljemalt 30.09.
  7. Lisaks andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 16.10.2019 ning teise poole menetlusdokumentidele vastuse esitamiseks hiljemalt 30.10.
  8. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 22.11.2019 ja avaldatakse avalikus e-toimikus.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 esimene lause sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja 14.09.2019 esitatud taotlus kolme täiendava dokumentaalse tõendi (kuulutuste väljatrükk, xxx hindamisakt seisuga 30.08.2019 ja Banco De Sabadell laenumaksete väljavõte) vastuvõtmiseks. Kohus on 14.08.2019 kohtuistungil andnud hagejale tähtaja Xxxs asuvate kinnisasjade hindamisakti esitamiseks hiljemalt 16.09.

  1. Hageja esitas 14.09.2019 hindamisakti asemel kohtule samas linnas müügisolevate sarnaste korterite müügikuulutused tähtaegselt. Kohus leiab, et see tõend tuleb vastu võtta. Kuna kohus andis hagejale tähtaja Xxxs asuvate kinnisasjade hindamisakti esitamiseks hiljemalt 16.09.2019, ei menetle kohus I. D.i 14.09.2019 esitatud taotlust kahe täiendava dokumentaalse tõendi (xxx hindamisakt seisuga 30.08.2019 ja Banco De Sabadell laenumaksete väljavõte) vastuvõtmiseks ja ei arvesta asja lahendamisel sama kuupäeva menetlusdokumendis esile toodud uute asjaoludega ja täpsustatud nõuetega (elektrooniliselt esitatud tõendite puhul tagastamist ei toimu).
  2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi rahuldada osaliselt. 5
  3. Käesolevas asjas on tuvastatud, et pooled abiellusid 16.12.2006 (kd I, tl 7) ja poolte abielu lahutati kohtuotsusega 28.04.2017 (kd I, tl 7, pöördel-8), mis jõustus kohtute infosüsteemi andmetel 06.06.
  5. Perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktist 2 tulenevalt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 06.06.2017), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
  6. Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
  7. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.
  8. Pooled on vastastikku esitanud hagi ja vastuhagi nende abielu ajal soetatud ühisvara jagamiseks. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poolte vahel alljärgnev: - kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) (kd I, tl 8, pöördel-13); - laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev laenukohustus Swedbank AS-i ees; - xxx asuvad kinnisasjad (registriosa numbritega xxx- korter ja xxx- garaaž ja panipaik) (kd I, tl 14-35, 36-57); - laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees; - X OÜ (registrikood xxx) osa (kd I, tl 61, pöördel-62). Poolte vahel puudub vaidlus ühisvara koosseisu osas.
  9. 13.08.2019 täiendas hageja hagis esitatud nõudeid. Hageja palub ühisvara jagada järgmiselt: - Lõpetada I. D.i ja N. K. ühisomand ning jagada poolte ühisvara viisil, et: • jätta kinnisasi registriosa nr. xxx I. D.i ainuomandisse ning kohustada N. K.t andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasja registriosa nr. xxx ühisomanikena I. D. ja N. K. ning kinnisasja registriosa nr. xxx ainuomanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse I. D.; • jätta I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 281 513,06 eurot; • jätta I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 00818075076618-90 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees summas 119 422,95 eurot; • jätta xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx N. K. ainuomandisse; • jätta N. K. ainuomandisse OÜ X (registrikood xxx) osa; 6 • • - - välja mõista N. K.lt I. D.i kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena hüvitis ühisvara jagamise eest 57 218,01 eurot; määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et N. K. on kohustatud täitma käesolevast tsiviilasjast tuleneva rahalise kohustuse I. D.i ees 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui Banco de Sabadell SA on vabastanud N. K. laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenevatest kohustustest. Alternatiivselt I: Lõpetada I. D.i ja N. K. ühisomand ning jagada poolte ühisvara viisil, et: • jätta kinnisasi registriosa nr. xxx I. D.i ainuomandisse ning kohustada N. K.t andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasja registriosa nr. xxx ühisomanikena I. D. ja N. K. ning kinnisasja registriosa nr. xxx ainuomanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse I. D.; • jätta poolte omavahelises suhtes I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 