KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2020.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14327 Tsiviilasi K OÜ avaldus töövaidlusko

§ 79alusel poolte kokkuleppel.

Töölepingu punkti 5.

1. kohaselt asus töötaja tööle ehitustöölise ametikohal ja lepingu punktis 6.
2. on fikseeritud, et töötaja brutotöötasuks on 18,1 eurot. Töölepingu punkt 4.
3. nägi ette, et töötaja asub tööle täistööajaga ja tööaja kestus on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Hageja on seisukohal, et lähtuda tuleb töölepingu punktis 6.
4. kokkulepitud töötasu suurusest ning poolte vahel puudusid igasugused muud kokkulepped töötasu osas. Kuna töökoht oli Xxxx, oli põhjendatud ka suurem tunnitasu. Asjas ei oma tähtsust, missugused kokkulepped töötasu osas on sõlmitud teiste töötajatega. Hageja töötas kokku 209,5 töötundi: 1) Töönädalal 12.02 – 17.02 on kokku 51,5 töötundi, s.o normtunde 40 + 11,5 ületundi; 1 2) Töönädalal 19.02 – 23.02 on kokku 46 töötundi, s.o. normtunde 37 (

§ 53

kohaselt Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3 tunni võrra) + 9 ületundi; 3) 24.02.2018 on töötatud 6 tundi (

§ 45

lg 2 kohaselt kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu; 4) Töönädal 26.02 – 03.03 on kokku 52,5 töötundi, s.o. normtunde 40 + 12,5 ületundi; 5) Töönädal 05.03 – 10.03 on kokku 53,5 töötundi, s.o. normtunde 40 + 13,5 ületundi. Eeltoodust tulenevalt oli: normtunde 157 x 18,1 eurot = 2841,7 eurot, ületunde 46,5 x (18,1 x 1,5) = 1262,48 eurot, riigipühal 6 tundi x (18,1 x 2) = 217,20 eurot, seega oli hageja poolt välja teenitud summa 4321,38 eurot bruto. 07.03.2018.a. kandis kostja hagejale 630,45 eurot selgitusega töötasu (brutosumma oleks 687,82 eurot), kuid ülejäänud töötasu 3633,56 eurot brutosummas on kostja poolt jäetud maksmata. Hageja palub välja mõista K OÜ-lt Ü. L. kasuks saamatajäänud töötasu perioodi 12.02 – 10.03.2018.a. eest summas 3633,56 eurot (bruto) ning menetluskulud jätta kostja kanda.

1. 24.10.2019.a kohtuteesides hageja rõhutab: - Kuigi K. V. avaldas, et pooltel oli tegelikult kokkuleppe 10 eurot tunnis netotasuna koos lähetuskuludega, ei ole see tõendamist leidnud, kuna hageja sellise kokkuleppe olemasolu ei kinnita. Hageja on vande all öelnud, et kuna oli ka varem Xxxx töötanud, siis oli ta teadlik Xxxx kehtivast miinimumtasust ja ka sellest, et alla miinimumtasu ei anna maksuamet tööluba. Seetõttu on ebatõenäoline, et hageja oleks sõlminud kokkuleppe väiksemas summas. - Hageja märgib, et töö käigus talle ühtegi pretensiooni ei esitatud ning tööandjal puudub õigus ühepoolselt kokkulepitud töötingimusi muuta, sh töötasu alandada. - Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kui suur oli teiste töötajatega kokkulepitud töötasu. Tööleping sõlmitakse iga töötajaga individuaalselt ning ka ühesuguseid tööülesandeid täitvad töötajad võivad saada erineva suurusega töötasu. - - - Vastuseks kostja seisukohale, et kuna hageja töötas Xxxx, siis ei kehti tema puhul Eesti Vabariigi riigipühad, märgib hageja, et selline seisukoht on vastuolus seadusega. Hageja oli saadetud töölähetusse. Töölepingu kohaselt oli tema töö tegemise kohaks märgitud Lõuna-Eesti. Seega tuleb tööaja arvestamisel lähtuda Eesti seadustest ning riigipühadel töötamise tasu tuleb arvestada vastavalt Eesti riigipühadele. Kuigi töölepingus on fikseeritud, et ületunnid tasutakse vabades tundides 1,5 kordselt, ei olnud seda võimalik kohaldada, kuna töösuhe kestis väga lühikest aega ja lõppes enne, kui tekkis vaba aja andmise võimalus. Seega tuleb ületunnid hüvitada rahas. Hageja jääb selle juurde, et ta töötas kokku 209,5 töötundi, seega oli tema poolt välja teenitud summa 4321,38 eurot bruto, millest 3633,56 eurot brutosummas on kostja poolt jäetud maksmata. KOSTJA SEISUKOHT
2. K OÜ esitas Viru Maakohtule 24.09.2018.a avalduse töövaidluskomisjonile töötaja poolt esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Avaldaja palub teha uus otsus, millega rahuldada töötaja töövaidlusavaldus osaliselt, st summas 687,68 eurot ning jätta tööandja menetluskulud töötaja kanda ja töötaja menetluskulud tema enda kanda. Avalduse kohaselt esitas 06.04.2018 Ü. L. (hageja) Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse K OÜ (kostja) vastu. TVK-le esitatud 2 avaldusest nähtuvalt nõudis hageja saamata jäänud töötasu ning lähetustasu. 24.08.2018 tegi TVK töövaidlusasjas nr 4-1/647/18-10 otsuse (TVK otsus), mille alusel rahuldas hageja avalduse kostja vastu. Kostja leiab, et töötaja poolt esitatud töölepingu alusel ei ole pooled sellistel tingimustel töölepingut sõlminud. TVK otsuse p 15 kohaselt puudus poolte vahel vaidlus, et töölepinguline suhe algas 12.02.2018 ja lõppes 12.03.2018, mida tõendab ka EMTA töötamise registri kanne. Poolte vahel on vaidlus, kas ja kui suures ulatuses on töötajal saamata jäänud töötasu, kuna esitatud tööleping erineb poolte vahel sõlmitud tegelikest töölepingu tingimustest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli tegelik töötasu suurus 6 eurot/tunnis (bruto), mitte 18,10 eurot/tunnis nagu töötaja väidab. Kostja ei vaidle vastu töötatud tundide arvule, milleks on 209,5 tundi. Sellegipoolest osundab kostja, et TVK otsuses kajastatud normtundide ning ületundide arvestus on ebaõige. Töötaja asus tööle täistööajaga tööajaarvestuse alusel. Töötaja töötas perioodil 12.02.2018-12.02.
3. Selles perioodis oli 29 tööpäeva. Tööaja kestus on üldjuhul 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, st tööpäevade arvust tulenevalt on eeltoodud tingimustel normtundide arv 29 päeva x 8 h = 176 h. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on töötanud riigipühal 6 tundi. Eelnevast tulenevalt on hageja teinud ületunde 27,5 h jagu. Kostja osundab, et hagejal on, tuginedes eeltoodud tegelikule töötasu suurusele 6 eurot/tund ning korrektsele tööajaarvestusele, saamata jäänud töötasu summas 687,68 eurot (bruto), mis kujuneb alljärgnevalt: - normtundide arvestuses: 176 h x 6 EUR/h= 1056 EUR (bruto); - ületundide arvestuses: 27,5 h x 9 EUR/h=247,5 EUR (bruto); - riigipüha arvestuses: 6 h x 12 EUR/h = 72 EUR (bruto); - kostja on töötajale tasunud töötasu 687,82 eurot (bruto). Avaldaja selgitab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe töötasu tingimuste osas tulenevalt VÕS § 11 lg 1 ja

