2-20-7077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 21.oktoober 2020 2-20-7077 Tsiviilasi V K vs D G elatise suur

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2020 on elatise miinimummääraks 292 eurot. 1 2-20-7077

1. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval L K pangakontole nr EE662200001106837875 selgitusega „Vi elatis“.
2. Välja mõista D Gilt V Ki kasuks menetluskulud 400 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda L K pangakontole nr xxxx.
3. Jätta rahuldamata elatise suurendamise nõue ajavahemiku 16.04.2020-13.05.2020 eest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 14.05.2020 kohtule hagi kostja vastu Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-24741 välja mõistetud elatise suurendamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis

§ 101

lg 1 sätestatud alammääras, so ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 16.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus võttis hagi menetlusse 03.06.

1. Kostja esitas vastuse hagile 29.06.
2. Hageja esitas 02.07.2020 seisukoha kostja vastuse osas. Hageja seisukohad 14.05.2020 hagiavalduse kohaselt, Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-24741 mõisteti kostjalt välja igakuine elatis hageja ema L K kasuks V Ki ülalpidamiseks summas 2500 krooni kuus alates 30.10.2007 kuni V Ki täisealiseks saamiseni, so kuni 02.09.
3. Tsiviilasjas nr 2-07-24741 olid menetlusosalisteks vastavalt enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusele L K (ema) ja D G (isa). Tulenevalt kohtupraktikast ei ole vaja miinimummääras elatise nõudmise korral tõendada kulude suurust. Hageja igakuised ülalpidamiskulud, kokku 690 eurot, on järgmised: söögikulud 180 eurot; koolikulud (söök koolis) 35 eurot kuus; koolivorm (60 eurot aastas) 5 eurot kuus; riided 80-90 eurot kuus; TV ja internet 25 eurot; ravimid, vitamiinid jm 40 eurot; huviringid (sport) 80 eurot; täiendkoolitused (keeleõpe) 120 eurot; meelelahutus, taskuraha 70 eurot; kommunaalkulud keskmiselt kuus 45 eurot. Kohus tsiviilasjas nr 2-07-24741 tuvastas, et hageja isa on kostja. Hageja vanemad ei ole omavahel suhelnud 13 aastat. Isa ei ole lapse kasvatamisest osa võtnud ning kunagi temaga kohtunud. Kostja tasus elatist kuni 09.10.2019, peale seda maksete laekumine lõppes. Elatis mõisteti välja 2007.a ja sellest ajast on muutunud väga palju, sh elatise summa, lapse vajadused jne. Seega on põhjendatud soov esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis

§ 101

lg 1 sätestatud alammääras, so ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, nii et elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega, alates 16.04.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 02.07.2020 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et 13 aasta jooksul on korduvalt muutunud seaduses sätestatud elatise suuruse miinimum. Samuti laps on kasvanud, tal on teised vajadused ja nõudmised. Samuti on üldtunnustatud fakt, et 13 aastaga hinnad on muutunud, inflatsioon jne, ehk nüüd vanem peab kulutama suurema summa, kui 2007.a oli määratud. Samuti nähtub uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuandest

§ 101lg 1 sätestatud määraga.

Samuti seadus väga rangelt määratleb elatise tasumise piirid ehk vastavalt

§ 101

lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Peale otsuse nr 2-07-24741 tegemist on korduvalt muutunud riigi poolt määratud elatise miinimummäär, mis on alus 2007.a tehtud otsuse muutmiseks. Laps on suuremaks kasvanud ning tema vajadused on muutunud, kuid mahuvad

§ 101lg 1 sätestatud miinimumi sisse.

Hageja ei pea tõendama mitte midagi, et saada seaduses sätestatud miinimum kätte. Seadusandja tagab lapse õiguse saada elamiseks vajaliku miinimumi. Muid taotlusi ja tõendeid kostja ei esitanud, seega ta on kohustatud tasuma oma lapsele

§ 101lg 1 sätestanud miinimumi.