281 513,06 eurot; • jätta N. K. ainuomandisse OÜ X(registrikood xxx) osa; • müüa xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx avalikul enampakkumisel ning saadud rahaliste vahendite arvel tasuda Banco de Sabadell-ga sõlmitud laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev laenujääk ning allesjääv raha jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahe; • välja mõista alternatiivnõude rahuldamisel I. D.ilt ja N. K. kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena summa 59 243,47 eurot; • määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord alternatiivnõude osas selliselt, et I. D. on kohustatud täitma käesolevast tsiviilasjast tuleneva alternatiivnõude rahalise kohustuse N. K. ees 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui xxx asuv kinnisasi on avalikul enampakkumisel müüdud ja Banco de Sabadell SA ees on kohustused täidetud. Alternatiivselt II: Lõpetada I. D.i ja N. K. ühisomand ning jagada poolte ühisvara viisil, et: • jätta kinnisasi registriosa nr. xxx I. D.i ainuomandisse ning kohustada N. K.t andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasja registriosa nr. xxx ühisomanikena I. D. ja N. K. ning kinnisasja registriosa nr. xxx ainuomanikuna kantakse Tartu Maakohtu kinnistusregistrisse I. D.; • jätta I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 281 513,06 eurot; • jätta xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx N. K. ainuomandisse; • jätta N. K. ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 0081-807507661890 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees summas 119 422,95 eurot; • jätta N. K. ainuomandisse OÜ X(registrikood xxx) osa; • välja mõista I. D.ilt ja N. K. kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena hüvitis ühisvara jagamise eest 28 204,95 eurot; • määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et I. D. on kohustatud täitma käesolevast tsiviilasjast tuleneva rahalise kohustuse N. K. ees 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui N. K. on teinud toimingud, mille tulemusena on Banco de Sabadell SA vabastanud I. D.i laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenevatest kohustustest.
  10. Kostja esitas nõude täpsustused 28.08.
  11. Lõplikus seisukohas märkis kostja, et jääb oma kohtule eelnevalt esitatud seisukohtade, põhjenduste ning tõendite juurde ja palub kohut rahuldada kostja vastuhagi, mis oli viimati täpsustatud 28.09.
  12. Kostja palub rahuldada vastuhagi ning jagada poolte ühisvara alljärgnevalt (kd V, tl 75, pöördel): 7 - - jätta kinnistu aadressil xxx, registriosa nr. xxx I. D.i ainuomandisse ning välja mõista hagejalt kostja kasuks omandiõiguse kaotamise eest hüvitis summas 93 243,47 eurot; jätta poolte omavahelises suhtes I. D.i ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 281 513,06 eurot; jätta xxx asuvad kinnisasjad registriosa nr. xxx ja nr. xxx N. K. ainuomandisse ning asendada käesoleva kohtuotsusega I. D.i nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse kinnisasjad registriosadest nr. xxx ja nr. xxx ühisomanikena I. D. ja N. K. ning kinnisasjade registriossa nr. xxx ja nr. xxx ainuomanikuna kantakse kinnistusregistrisse N. K. ning välja mõista kostjalt hageja kasuks omandiõiguse kaotamise eest hüvitis summas 7905,025 eurot; jätta poolte omavahelises suhtes N. K. ainukohustuseks seisuga 06.06.2017 laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees summas 119 422,95 eurot; jätta N. K. ainuomandisse OÜ X (registrikood xxx) osa; tunnistada X OÜ osa poolte ühisvaraks; jätta I. D.i ainuomandisse X OÜ (registrikood 11117260) osa; välja mõista hagejalt kostja kasuks X OÜ osa eest hüvitis summas 1 159 825 eurot; jagada poolte vahel ühisvarasse hulka kuuluvad dividendid summas 337 267 eurot pooleks ning välja mõista hagejalt kostja kasuks 168 633,50 eurot; vastastikkuste nõuete tasaarvestuste tulemusena välja mõista hagejalt I. D.ilt kostja N. K. kasuks hüvitisena 1 413 796,95 eurot. 21.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja ja kostja esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 32-1-80-04).

  1. Kohus peab vajalikuks selgitada kostja vastuhagi nõuete juures, et X OÜ osa ja dividendidega seonduvat kohus käesoleva tsiviilasja menetluse raames ei lahenda, kuna kohus on 26.06.2019 määrusega eraldanud antud nõuded iseseisvasse menetlusse (tsiviilasi nr 2-19-9648).