§ 4lg 1.

Seega on töölepingu sõlmimine võimalik ka muus vormis kui kirjalikult. Ka hageja oli nõus töösuhte ajal suulise kokkuleppe alusel makstava töötasu määraga. Kostja soovib tegelikke tingimuste tõendamiseks tunnistajatena Ü. L., K. V.i ja U. K. ülekuulamist, samuti tõendab tööandja ettevõttes makstavat töötasu teise kahe töötajaga sõlmitud töölepinguga, kes tegid sama tööd, mis hageja. Avaldusele on lisatud TVK 24.08.2018 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/647/18-10, töölepingud. 4. 14.11.2018.a vastuväites palub kostja jätta hagi rahuldamata kostja poolt alljärgnevalt tunnustatud rahalisi nõudeid ületavas osas: perioodi 12.02.2018 – 12.03.2018 eest saamata jäänud töötasu summas 621,68 eurot (bruto). Kostja palub jätta kõik kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda ning kohustada hagejat kostja menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja jääb oma 24.09.2018 avalduses esitatud juurde, mis on käsitletavad vastuväidetena töötaja hagiavaldusele. Kostja lisab, et ka teised töötajad käisid samuti Xxxx tööl, st töötasu ei pidanud sellevõrra olema kõrgem. Xxxx lähetusse minekul sai töötaja lisaks töötasule lähetusrahasid, mis kompenseeris madalama töötasu. Ka hagejaga oli vastav kokkulepe, st töötasu 6 eurot/tund + lähetusrahad. Kostja vaidleb hageja töötundide arvestusele vastu. 3 Vaidlust ei ole selle üle, et perioodil 12.02.2018 – 12.03.2018 oli: - üks riigipüha 24.02 ja hageja töötas sel päeval 6 h. Seega on saamata jäänud töötasu suurus 6 x 6 x 2 = 72 eurot; - normtunde 165 h (kostja eksis 24.09.2018 avalduses, märkides normtundideks 176), st saamata jäänud töötasu suurus 165 x 6 = 990 eurot. Vaidlus on ületundide osas. Kostja arvestuse kohaselt tegi hageja ületunde 27,5, st saamata jäänud töötasu suurus on 27,5 x 9 = 247,5 eurot. Ülejäänud ületundide osas pooltel kokkulepet ei olnud, nõue on põhjendamata ja tõendamata ning kostja vaidleb sellele vastu. Ei ole tuvastatav poolte kokkulepe ületundide tegemiseks ega ületunni töö tegemine tööandja nõudmisel (

§ 44lg 1).