Eriti selle pärast, et ta üldse ei võta osa lapse kasvatamisest ehk tasub ainult elatist. Kostja ei ole oma last näinud üle 13 aasta ega suhelnud. Seega hagi tuleb rahuldada. Kostja vastus 14.05.2020 vastuses vaidleb kostja hagile vastu ja ei nõustu, et esitatud põhjendused on piisavad hageja poolt esitatud nõude rahuldamiseks. Kostja leiab, et hageja pole hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendanud. Kostja kohusetundlikult täidab oma ülalpidamise kohustust alates kohtuotsusest kuni tänase päevani. Kostja on teinud elatise pangaülekandeid just temale viimasena teadaoleva hageja ema perekonnanime järgi ja sai teada, et lapse ema on muutnud oma perekonnanime siis, kui rahalised vahendid laekusid tagasi tema kontole. Seejärel tegi kostja heauskselt elatise pangaülekandeid ka teisele temale teada olevale hageja ema nimele, kuid ülekantud elatis jälle laekus tagasi. Kostja esitab tõendina pangakonto väljavõtte. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud, kuidas on tema vajadused ja sellega seotud kulud tsiviilasjas nr 2-0724741 kohtulahendi tegemise ajast muutunud. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, 3 2-20-7077 on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 selgitanud, et enne 01.07.2010 kehtinud

§ 97

p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps ja tema täisealine vanem on

§ 96järgi kohustatud talle ülalpidamist andma.

Ülalpidamist antakse

§ 100lg 1 esimese lause järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Seega on elatist saama õigustatud isikuks laps, kes saab olla ka nõude esitajaks kohtus, st hagejaks. Kehtiv perekonnaseadus laieneb

§ 210

lg 1 järgi põhimõtteliselt kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse

§ 210lg 2 järgi asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

Kuna hagi esitamise ajal kehtinud seadus võimaldas vanemal esitada lapse kasuks elatise väljamõistmiseks hagi teise vanema vastu, tõlgendab kolleegium seadust selliselt, et asjad, kus hagi esitati enne

1. juulit 2010, võib lõpuni menetleda hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei peaks mõjutama menetluse korda ega tulemust. Kolleegium märgib pärast
2. juulit 2010 esitatud elatisehagide kohta täiendavalt, et kohus saab põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus (3-2-1-85-10, p 14). Tulenevalt Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 luges kohus tsiviilasjas nr 2-20-7077 hagejaks V Ki ja hageja seaduslikuks esindajaks L K. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja mõista igakuine elatis välja

§ 101

lg 1 sätestatud määras, so summas, mis vastab ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-24741 on kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 2500 krooni (159,78 eurot). Alates 2008.a on korduvalt muutunud

§ 101lg 1 sätestatud elatise miinimummäära suurus.

Käesoleva hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud seega pärast 09.05.2008 kohtuotsusega lõppenud elatiseasja arutamise lõpetamist. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga 4 2-20-7077 väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

§ 105

lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-67-17 selgitanud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (3-2-1-35-17, 32-1-124-15). Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusest tsiviilasjas nr 2-07-24741 nähtub, et hageja kalkulatsiooni kohaselt kulus lapse ülalpidamiseks igakuiselt 5999,60 krooni (383,44 eurot). Hageja kuludeks olid toidukulud 1798 krooni, lasteaiakulud 854 krooni; hügieenitarvete kulud 900 krooni; ravimitele, vitamiinidele 300 krooni; osteopaat ravi 106 krooni; riietele, jalatsitele 835 krooni kuus; mänguasjadele, raamatutele ja pliiatsitele 350 krooni kuus; kommunaalteenustele 716,60 krooni ja muudele kuludele (passi, elamisloa vormistamine) 140 krooni. Hageja on kulusid tõendanud järgmiste tõenditega: sünnitunnistus, väljavõtted rahvastikuregistrist, xxxx tõend, arsti saatekiri, arved, xxxxx OÜ tõend. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised ülalpidamiskulud, kokku 690 eurot, järgmised: söögikulud 180 eurot; koolikulud (söök koolis) 35 eurot kuus; koolivorm (60 eurot aastas) 5 eurot kuus; riided 80-90 eurot kuus; TV ja internet 25 eurot; ravimid, vitamiinid jm 40 eurot; huviringid (sport) 80 eurot; täiendkoolitused (keeleõpe) 120 eurot; meelelahutus, taskuraha 70 eurot; kommunaalkulud keskmiselt kuus 45 eurot. Seega nähtub hagiavalduses esitatud arvestusest, et hageja ülalpidamiskulud on elatise väljamõistmisest möödunud 12 aastaga suurenenud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteada olevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et kostja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Lapse igakuiste ülalpidamiskulude hulka kuuluvad kindlasti eluasemekulud ja sidekulud, samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulud täiendkoolitusele, huviringidele ja spordile. On üldteada, et xxxx on tasuta ühistransport, kuid ei ole välistatud ka vajadus aeg-ajalt tasuda transpordikulude eest. 5 2-20-7077 Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande

§ 101

lg 1 sätestatud elatise suuruse arvestamise alust, on seadusega ette nähtud, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka miinimumelatise suurus. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel hageja ema majandusliku seisundi kohta päringu kinnistusraamatusse, äriregistrisse ja autoregistrisse. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu hageja emale kinnisvara. Äriregistri andmetel ei ole hageja emal osalust äriühingutes, samuti ei ole ta äriühingute juhatuse liige. Autoregistri andmetel ei ole hageja emal sõiduautosid. Kuna hageja elab koos oma emaga, siis annab hageja ema hagejale ülalpidamist vahetult. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja on seda ka teinud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja ema ülalpidamisvõimet. Kostjal kui lahus elaval vanemal on

§ 100lg 2 tulenev kohustus hagejale elatist maksta.

Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Kuna hageja soovib kostjalt elatist

§ 101lg 1 sätestatud alammääras, ei pea hageja ema lapse vajadusi tõendama.

Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus hageja esmavajadusi ning põhjendatud kulusid. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et hagejaga koos elav ema on oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel kostja majandusliku seisundi kohta päringu kinnistusraamatusse, äriregistrisse ja autoregistrisse. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu xxxx (korteriomand, 32,90 m2) ja ühisomandina kinnistu xxxx (korteriomand, 64,30 m2), mis on ka kostja elukohaks. Äriregistri andmetel kuulub kostjale xxxx OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, samuti on kostja osaühingu juhatuse liige. 2019.majandusaasta aruandest nähtuvalt on tegemist tegutseva ja eduka äriühinguga, kus on võimalik maksta tasu ka tegev- ja kõrgemale juhtkonnale. Autoregistri andmetel kuulub kostjale kaks sõiduautot ja mootorratas, mille olemasolu ja kasutamine eeldab ka sõidukitega seotud kulude kandmise võimekust. Rahvastikuregistri andmetel, Harju Maakohtu 09.05.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-24741 tegemise ajal oli kostjal üks laps, hageja. Käesoleval ajal on kostjal lisaks hagejale veel üks alaealine laps (sündinud xxxx), seega on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majandusliku seisundi või töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et teine laps, osutuks elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või muu põhjuse tõttu, hagejale elatist maksta vähemalt perekonnaseaduses sätestatud miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt kostja ülalpidamisvõimet. Kohus andis pooltele 07.07.2020 e-kirjaga tähtaja esitada kõik täiendavad tõendid ja seisukohad ning tegi ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi. Kostja teatas 21.07.2020 e-kirjaga, et pooled pidasid läbirääkimisi, kuid ei saavutanud kompromissi. Kostja oli valmis sõlmida kompromissi selliselt, et ta tasub igakuiselt elatist 250 eurot, kuid hageja sellega ei nõustunud. Täiendavaid tõendeid ja seisukohti kostja ei esitanud. Hageja jääb 29.07.2020 menetlusdokumendis oma juba esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline elatist tasuma

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud. 6 2-20-7077 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 märkinud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-24741 välja mõistetud elatise suurendamine ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani üldjuhul kostjale ebamõistlikult koormav, kuna

§ 101

lg 1 mõtte kohaselt peab iga vanem olema võimeline maksma lapsele elatist vähemalt miinimumsummas. Samuti ei ole kostja väitnud, et see paneks vanema olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jätta väljamõistetud elatis suurendamata kuni hageja poolt nõutud,

§ 101lõikes 1 sätestatud määrani.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Kohus suurendab kostjalt hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 09.05.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-24741 välja mõistetud elatist, mis oli 159,78 eurot (2500 krooni) ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja on hagiavalduse esitanud 14.05.2020 ja palub hagiavalduses elatise suurendamist alates 16.04.2020. Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-16-135 nähtub, et TsMS § 459 lg 2 võimaldab varasemat otsust üldjuhul muuta (täpsemalt: muuta edaspidi makstava elatise suurust) alles alates uue hagi esitamise ajast. Seega on võimalik elatise suurust muuta alates hagi esitamisest. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude elatise suurendamiseks ajavahemiku 16.04.202013.05.2020 eest. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 400 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 400 eurot, järgmiselt: -materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, strateegia valimine 30 minutit; -hagi koostamine, tõendite struktureerimine (4,5 lk hagi – 45 minutit lk) keskmiselt 3 tundi; -kostja vastusega tutvumine, analüüsimine ja vastuse koostamine 1 tund. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid, sh esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu tervikuna arvestades, peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 4 tundi summas 400 eurot. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 400 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskuludelt viivise väljamõistmist ei ole hageja üheselt arusaadavalt taotlenud. 7 2-20-7077 TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8