  2. X OÜ osa Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara koosseisu kuulub X OÜ osa, mis on registreeritud kostja nimele (kd I, tl 61, pöördel-62). Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et nimetatud osa jääb kostja ainuomandisse. Hageja on märkinud, et X OÜ ei oma hageja arvates väärtust ehk tema harilik väärtus on 0 eurot. Kuna asja väärtus on 0 eurot, siis ei ole hageja selle vara väärtusega ka hüvitise suuruse leidmisel arvestanud ja hageja ei soovi X OÜ osa jätmisel kostja ainuomandisse hüvitist. Kostja eeltoodu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus jätab X OÜ osa N. K. ainuomandisse ilma I. D.ile hüvitist määramata osa omandi kaotamise eest.
  3. Kinnisasi asukohaga xxx Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kinnisasi asukohaga xxx kuulub poolte ühisvara hulka. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnisasi jääb hagejale. Pooltel on vaidlus ühisvarasse kuuluva kinnisasja turuväärtuse osas. 8 23.11.2017 esitatud hagiavalduses oli hageja seisukohal, et kinnisasja asukohaga xxx, väärtuseks on 400 000 eurot. Antud juhul on nimetatud kinnisasjaga sarnane kinnisasi (samal tänaval ja sarnase suurusega) müügis portaalis kv.ee hinnaga 440 000 eurot, mis teeb kinnisasja ja selle oluliselt osaks oleva ehitise ruutmeetrihinnaks 1820 eurot/m2 (kd I, tl 63, pöördel). xxx asuva kinnisasja oluliseks osaks on samuti ehitis, mille pindala on 223,3 m
  4. Seega matemaatiliselt on ühisvaraks oleva kinnisasja väärtuseks 406 406 eurot (1820 * 223,3). Arvestades, et tegemist on müüja hinnasooviga, mitte aega reaalse tehingu hinnaga, on hageja arvates põhjendatud nimetatud vara maksumust korrigeerida (vähendada) 400 000 euroni. 13.08.2019 seisukohas on hageja palunud alternatiivse nõudena jätta hageja ainuomandisse xxx kinnistu väärtusega 468 000 eurot. Kostja on 14.03.2018 vastuses hagiavaldusele märkinud, et xxx kinnisasja väärtuseks on X poolt koostatud hindamisaktist tulenevalt 468 000 eurot (kd I, tl 107-121). Samale seisukohale on kostja jäänud ka 02.04.2018 esitatud vastuhagis. Hageja on kostja ülaltoodud seisukoha osas märkinud, et OÜ X hindamisakt ei kajasta vara väärtust adekvaatselt. Hindamisaktis on märgitud, et vara müügiperiood sellise hinnaga on 9 kuud, kusjuures hind on antud +/- 10 % vahemikus. Seega võib vara turuhinnaks osutuda sisuliselt 400 000 või 500 000, tegemist on liialt suure hinnakõikumisega, et selle järgi määrata vara keskmine müügihind. 30.09.2019 seisukoha järgi pöördus kostja eksperdi poole, kes on varasemalt teostanud ekspertiisi kinnisasja suhtes. Ekspert R. S. on teinud ekspertarvamuse nr 1942-19, mille tulemusel moodustab kinnisasja turuväärtus käesoleva aja seisuga 517 000 eurot (kd V, tl 177). Kohus märgib, et kui asi jäetakse ühele või mõnele kaasomanikule, tuleb sellele kaasomanikule või nendele kaasomanikele, kelle kaasomand asjale lõppes, maksta välja nende osad rahas. Nendele kaasomanikele, kes jäävad kaasomandi osast ilma, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel tagada kohene ja õiglane hüvitis. Riigikohus on selgitanud, et kuna kaasomanik jääb oma omandist ilma kohese ja õiglase hüvitise eest, isegi kui see toimub tema tahte vastaselt, ei ole tegemist vastuoluga põhiseaduse §-iga
  5. Oluline on, et hüvitise suurus määratakse võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt ka Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Puri. T. Tallinn 2014, lk 348). Seega tuleb ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kostja poolt 30.09.2019 esitatud ekspertarvamus-konsultatsioon 1942-19 on koostatud seisuga september
  6. Kohus lähtub kinnisasja turuväärtuse määramisel septembri 2019 eksperthinnangust kui kõige hilisemast hinnangust. Kinnisasja turuväärtus tuleb määrata X OÜ eksperthinnangu alusel ning lugeda kinnisasja turuväärtuseks 517 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnisasi turuväärtusega 517 000 eurot tuleb jätta hageja ainuomandisse. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kohtuotsus üksnes asendab tahteavaldust, mille kostja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi (lahusvara) tekkimise aluseks (hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel). 9

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 64¹ kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 34¹ nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille kostja peaks andma selleks, et hageja saaks kinnistu ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ja jättis kinnisasja hageja ainuomandisse, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja teisi alternatiivseid nõudeid kinnisasja jagamisel, mille kohaselt on hageja samuti taotlenud kinnisasja jätmist tema ainuomandisse.