Seega on töötajal kokku saada 1309,5 eurot, millest 687,82 eurot (bruto) on kostja töötajale tasunud. Seega jääk 621,68 eurot. 5. 24.10.2019.a seisukohas kostja jääb oma seisukoha juurde. - Töötajaga oli sõlmitud sisuline tööleping üksnes suuliselt. Kohtule esitatud kirjaliku töölepingu kavand ei olnud sõlmitud ega sisuliselt läbiarutatud, vaid koostatud formaalselt Xxxx maksuameti jaoks. Xxxx ei saa töötaja tööle asuda, kui ta pole seal registreeritud. - Käesolevas asjas on pooled vastastikuseid tahteavaldused vahetanud üksnes suulise telefonivestluse raames suuliselt sõlmitud töölepingu raames. - Hageja ei ole töölepingut allkirjastanud. Seega ei ole pooled nõutavas vormis lepingut sõlminud ja see pole jõustunud. Seega ei saa lepingut lugeda sõlmituks ka TsÜS § 116 lg 2 järgi.

§ 4

lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Tööle asumine ei tähenda, et palgatingimustes on kokkuleppele jõutud. - 24.09.2019 toimunud istungil hageja (töötaja) andis vande all seletusi, kus küsimusele “Kuidas te kirjaliku lepingu sõlmisite?”, vastas “Ei olegi sõlminud”. See näitab selgelt, et töötaja tegelikult teab, et ta pole tööandjaga kirjalikku lepingut sõlminud vaid kohtule esitatud töölepingu kavand anti talle konkreetse otstarbega. Küsimusele “Milliseid summasid töötajale telefonis lubati?” vastas töötaja “Täpselt ei mäleta”. Iga inimene peaks täpselt mäletama, millises palgas kokku lepiti. Ta ei ole kordagi vande all öelnud välja numbrit, milles temaga kokku lepiti, samas kui seda korduvalt on temalt küsitud. Kui leping oleks olnud tegelik sisuliselt läbiräägitud leping, oleks tööandja seda kindlasti koos töötaja allkirjaga tagasi tahtnud. Kuivõrd tööandja selle vastu huvi ei tundnud, järelikult ei olnud see vajalik. - Lisaks kinnitavad töötaja ütlused ületundide kokkuleppe puudumist, kus küsimusele “Kellega ja millal sõlmisite ületundide kokkulepet?” töötaja vastas “Kellegagi ei ole seda sõlmitud”. Sellist kokkulepet pooled teinud ei ole. Töötaja ütlused kinnitavad seda. Arvestades, et kohtule esitatud töölepingu kavandi lepingus p-s 4.3. on ületundide kokkulepe sätestatud, oleks töötaja pidanud seda teadma ka vande all ütluseid andes. Ta ei teadnud, järelikult seda kokkulepet tegelikult sõlmitud ei olnud. Ületundide osas oli kokkulepe, et töötaja saab vaba aega. - Ka riigipühal töötamise kohta pooltel kokkulepe puudub. Töötaja vastas küsimusele “Kirjalikku kokkulepet teil ei ole?” vastusega “Ei”. - Arvestada tuleb ka asjaoluga, et töötaja oli lihttööline, kelle töötasu ei saanud olla kõrgem kui kolleegidel, kelle kohta on tööandja esitanud töölepingud. Töötaja esitatud lepingu ja arvestuste järgi kui töötaja oleks pidanud saama nii lähetusrahasid kui Xxxx miinimumpalka, peaks ta saama u 5000 eurot. See ei ole loogiline ja usutav. Sellist kokkulepet ei sõlmiks lihtöölisega ükski tööandja. - Palgad.ee alusel on ehitustöölise keskmine töötasu vahemikus 1026-1231 eurot, sõltuvalt ametikohast. Nt viimistleja saab palka 1027 eurot, puusepp 1231 eurot, müürsepp 1026 eurot, ehitustehnik 1161 eurot. Töötaja oli aga lihttööline, tehes töid, 4 - mida parasjagu objektil teha oli vaja, st tema palk oli madalam kui eelnevalt nimetatutel. Kui tasukokkulepet pooltel ei olnud, tuleks tasu määrata VÕS § 27 ja

§ 29lg 2 alusel.

Lisaks tuleb arvestada, et töötaja oli Xxxx töölähetuses, st et Xxxx töötamine oli ajutise iseloomuga. Üldpõhimõtte järgi kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud. Seega tuleb kohaldada Eesti õigust, Eesti töötasusid, sh Eesti keskmist töötasu. Kohaldatava õiguse valik oli ühesugune nii suulise kui kirjaliku töölepingu korral. KOHTUISTUNG