  1. Laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev laenukohustus Swedbank AS-i ees Hagiavalduse kohaselt on pooled 21.01.2014 so abielu kestel omandanud kinnisasja registriosa nr. xxx, asukohaga xxx ning sõlminud nimetatud kinnisasja ostuhinna tasumise finantseerimiseks laenulepingu nr. 14-002628-EL Swedbank AS-iga (kd I, tl 13, pöördel). Hageja on palunud jätta laenukohustuse enda kanda. Laenujääk abielu lõppemise aja seisuga (06.06.2017) oli 281 513,06 eurot (kd I, tl 72, 83). Kostja ei ole vastu sellele, et kohustus Swedbank AS-i ees alates 06.06.2017 summas 281 513,06 eurot jääb hageja ainukohustuseks. 14.08.2019 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et kostja ei ole Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu pooleks. Kohus leiab, et laenulepingust nr 14-002628-EL tulenev laenu tagastamise kohustus summas 281 513,06 eurot jääb hageja kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ja jättis laenulepingust tuleneva laenukohustuse täitmise hageja kanda, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja teisi alternatiivseid nõudeid laenukohustuse jagamisel, mille kohaselt on hageja samuti taotlenud laenukohustuse jätmist tema kanda.
  2. xxx asuvad kinnisasjad (korter, garaaž ja panipaik) Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et xxx asuvad kinnisasjad (korter, garaaž ja panipaik) kuuluvad poolte ühisvara hulka. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnisasjad jäävad kostjale. Pooltel on vaidlus ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade turuväärtuse osas. 23.11.2017 esitatud hagiavalduses oli hageja seisukohal, et arvestades xxx asuva kinnisvara väärtust, tuleb selle jätmisel kostja ainuomandisse panna kostjale kohustus tasuda hagejale omandi kaotuse eest hüvitis, mis vastab nimetatud vara väärtusele. Vara on omandatud 15.09.2015 hinnaga 181 500 eurot (165 000 + käibemaks 10 %), mis hageja arvates vastab ka käesoleval ajal minimaalselt nimetatud vara väärtusele. Samal seisukohal oli hageja ka 30.11.2017 esitatud arvamuses. 14.08.2019 toimunud kohtuistungil andis kohus hagejale tähtaja hindamisakti esitamiseks hiljemalt 16.09.
  3. 10 14.09.2019 teatas hageja kohtule, et tal ei võimaldatud viia läbi ekspertiisi Xxx asuvas eramus, mistõttu ei saa ta ka esitada vastavat hindamisakti. Hageja pöördus kostja poole vastava palvega 19.08.2019 so koheselt peale istungit, et oleks piisav ajavaru objekti külastuseks ja ekspertiisi tegemiseks. Kostja teatas hagejale, et augustis ei ole see võimalik ja ta võimaldab juurdepääsu korterile septembri alguses, kui tema advokaat on puhkuselt naasnud, kuid kahjuks ei ole kostja sellisest võimalusest hagejat teavitanud. Küll aga jääb hageja seisukoha juurde, et Xxx ei ole hinnad võrreldes
  4. aastal toimunud tehinguga langenud ning kogu Xxx asuva tervikvara väärtus 181 500 eurot on tõendatud müügilepinguga, millega konkreetne vara hageja ja kostja poolt 15.09.2015 omandati. Vara väärtust kajastab kõige paremini konkreetne müügitehing, millega on vara soetatud, mitte aga teadmata isiku hinnang, milles on vara hinnatud osaliselt (hindamata on jäetud garaaž ja panipaik). Hageja esitab lisaks hetkel samas linnas müügisolevate sarnaste korterite müügikuulutused, millest nähtub, et kõige madalam hind on sarnase pindalaga korteril 225 000 eurot, mis samuti ületab hageja poolt hagis avaldatud korteriomandi hinda (kd V, tl 152-153, pöördel). Puudub mistahes põhjus asuda seisukohale, et poolte ühisvaraks olev korteri väärtus erineb turul küsitavatest sarnaste korterite müügihindadest sedavõrd palju, nagu väidab kostja ning liigub vastupidiselt üldisele hindade tõusu trendile. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et Xxxs asuva vara väärtus on minimaalselt 181 500 eurot. 14.03.2018 esitas kostja kohtule arvamuse, milles märkis, et eesmärgiga tuvastada Xxx asuva kinnisasja väärtus, on kostja pöördunud kinnisvara hindajate poole. Vastavalt eksperthinnangule, mis on tehtud kohapeal kohaliku kinnisvara eksperdi poolt, on kinnisasja turuväärtus 135 233 eurot (kd I, tl 122-129, pöördel, 130-137, pöördel). Samale seisukohale jäi kostja ka 02.04.2018 vastuses. 09.05.2018 vastuses märkis hageja vastuseks kostja esitatud hindamisakti osas, et Xxx kinnisvara kohta koostatud hinnangus on hinnatud kinnisasja registriosa nr. xxx, kuid ei ole hinnatud teist kinnisasja registriosa nr. xxx, mis samuti kuulub poolte ühisvara hulka. Hageja on hagis tõepoolest võtnud aluseks hinna, millega soetati Xxx kinnistud (mõlemad) kolm aastat tagasi. Kinnistu registriosa nr. xxx soetati netohinnaga 154 000 eurot ja kinnisasi registriosa nr. xxx soetati netohinnaga 11 000 eurot. Kokku seega 165 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku seega 181 500 eurot. On üldteada asjaolu, et viimastel aastatel on kinnisvarahinnad tõusnud, mis seab kostja antud hinnangu kahtluse alla. Kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu, kas hinnang on antud neto või bruto hinnaga. Kostja selgitas täiendavalt hageja vastuväidete osas, et pooltel ei olnud kokkulepet selles osas, et hageja esindaja pöördub kostja esindaja poole vastava palvega. Kui hageja esindaja kirjutas kostja esindajale, siis viimane oli puhkusel ning tööasjadega ei tegelenud. Vaatamata sellele pöördus hageja esindaja otseselt kostja poole ning on saanud vastuse, et tema advokaat on puhkusel ja ta palub kõik küsimused lahendada peale advokaadi puhkuselt naasmist, kuna kostja soovis ka läbi viia ekspertiisi Eestis asuvas eramus (kd V, tl 172-173). Lisaks märkis kostja, et hindamisakt Xxx kinnisvara kohta hindab nii kinnisasja registriosa nr. xxx kui ka kinnisasja registriosa nr. xxx, kuna esimene kinnistu on korteriomand, aga teine kinnistu on parkimiskoht ja panipaik ja hindamisaktis on hinnatud mõlema kinnisasja turuväärtus. On asjakohatu I. D.i väide, et kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu, kas hinnang on antud neto või bruto hinnaga, kuna hindamisaktis on kajastatud kinnisvara turuväärtus ehk lõpphind, millega saab olla kinnisvara müüdud. Kostja märgib ka, et füüsilised isikud, kes on hageja ja kostja, ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu kinnisvara hind ei saa sisaldada käibemaksu. Ka väidab I. D., et on üldteada asjaolu, et viimastel aastatel on kinnisvarahinnad tõusnud, mis seab kostja antud hinnangu kahtluse alla. Tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei ole tõendatud. I. D. ei ole esitanud tõendit, mille alusel oleks võimalik järeldada, et Xxxs on kinnisvara hinnad tõusnud. Kohus on varasemalt käesolevas otsuses selgitanud, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. 30.09.2019 on kostja esitanud hindamisakti korteriomandi väärtuse kohta, arvestades ka garaažiboksi maksumust (kd V, tl 182, pöördel, 195, pöördel). Kostja poolt esitatud kinnisvara hindamisakt on koostatud seisuga 03.09.
  5. Hindamisaktist nähtuvalt on hindamisel arvesse võetud nii korterit kui ka garaaži. Kinnisasjade turuväärtuseks on 136 098,16 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ja kostja on 11 füüsilised isikud ning ei ole käibemaksukohuslased, millest tulenevalt ei saa kinnisvara hind sisaldada käibemaksu. Hageja poolt esitatud müügikuulutuste osas on kostja märkinud, et tegelikkuses esitas hageja müügikuulutused korterite kohta, millised territoriaalselt asuvad hoopis teises X linnaosas, samuti on olemas kinnistu müügikuulutused X linnas, mida ei saa arvesse võtta, kuna jutt käib hoopis teisest palju suuremast ja prestiižemast linnast, kus hinnad on kõrgemad. Kostja elab hoopis teisel tänaval xxx, mis on merest eemal ning selle rajooni ei peeta prestiižseks ja kallihinnaliseks, hageja aga esitas info objektide kohta, mis asuvad xxx rajooni prestiižses linnaosas ja maksavad rohkem kui kostja korter, see tähendab, et xxx rajoon ja xxx tänav, kus asub kostja korter, asuvad üksteisest umbes 9 kilomeetri kaugusel (kd V, tl 204). Kohus leiab, et hageja esitas tõendina mittevõrdväärsed objektid oma maksumuse ja asukoha suhtes. Lisaks on kostja esitanud ka korterite tänavalt, kus ta elab, müügikuulutused ning esitanud kostja rajoonis asuvate kinnistute hinnaskaala (kd V, tl 205-208). Eeltoodud müügikuulutuses märgitud hinnad vastavad kostja poolt esitatud hinnangus toodud väärtusele. Kohus lähtub kinnisasjade turuväärtuse määramisel kostja esitatud septembri 2019 eksperthinnangust kui kõige hilisemast hinnangust. Kinnisasjade turuväärtus tuleb määrata QQ eksperthinnangu alusel ning lugeda kinnisasjade turuväärtuseks 136 098,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnisasjad turuväärtusega 136 098,16 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kohtuotsus üksnes asendab tahteavaldust, mille hageja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kohtuotsus ei saa olla kostja ainuomandi (lahusvara) tekkimise aluseks (kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel).

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 64¹ kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 34¹ nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille hageja peaks andma selleks, et kostja saaks kinnistute ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne kustutatakse ja tehakse kostja kohta ainuomaniku kanne. Kuna ka hageja on taotlenud põhinõudena Xxxs asuvate kinnisasjade jätmist kostja ainuomandisse ja kohus on vastava nõude rahuldanud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja teisi alternatiivseid nõudeid kinnisasjade jagamisel.

  1. Laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees Pooled on abielu ajal Xxx asuva kinnisvara soetamiseks võtnud laenu Banco de Sabadell SA-lt. Laenujääk abielu lõppemise aja seisuga (06.06.2017) oli 119 422,95 eurot (kd I, tl 72, pöördel). 12 Poolte vahel on vaidlus selle üle, kelle kanda jääb ülaltoodud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine. Hageja on taotlenud 13.08.2019 esitatud seisukohus põhinõudena laenukohustuse jätmist hageja ainukohustuseks. Esimese alternatiivse nõudena on hageja taotlenud laenukohustuse täitmist selliselt, et Xxx asuvad kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud rahaliste vahendite arvelt täidetakse laenukohustus. Kohus selgitab, et kohus on Xxxs asuvad kinnisasjad määranud jätta kostja ainuomandisse, seega hageja eeltoodud alternatiivne nõue rahuldamisele ei kuulu. Teise alternatiivse nõudena on hageja palunud jätta laenukohustuse kostja ainukohustuseks. Kostja on taotlenud poolte omavahelises suhtes jätta laenukohustus kostja ainukohustuseks. 14.08.2019 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et mõlemas lepingus on laenuvõtjaks hageja, need on abielu kestel võetud laenud, kostjat seal lepingus ei ole. Kohus leiab, et kuna Xxx asuvad kinnisasjad jäävad kostja ainuomandisse ja kostja soovib edaspidi laenukohustust ise täita, peab kohus mõistlikuks laenu tagastamise kohustuse, mis on võetud eeltoodud kinnisasjade omandamiseks, summas 119 422,95 eurot jätta kostja kanda. Kohus märgib, et VÕS § 175 lg 2 järgi on kohustuse ülevõtmise eelduseks võlausaldaja nõusolek. Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlgniku isik on võlausaldaja jaoks oluline. Kohustuse ülevõtmisest VÕS § 175 tähenduses tuleb eristada olukorda, kus kohustuse ülevõtmiseks puudub võlausaldaja nõusolek, ent võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku, et kolmas isik täidab võlgniku kohustuse võlausaldaja ees. Kui kolmas isik soovib pärast sellise kokkuleppe sõlmimist võlgniku kohustuse täita, ei ole tegemist kohustuse ülevõtmisega, vaid VÕS § 78 lg-s 1 reguleeritud juhuga, kus kohustuse täidab kolmas isik (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M, Sein. K. Tallinn 2016, lk 864). Kohtule ei ole esitatud Banco de Sabadell SA nõusolekut selle kohta, et edaspidi hakkaks laenukohustuse eest ainuisikuliselt vastutama kostja. Seega ei ole tegemist kohustuse ülevõtmisega VÕS § 175 kohaselt. Samas on hageja ja kostja VÕS § 78 lg 1 alusel kokku leppinud (kostja on nõus laenukohustuse edaspidise täitmisega ja hageja on taotlenud teise alternatiivse nõudena, mille kohus ka rahuldas, laenukohustuse jätmist kostja ainukohustuseks), et kostja hakkab edaspidi laenukohustust täitma ning Banco de Sabadell SA on kohustatud kostja täitmise eelduslikult vastu võtma.