1. 24.09.2019.a istungil hageja jääb hagi juurde. Kostja leiab, et normtunde on rohkem ja ületunde pole nii palju kui hageja väidab. Xxxx ei ole riigipühaks Eesti Vabariigi aastapäev, see on tavaline tööpäev, asjaolu, et tegemist on Eesti tööandjaga, ei ole määrav. Ü. L. andis vande all ülekuulamisel järgmised ütlused. Lepingu sai kätte sadamas. Tööandja leidis läbi CV-Keskuse, hageja saatis CV. Tööandja helistas talle, küsis, kas ta on varem töötanud Xxxx, kui palju hagejal kogemust on. Hageja ei tea, kellega rääkis, ei ole täpselt meeles. Nad rääkisid ka palgast, tööandja pakkus summa. Hageja ütles, et teab, palju Xxxx saab miinimumi, see on 19 eurot tunnis. Jutt käis paljudest summadest, lõpuks jäi summa, mis on lepingus kirjas. Kirjalikku lepingut ei olegi sõlminud. Kirjaliku lepingu sai sadamas, tööandja saatis talle teiste töölistega, kellega koos sõitsid Xxxx. Hageja sai lepingu, luges läbi, see sobis talle, ta sai tööriided, saapad ja asus tööle. Hageja sai aru, et sisaldab töötasu. Lähetuse rahadest ei olnud juttu. Xxxx pidi hakkama tööandja kulul elama. Käis Xxxx maksuametis, et saada tööluba, lepinguid näitamas, seda, mis sadamas anti. Leping ei ole allkirjastatud, sest keegi pole nõudnud, et selle allkirjastaks, hageja arvab, et kui tööandja allkiri on olemas, siis on leping sõlmitud. Ületundide kokkulepe on seadusega reguleeritud, ületundide kokkulepet ei ole kellegagi sõlmitud. Riigipühal töötamise kokkuleppe kohta selgitas hageja, et see tuleb seadusest. Neil oli brigadir ja tema helistas OÜ juhatajale, kes oli öelnud, et saavad riigipühade tasu. Brigadir oli U. K.. Kirjalikku kokkulepet ei ole. Lepingud olid nelja inimesega veel peale hageja, M. S., P. P., veel keegi, kelle nimi ei tule meelde. Hageja ei tea, kas K. B. ja G. L. olid tema kolleegid, teab, et mingid moldaavlased toodi, ei tea nende nimesid. I. I. nimi ei ole tuttav. M. S. ja P. P. enamuses ei teinud samu töid mis hageja, erinesid raskuse suhtes, hagejal olid keerulisemad tööülesanded. Hagejal on keskharidus, agronoomia, paarkümmend aastat on ehituses kogemusi. Kvalifikatsiooni kohta selgitab, et kutsekoolis on midagi saanud. Xxxx oli ta töölähetusel. Sadamas lepingut andes midagi juurde ei räägitud, Xxxx maksuametisse viis tööandja poolne tööandja. Täidetavad blanketid hageja täitis inglise keeles. Maksuhalduriga suhtles, töötasu kohta vaatas lepingut ja sellest juttu ei olnud. K. V. vande all ülekuulamisel selgitab, et hageja leidis CV-Online’i kuulutuse panemisega. Pakkus tööd nii Eestis kui välismaal, konkurentsivõimelist palka. See on Eestis kätte 6-7 eurot tunnis ja lähetuses lähetusraha juurde. Tema poolt on tööriided, transport ja elamine, toitlustamist ei ole. Ta suhtles töötajaga telefoni teel mitu korda. K. V. istungisaalis osutatud hageja kohta ütleb, et nimi on sama. Telefonis sai kokku lepitud, et on vaja Xxxx objektile minna ja koos lähetusega tuleb 10 eurot tund neto kätte, tema poolt riided, sõit, tööriistad. Töötaja võttis mõtlemisaega natuke ja helistas tagasi, teatas, et sobis. Natuke vähe on, aga sobib. Nad läksid Xxxx neljakesi. Töötaja oli Xxxx ehitustööline, lihttööline. Tööülesanneteks olid kipskarkass seinte ehitamine ehitusobjektil ja väljast fassaadi lõpetamine, elementmajade liitekohtade kokku ehitamine. Samade tööülesannetega töötajaid 6-8 vahel jooksvalt. Tunnistaja oskab nimetada K. L., K. B., I., G., A., U. K. oli brigadir, rohkem ei meenu. Ta kinnitab, et töötajad olid põhimõtteliselt 5 võrdsel positsioonil. K. V. andis Tartust P. P. ja M. S. lepingu kaasa. Lepingu kavandi eesmärgiks oli Xxxx maksuametis registreerida tööliseks. Xxxx ei saa niisama võõras töötada, vaid peab olema registreerima tööle. Seal on miinimumpalk 18 eurot ja peab näitama, kuna see on kohalikele, seal on elamine sees. Lihtsam oli näidata miinimumpalk sellisena, kui hakata eraldi elamiskulusid töötajatele arvestama. Kavandis näidatud tingimused ei olnud need tingimused, milles kokku lepiti. K. V. selgitab kohtule, et Xxxx maksuametis on miinimumpalk 18 eurot, töötaja elab Xxxx ja maksab oma elamiskulud. Kui tema saadab Eestist ja maksab elamiskulud, siis ei saa ta sellist palka maksta, teine summa oli kokkulepitud. Nad leppisid kokku 10 eurot tund koos lisatasudega. Eeldada, et töötaja ise leiaks elamise ja hakkaks tööl käima, siis seda ei saa. Tema leiab elamise, seega ei saa palganumber olla sama mis Xxxx elaval inimesel, kui ta ise elamise eest ei maksa. Sedasi töötas tol hetkel 10 inimest ja ka praegu töötatakse niimoodi. Kui vajadus töötaja poolt oleks olnud, siis oleksid nad teise töölepingu omavahel kokkulepitud tingimustega ka kirjalikult sõlminud. Suuline kokkulepe oli, et töötaja oleks pidanud avaldama soovi. Tunnistaja U. K. (K OÜ projektijuht) ütluste kohaselt täitis töötaja peatöövõtja M antud ehitusega seotud ülesandeid. Töötaja oli lihttööline. Töötaja oskuste kohta tunnistaja selgitas, et peatöövõtja ei olnud rahul. Ta pidi ümber tegema, pidi palju kontrollima. Peatöövõtja ei olnud kiiruse ja kvaliteediga rahul. Töötaja ei saanud hakkama keerulisemate tööülesannetega. Sama positsiooniga töötajaid oli ettevõttes Xxxx veel – K. L., I. T.. Tunnistaja teab K. B., G. L., I. I.. Hüüavad nime pidi, perekonnanimesid ei tea. Nad olid ka objektil. Nende palk peaks olema 10 eurot tunnis. Xxxx olid 1,5 kuud kuni kaks kuud. Tunnistaja ei oska öelda, mis palka ehitajatele seal makstakse, ta ei tegele rahaasjadega. Töötajale hüvitatakse ületunnid tundidega ja vabade päevadega Eestis. Tunnistaja kinnitab, et käisid Xxxx maksuametis, sest Xxxx töötamisel on vaja ühte numbrit. Tunnistaja ei oska öelda, mis töötasu oli hagejaga kokku lepitud, ta ei sekku rahaasjadesse. Ta ei oska öelda, mida see 10 eurot tunnis sisaldab. Tunnistaja pidas kõigi töötajate osas tööaja arvestust, töötajad pidasid ise ka. Tööaja fikseerimise kohta selgitab, et nad sõitsid ikka koos. 99% ulatuses tulid kõigil ühesugused töötunnid. Ületundide tegemise kohta ei oska tunnistaja vastata, kohustus teha ei olnud. Tööpäeva lõpetamisel oli, et kui mõnel jäi töölõik lõpetamata, siis teised kas ootasid või tegid kauem. Töötundide kirjapanekul, kes seisid või autos istusid, nende tunnid ei läinud kirja, kes tööd tegid, läksid kirja. Ü. L. töötundide osas tunnistaja leiab, et need peaksid olema õiged. KOHTU SEISUKOHT
2. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Tulenevalt TVlS § 58 lg 5 ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TVlS § 59 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega menetleb kohus hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas.
3. Hageja esitas kohtule saamatajäänud töötasu nõude summas 3633,56 eurot (bruto). Pooled ei vaidle selle üle, et pooled olid perioodil 12.02.2018-12.03.2018 töölepingulises suhtes. Vaidlus puudub ka selles, et poolte kokkuleppe osas kuulub kohaldamisele Eesti õigus (hageja dtl 176, kostja dtl 185). 6 Töölepinguseadus (

) (alates 01.03.2018 kehtinud redaktsiooni) § 20 1. lause kohaselt peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. K OÜ asukoht on Tartus.

§ 21

lg 1 järgi võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Mõlemad pooled kinnitasid menetluses, et töötaja oli Xxxx töölähetusel (hageja dtl 165, 175, kostja juhatuse liige dtl 166). Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud maksekorralduse krediteerimise teatise, mille kohaselt K OÜ tasus 14.03.2018.a. Ü. L.le 1166 eurot selgitusega „Lähetus veebruar“ (dtl 55). Kostjal oli seega

§ 28lg 2 p 2 kohaselt kohustus tasuda hagejale töötamise eest kokkulepitud töötasu.

1. Poolte vahel on vaidlus kokkulepitud töötasu suuruses ning ületundide arvus ja nende hüvitamises, samuti on pooled erinevalt arvestanud normtöötunde.
2. Hageja tugineb oma nõudes töövaidluskomisjonile esitatud (lepingul märgitu järgi 11.10.2015 sõlmitud) kirjalikule töölepingule, mille p 6.1 järgi on töötaja brutotöötasu 18,1 eurot (dtl 36).

§ 4

lg 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.

§ 4

lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

§ 4

lg 4 järgi § 4 lg-s 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Hagejal oleva töölepingu eksemplari on allkirjastanud üksnes tööandja. Esitatud asjaoludest ei ilmne samuti, et lepingupooled oleksid omavahel allkirjastatud lepingueksemplare vahetanud. Nii hageja kui kostja juhatuse liikme vande all antud ütluste järgi sai hageja kirjaliku lepingu alles vahetult sadamas, kuhu talle leping kostja juhatuse liikme poolt Tartust saabunud teiste töötajate poolt toodi. Hageja on küll selgitanud, miks tema käes oleval eksemplaril ei ole tema allkirja (keegi ei nõudnud, et allkirjastaks), samas ei ole ta ka väitnud, et ta allkirjastas tööandjale jäänud eksemplari. Samuti ei näe seadus ette võimalust, et kirjalik tööleping loetakse sõlmituks üksnes ühe (kohustatud) lepingupoole allakirjutamisega, arvestades, et töölepinguga kaasnevad üldjuhul kohustused mõlemale poolele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja viidatud kirjalikku lepingut ei saa lugeda sõlmituks VÕS § 11 lg 4 tähenduses. Hageja poolt lepingu allkirjastamist ei kinnita ka kostja. Kostja on jäänud läbi menetluse selle juurde, et kirjalikus lepingus märgitu ei vasta poolte vahel suuliselt kokkulepitule. Kostja väitel oli tegemist vaid Xxxx maksuameti jaoks vormistatud töölepingu kavandiga, selleks, et hageja töötajaks registreerida ning poolte vahel oli tegelikkuses suuline kokkuleppe töötasus 6 eurot/tunnis (bruto) (koos lähetusrahadega kokku umbes 10 eurot tunnis kätte). Kohus märgib siinkohal, et kostja kinnitus, et oleks tegelikult sisuliselt läbiräägitud lepingut kindlasti koos töötaja allkirjaga tagasi tahtnud, on vastuoluline, kuivõrd tööandja rikkus käesoleval juhul