  2. Hageja on põhinõudena taotlenud määrata otsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kostja peab täitma rahalise kohustuse hageja ees pärast seda, kui Banco de Sabadell SA on vabastanud kostja laenulepingust tulenevatest kohustustest. Esimese alternatiivse nõudena on hageja palunud määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja täidab alternatiivnõude rahalise kohustuse kostja ees pärast seda, kui kinnisasi on avalikul enampakkumisel müüdud ja Banco de Sabadell SA ees olev kohustus on täidetud. Lisaks on hageja teise alternatiivse nõudena taotlenud otsuse täitmise korra määramist selliselt, et hageja on kohustatud täitma rahalise kohustuse nõude kostja ees pärast seda, kui kostja on teinud toimingud, mille tulemusena on Banco de Sabadell SA vabastanud hageja laenulepingust tulenevatest kohustustest. Kostja vaidles antud taotlusele vastu. Kostja ei ole sellega nõus ja leiab, et antud taotlus ei tulene seadusest ega kohtupraktikast, mistõttu rahuldamisele ei kuulu.

§ 445

lg 1 ei anna võimalust siduda kohtulahendi täitmist kolmanda isiku (antud juhul Banco de Sabadell SA), kes ei ole muuhulgas menetlusosaline, tahtega ning tegevusega, mis ei ole muuhulgas kostja mõju all. Kohtulahendiga ei saa kohustada kolmandat isikut, kes ei ole menetlusosaline, midagi tegema hageja ega kostja kasuks. Kostja saab küll pöörduda (ja kindlasti teeb seda peale vaidluse lõpetamist) Banco de Sabadell SA poole taotlusega vabastada hageja laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenevatest kohustustest, kuid juhul, kui Banco de Sabadell SA taotlusega ei nõustu ja keeldub hageja vabastamisest 13 kohustustest panga ees, siis ei saa kostja seda mõjutada. Antud olukorras ei ole võimalik määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korda. Lisaks on kostja esitanud taotluse, mille kohaselt peab kostja vajalikuks kohustuda hagejat 30 päeva jooksul peale lõpplahendi selles osas jõustumist ümber vormistama laenulepingu viisil, et Swedbank AS on täielikult vabastanud kostja laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenevatest kohustustest. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda hageja esimest alternatiivset nõuet, kuna kohus on Xxx asuvad kinnisasjad jätnud kostja ainuomandisse. Mis puudutab hageja põhinõuet ja teist alternatiivset nõuet kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise osas ning kostja taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus selgitab, et täitmise viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul silmas pidada ka otsuse täidetavust. Kostja ei ole kummagi laenulepingu pooleks. Seega puudub vajadus Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu ümbervormistamiseks. Ka hageja ise on 14.08.2019 kohtuistungil selgitanud, et Swedbank AS ei tea, et tegemist on abielu jooksul võetud kohustusega. Kohus on laenukohustuse Banco de Sabadell SA ees jaganud selliselt, et edaspidi vastutab vastavalt poolte kokkuleppele kohustuse täitmise eest kostja. Käesoleval ajal Banco de Sabadell SA nõusolek selle kohta, et edaspidi hakkaks laenukohustuse eest ainuisikuliselt vastutama kostja, puudub. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtuotsusega ei saa kohustada kolmandat isikut Banco de Sabadell SA-d midagi tegema hageja ega kostja kasuks. Kohus jätab hageja ja kostja taotlused rahuldamata, kuna hageja ja kostja taotletud viisil ei ole kohtuotsuse täitmise viisi ja korda võimalik kindlaks määrata. 