§ 4

lg-s 2 sätestatud vorminõuet, jättes eelduslikult enam kui kaks nädalat kestva töösuhte kohta kirjaliku kokkuleppe sõlmimata, ja arvestades kostja juhatuse liikme istungil antud seletust, et oleks selle kokkuleppe kirjalikult sõlminud, kui töötaja oleks soovi avaldanud (dtl 167). 7 11. Poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingu puhul on oluline välja selgitada kokkuleppe tegelik sisu ja poolte tegelik tahe kokkuleppe sõlmimisel, antud vaidluses eelkõige töötasu puudutava kokkuleppe osas. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et poolte kokkulepe töötasu suuruse kohta ei ole tõendatud. Kohus on eelnevalt leidnud, et poolte vahel puudub kirjalik tööleping. Samuti ei ole pooled välja toonud, et nende töösuhtele kohalduks kollektiivleping. Käesolevas asjas on töötasu kokkulepitud suuruse tõendamiseks kostja taotlenud hageja ja kostja juhatuse liikme vande all ärakuulamist ning tunnistaja ülekuulamist. Hageja ja kostja esindaja vande all antud ütlused töötasu suuruse kohta on vastuolulised. Hageja seletuse (dtl 163-166) järgi rääkisid nad kostjaga telefoni teel ka palgast, tööandja pakkus summa, jutt käis paljudest summadest, lepiti kokku Xxxx miinimumis. K. V.i seletuse (dtl 166-167) kohaselt pakkus ta vestluses konkurentsivõimelist palka, mis on Eestis kätte 6-7 eurot tunnis ja lähetuses lähetusraha juurde ning telefonis sai kokku lepitud, et on vaja Xxxx objektile minna ja koos lähetusega tuleb 10 eurot tund neto kätte, hageja olevat leidnud, et natuke vähe on, aga sobib. Kostja poolt taotletud tunnistaja U. K. istungil (dtl 168-170) hagejaga kokkulepitud töötasu kohta ei osanud öelda, teiste töötajate töötasu kohta arvas, et palk peaks olema 10 eurot.

§ 29

lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.

§ 29

lg 2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava tasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad (RKTKo 3-2-1-124-05, p 12). Hagiavalduse järgi töötas hageja ehitustöölise ametikohal. Nii kostja juhatuse liikme kui tunnistaja seletusel töötas hageja ehituse peal lihttöölisena, kelle ülesanneteks olid kipskarkassseinte ehitamine ehitusobjektil ja väljast fassaadi lõpetamine, elementmajade liitekohtade kokku ehitamine. Kohus leiab, et kuigi hageja seletuse järgi täitis ta võrreldes objektil töötanud M. S. ja P. P. keerulisemaid ülesandeid, ei nähtu tema esitatust, et ta oma omandatud kvalifikatsiooni või ehitusalaste kogemuste tõttu oleks teinud spetsiifilisi, teatud kvalifikatsiooni nõudvaid töid. Kostja on esitanud tõendina tunnistaja kinnitusel samuti Xxxx ehitusel (aega täpsustamata) töötanud C. B., G. L. ja I. I. 21.05.2018 sõlmitud lepingud (digitoimikus kuvatud vaid dtl 11-18 I. I. leping, KIS dok 1s, lisa 2), mille p-i 6.1 järgi on töötaja brutotöötasuks 1200 (rahaühik märkimata) kuus. Hageja on antud tõendite osas vaid märkinud, et asjas ei oma tähtsust, missugused kokkulepped töötasu osas on sõlmitud teiste töötajatega. Kohus nõustub hagejaga, et töölepingud sõlmitakse eeldatavalt individuaalselt, läbirääkimiste teel, millele osutab ka hageja enda seletus, et tööandjaga telefoni teel vesteldes käis töötasu kokku leppides jutt paljudest summadest. Samas on 8 kohtu hinnangul käesolevas asjas võimalik neis toodud töötasu andmeid kasutada sarnast tööd tegevatele töötajatele tööandja poolt makstavate tasude võrdlemisel. K. V.i ja U. K. seletuste põhjal oli töötaja positsioon võrreldav eelnimetatud töötajate omaga. Kohus möönab, et töötaja oskuste ja tööülesannete põhjal on isegi ainult hageja taotletud normtöötundide pealt arvestatud töötasu 2841,7 eurot, millele lisandub lähetuskulude hüvitis (1166 eurot), märkimisväärselt suurem lisatud lepingutes toodust. Kostja esitas kohtuteesides viited veebilehele Palgad.ee, mille andmetele on ehitustöölise keskmine töötasu vahemikus 1026-1231 eurot, sõltuvalt ametikohast. Nt viimistleja saab palka 1027 eurot, puusepp 1231 eurot, müürsepp 1026 eurot, ehitustehnik 1161 eurot. Kohus märgib, et kirjalikud kohtukõne teesid on samastatavad kohtukõnega kohtuvaidluses TsMS § 402 lg 2 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus kostja esitatud teavet võiks lugeda TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks põhjusel, et selle asjaolu kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest, kuivõrd hagejale tuleks anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Seega kohus jätab eeltoodud viited võimalikele palgatasemetele ehituse valdkonnas arvestamata. Muude usaldusväärsete tõendite puudumisel saab kohtu hinnangul kooskõlas

§ 29

lgs 2 sätestatuga lähtuda Statistikaameti andmebaasis esitatud andmetest, mille kohaselt oli 2018. aasta I kvartalis ehituse valdkonnas keskmine brutokuupalk 1146 eurot.

§ 43

lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Sama sätte lg-st 2 nähtub, et eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kuivõrd poolte esitatust ei ilmne, et neil oli eeltoodust erinev kokkulepe, tuleks brutokuupalga 1146 eurot põhjal arvutatuna keskmiseks brutotunnitasuks 6,82 (1146/keskmine töötundide arv kuus 168) eurot. Lähtudes kostja poolt võrdluseks esitatud lepingutes toodust, oleks keskmiseks brutotunnitasuks 7,14 (1200/168) eurot. Kuna tegemist on võrreldavate töötasumääradega ja arvestades töötaja nõrgemat positsiooni töösuhtes, peab kohus põhjendatuks lähtuda töötasu suuruse arvestamisel viimasest brutotunnitasust.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud ajavahemikult 12.02-10.03 209,50 töötundi, kostja 24.09.2018.a avalduse kohaselt nõustub ta töötundide arvuga, kuid vaidleb vastu normtundide ja ületundide arvestusele. Pooled on normtöötundide arvuna märkinud: hageja perioodil 12.02-10.02.2018 157 tundi, kostja 24.09.2018.a avalduses 176 tundi, 14.11.2018.a vastuses toodud paranduse järgi 165 tundi. Töövaidluskomisjoni otsuses viidatud töötamise registri (TÖR) andmetel on töötaja K OÜ-s töötamise lõpp 12.03.
2. Kostja arvutatud normtöötundide puhul on sisse arvestatud ka töötamine 12.03.
3. Hageja hagis esitatud tööajaarvestuse kohta nähtub töövaidluskomisjonile 17.04.2018.a esitatud täpsustatud avaldusest, et see põhineb 11.03.2018.a objektijuht U. K. poolt avaldajale saadetud töötundidel, millega avaldaja nõustub ja töötundide osas vaidlust ei ole (dtl 65). Hageja on esitanud nõude üksnes ajavahemikul 12.02-10.03.2018 tehtud tööde kohta. Poolte esitatust ilmneb ja pooled ei vaidle selles, et pooled lähtuvad ka Xxxx töötamisel Eestis kehtivast pühade ja tähtpäevade seaduse §-st 1 ja

§-st 53, millest tulenevalt Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Seega on ajavahemikul 12.02-28.02.2018 101 (12 x 8 + 5) normtöötundi, 01.03-10.03 on 56 (7 x 8) normtöötundi, kokku 157 tundi. 9 Arvestades ülaltoodut, loeb kohus töötajal normtöötundide põhjal saadaolevaks tasuks 1120,98 (157 x 7,14) eurot. 13. Hageja on töötasu hulgas taotlenud ka 24.02.2018 töötatud 6 tunni eest

§ 45lg 2 alusel 2-kordset töötasu.

Kostja 24.09.2018 ja 14.11.2018 seisukohtades nõustub, et hageja tegi 24.02.2018, s.o riigipühal tööd ja seega on õigus suuremale töötasule selle päeva eest. Samas on kohtuistungil kostja esindaja hagejale esitatud küsimuste põhjal muutnud oma seisukohta, soovides teada, kellega ja millal hageja sõlmis riigipühal töötamise kokkuleppe. Hageja selgitusel helistas brigadir U. K. osaühingu juhatajale ja see oli öelnud, et saavad riigipühade tasu, kirjalikku kokkulepet ei olnud.

§ 45

lg 2 kohaselt kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. Lähtudes poolte esitatud asjaolude põhjal eelduslikult kehtinud 40-tunnisest ja 7 tööpäevaga töönädalast, ei olnud 24.02.2018, s.o laupäev, töötaja tööajaks. Seega puudub hagejal kohtu hinnangul õigus nõuda sel päeval töötamise eest töötasu kahekordses määras. Viimane ei välista seda, et tööandja omal initsiatiivil suurendab kokkulepitud töötasu riigipüha ajal töö tegemisel, isegi kui langeb tööajaks mitteolevale ajale, nt objekti valmimisega seotud tähtaegadest kinnipidamisest tingitud vajadusest. Seega kohus leiab, et kuivõrd kostja on oma positsiooni selles osas muutnud alles kohtuistungil, on põhjendatud lugeda 24.02.2018.a töötaja tehtud 6 tundi ületunnitööks, mille eest tööandja nägi ette tasu kahekordses määras, s.o 85,68 (6 x 7,14 x 2) eurot. 14. Poolte vahel on vaidlus töötaja tehtud ületunnitööde tundide arvus ja nende hüvitamise tingimustes.

§ 44lg 1 1.

lause kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö).