29. Hüvitis enamsaadud ühisvara väärtuse eest Eeltoodust tulenevalt jääb hageja ainuomandisse vara järgmiselt: - kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxx)- väärtus 517 000 eurot; - laenulepingust nr. 14-002628-EL tulenev laenukohustus Swedbank AS-i ees- summas 281 513,06 eurot. Positiivset vara on hagejal kokku 235 486,94 eurot (517 000 - 281 513,06). Kostja ainuomandisse jääb vara järgmiselt: - Xxx asuvad kinnisasjad (registriosa numbritega xxx- korter ja xxx- garaaž ja panipaik)väärtus 136 098,16 eurot; - laenulepingust nr. 0081-8075076618-90 tulenev kohustus Banco de Sabadell SA ees- summas 119 422,95 eurot; - X OÜ (registrikood xxx) osa- väärtus 0 eurot. Positiivset vara on kostjal kokku 16 675,21 eurot (136 098,16 - 119 422,95). Poolte võrdsust arvestades peaks kummagi poole lahusvaraks jääma vara väärtuses 126 081,08 eurot [(235 486,94 + 16 675,21) : 2]. Kuivõrd hageja ainuomandisse jääb vara väärtuses 235 486,94 eurot ja kostja ainuomandisse vara väärtuses 16 675,21 eurot, on kostjal hageja vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 109 405,87 eurot (126 081,08 - 16 675,21). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta 30. Juhindudes

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: - laenulepingu andmed Banco de Sabadell SA-ga (kd I, tl 13, pöördel), kuna antud tõendist nähtus, kui suur on laenulepingust tuleneva kohustuse jääk hagiavalduse esitamisega seisuga. Kohtul tuli ühisvara koosseis kindlaks teha seisuga 06.06.2017 ning hageja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, kui suur oli Banco de Sabadell SA ees olev laenukohustuse jääk seisuga 06.06.2017. Seega ei ole tegemist asjakohase tõendiga. 14 - ehitisregistri väljavõte (kd I, tl 64), kuna hageja ei ole selgitanud, millist asjaolu ta antud tõendiga tõendada soovib. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga. - X OÜ äriregistri väljavõte (kd I, tl 138-139, pöördel, 140, 141-161, kd V, tl 82, pöördel-84, pöördel), 12.02.2007 kinkeleping (kd II, tl 5-7), X OÜ majandusaasta aruanne 2006 (kd II, tl 12-32), X OÜ majandusaasta aruanne 2007 (kd II, tl 33-49), AS-i SEB Pank vastus päringule (kd II, tl 109-110), X AS hinnang X OÜ väärtuse osas (kd II, tl 50-61), Swedbank AS-i vastus päringule (kd III, tl 50-64, kd IV, tl 177-178, tl 183-200, pöördel, kd V, tl 1-25, pöördel), Luminor Bank AS-i vastus päringule (kd V, tl 65-66), I. D.i filtreeritud panagakonto väljavõte 01.01.2006 kuni 10.09.2018 (kd V, tl 82), I. D.i pangakonto väljavõte 01.01.2004-29.03.2007 (kd V, tl 85-86), AS X registriandmed (kd V, tl 86, pöördel-89, pöördel), X OÜ sissetulnud maksed 01.04.2004 kuni 30.06.2006 (kd V, tl 90,pöördel), AS Inflot registriandmed (kd V, tl 91-93, pöördel), väljavõte kinnistusraamatust (kd V, tl 104), 03.08.2006 leping (kd V, tl 110-112, pöördel), 03.11.2005 leping (kd V, tl 113-116, pöördel), kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega käesoleva tsiviilasja menetluse raames, sest eeltoodud tõendid seonduvad X OÜ osa jagamise ja dividendide nõudega. 26.06.2019 määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-1717611 iseseisvaks menetluseks N. K. vastuhagis I. D.i vastu ühisvara jagamiseks esitatud nõuded, mis on seotud X OÜ osa jagamisega ja X OÜ-lt osanikuna saadud dividendide jagamisega (perioodil 01.01.2017-02.04.2018). - AS-i SEB Pank vastus päringule (kd II, tl 111-112, 115-184), Swedbank AS-i vastus päringule (kd III, tl 3-49, pöördel, 65-162, 163-200, pöördel, kd IV, tl 1-176, pöördel, tl 179-182, pöördel, kd V, tl 26-57, pöördel), Banco de Sabadell, S.A Avda vastus (kd V, tl 71), kuna pooled ei ole taotlenud pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamist. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Menetluskulude jaotus 31.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga.

Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega -seega hagilise abieluasjaga-, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lgs 1 sätestatust, tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Osaliselt tühistada Tallinna RK lahendiga. 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.