§ 44

lg-te 6 ja 7 järgi tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas, ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kostja projektijuhi U. K. istungil antud ütluste kohaselt pidas ta kõigi töötajate osas tööaja arvestust, töötajad pidasid ise ka. Ütluste põhjal fikseeris ta tööaja kohapeal. Hageja töötundide osas leidis, et need peaksid olema õiged. Töövaidluskomisjonile hageja poolt esitatud U. K. 11.03.2018 saadetud tööajaarvestuse ülevaade on esitatud osaliselt (dtl 68). Esitatust nähtub, et 12.02-18.02.2018 töönädalal on hageja teinud 51,5 töötundi, seega 40 normtöötundi ja 11,5 tundi ületundi, 19.02.2018-25.02.2018 töönädalal 52 töötundi, s.o 37 normtöötundi ja 15 tundi ületundi (s.h 6 tundi 24.02.2018.a.). Töönädala 26.02.201804.03.2018 osas nädalavahetuse kohta andmed puuduvad. Kohus leiab, et kuivõrd eelmised andmed langevad kokku hagis esitatud arvestusega, puudub põhjus kahelda ka hageja märtsikuu kohta esitatud arvestuses. Kostja on ületundide osas nõustunud ületunnitöödega 27,5 tundi, märkides, et ülejäänud tundide osas pooltel kokkulepet ei olnud. Istungil ja kohtuteesides asub kostja seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe ületunnitööde tegemise kohta, märkides samas, et ületundide osas oli kokkulepe, et töötaja saab vaba aega. Seega on kostja selgitused ületunnitööde tegemise kokkuleppe osas vastuolulised. Kostja esitatud arvestuse järgi põhineb kostja seisukoht ületunnitööde 27,5 tundi osas arvutuskäigul 209,5 (töötatud tundide arv) – 176 (normtöötunnid) -6 (24.02.2018 töötunnid), mis ei kehti enam olukorras, kus kostja parandas arvutusvea normtöötundides

§ 28lg 2 p 4 alusel tööandja kohustus. Seega on Ts

MS § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormisest tulenevalt tööandja kohustus esitada tõendid töötasu arvestuse kohta, samuti ei pruugi 10 töötajale nimetatud andmed kättesaadavadki olla. Käesoleval juhul kostja vaidleb vastu hageja esitatud ületunnitöö arvestusele, jättes esitamata omapoolse tööaja arvestuse töötatud päevade lõikes koos seda kinnitavate tõenditega. Kohus selgitab, et kuivõrd tööajaarvestuse pidamine oli poolte esitatu põhjal kostja poolt delegeeritud projektijuhile, s.o kostja aktsepteeris seda ning hageja võis mõistlikult uskuda, et projektijuht tegutseb tööandja esindajana, siis on põhjendatud lähtuda projektijuhi koostatud ja hagejale esitatud andmetest ületunnitööde tegemise kohta. Töövaidluskomisjonile esitatud tööajaarvestus ja projektijuhi istungil antud ütlused kinnitavad nii ületunnitööde tegemist kui arvestamist. Samuti kinnitab kostja oma vastustes ületunnitöödega 27,5 tunni ulatuses nõustudes, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitööde tegemise kohta. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud ületunnitööde tegemist väiksemas ulatuses kui hagis toodud arvestuses, lähtub kohus töötasu arvestamisel viimasest. Ületunnitööde hüvitamise osas nõustub kohus hagejaga, et kuivõrd töösuhte lühiduse tõttu ei saanud hagejadtl 54) kasutada ületunnitööde eest võimaldatavat vaba aega ja

§ 66

lg-t 4 ei ole võimalik rakendada pärast töösuhte lõppemist, siis tuleb kooskõlas

§ 84

lg-ga 1 (Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel) hüvitada töötajale ületunnitöö rahas (1,5-kordse töötasuna). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale ületunnitöö eest tasumisele: ajaperioodi 12.02.201810.03.2018 eest 498,02 (46,5 x 7,14 x 1,5) eurot, millele lisandub ülaltoodust tulenevalt 24.02.2018 eest 85,68 eurot, kokku summas 583,70 eurot.

1. Pooltel ei ole vaidlust, et tööandja tasus töötajale 07.03.2018.a. 630,45 eurot töötasuna (brutosummana 687,82 eurot), mille kohta on hageja esitanud töövaidluskomisjonile maksekorralduse krediteerimise teatise (dtl 54). Kostja peab ülaltoodust tulenevalt tasuma töötasu 1704,68 (1120,98 + 583,70) eurot. Seega on hageja nõue vähemtasutud töötasu nõudes põhjendatud summas 1016,86 (1704,68-687,82) eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna tegemist on brutotasuga, tuleb kostjal sellest summast kinni pidada seaduses sätestatud maksud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab valitud jaotusviisi põhjendatuks ja õiglaseks mh põhjusel, et töövaidluse kohtus hagimenetluse vormis lahendamine on esitatud asjaoludel tingitud ka sellest, et tööandja, olles töövaidluskomisjonilt kätte saanud asja materjalid ja kutse istungile, ei esitanud omapoolset seisukohta ega ilmunud istungile (dtl 61, 74, töövaidluskomisjoni 09.08.2018.a otsuse p-d 6, 7, 12 – dtl 83), seega on oma käitumisega kaasa toonud vajaduse täiendavateks õigusabikuludeks.
3. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui see ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulude rahalist suurust 11 kindlaks määrata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu
4. aprilli 2020 otsus. Riigikohtu 11.01.2021 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 09.04.2020 kohtuotsus 2-18-14327 jõustus osaliselt
5. jaanuaril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ 12 Lea Herne