← Eesti

2-20-12507/14

Obsah (5)§ 101§ 100§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12507 Tsiviilasi L. N. hagi L.

§ 101

lõikele 1, mis on 292 eurot kuus ja elatise võlgnevus perioodi eest 01.01.2020 -01.05.

  1. Kostja vastus
  2. 22.09.2020 esitatud vastuses kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Lapsevanemate kooselu lõppes 04.07.2018 ja sellest päevast elavad lapsevanemad lahus. Alates lahkuminekust 04.07.2018 on kostja täitnud lapse ülalpidamise kohustust vabatahtlikult ja iseseisvalt, ilma et teda oleks olnud vaja sellest eraldi paluda. Kostja osaleb aktiivselt lapse elus. Kostja suhtlemine lapsega toimub kohtu kinnitatud kompromissi määruse alusel. Võttes arvesse, et laps viibib isa juures kuni
  3. aasta suve alguseni 8 päeva kuus ning suvel ja edaspidi praktiliselt 50% ajast, teeb lapse isa ettepaneku täita lapse ülalpidamise kohustust suuruses 2/3

§ 101

lgs 1 nimetatud summast tasuda elatist ning ülejäänud osa andes ülalpidamist lapsele otse kuni

  1. aasta suve alguseni; ning alates
  2. aasta suve algusest kuni lapse kooli minekuni suuruses 1/2

§ 101

lg-s 1 nimetatud summast tasuda elatist ning ülejäänud osas andes ülalpidamist lapsele otse. 2 Kohtu eelnev menetlus

  1. 04.11.2020 toimunud kohtuistungil selgitas kohus TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud menetlusõiguste käsutamise korda ehk kohtu ettepanekul asja võimalikku lahendamist kompromissi kokkuleppega. Lisaks kohus selgitas elatise maksmise kohustust ja korda, elatise maksmise sisu ja viisi. Kohtuistungipäeval 04.11.2020 esitas kostja vastuhagi elatise suuruse muutmiseks. Kohus märkis, et kostja suhtes ei ole elatist välja mõistetud, seega ei saa kostja esitada vastuhagi elatise vähendamise nõudes. Samuti juhtis kohus kostja tähelepanu, et vastuhagi tuleb esitada mõistliku aja jooksul, et vastaspool jõuaks dokumentidega tutvuda ja nõudele oma seisukoht kujundada ning vajadusel vastutõendid esitada. Praegusel juhul hiline vastuhagi ei ole kooskõlas mõistliku aja põhimõttega. Kohtumenetluse kestel pooled elatise vaidluses kokkuleppele ei ole jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 115 järgi on
  3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
  4. Kohus loeb sünnitõendiga tõendatuks, et L. N. (hageja) on sündinud xxxx (vanus xxxx.). Lapse emana on sünniakti kantud J. S. ja isana L. N.. Seega on J. S. ja L. N. lapse hooldusõiguslikud vanemad.
  5. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja ülalpidamiseks 555,33 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, so 2020 a. summas 292 eurot kuus alates hagi esitamisest 28.08.2020 (hagis ekslikult märgitud 01.06.2020).
  6. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17). 3
  3. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning 04.11.2020 kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (vt hageja nõude täpsustus tlk 60): - Lasteaiakulu nõue 72 eurot. Vaidlus puudub, et laps käib lasteaias ja sellega kaasnevad kulud. Kostja ei vaidlusta hageja nõuet ja kohus loeb põhjendatud lasteaiakuluks 72 eurot kuus. - Toidukulu nõue 150 eurot. Kostja leiab, et summa on liiga suur ja see võiks olla 50 eurot, sest laps käib lasteaias, sööb seal hommikusööki, lõunasööki ja õhtuoodet. Kohus leiab, et toiduainete hinnad ja seeläbi toidukorv on viimase aasta jooksul oluliselt kallinenud ja tegemist on kuluga kasvava lapse peale kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, lihatooteid, mahla, maiustusi jne. Kuna menetlusökonoomia seisukohalt oleks toidupoe tšekkide esitamine ebamõistlik ning nende esitamine ei välistaks vaidlust, kes millise osa perekonna toidukorvist tarbib, siis on põhjendatud lugeda lapse igakuiseks mõistlikuks toidukuluks 100 eurot. - Harrastused ja kultuuriüritused nõue 30 eurot. Kostja pakub, et kulud võiksid olla 10 eurot. Kohus leiab, et lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljaspool, käivad teatris, kinos, mängutoas, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Kohus loeb põhjendatud kuluks 30 eurot kuus. - Eelkoolikulu nõue 40 eurot. Kostja leiab, et kulud võiksid olla 20 eurot, sest laps käib 5 päeva nädalas lasteaias. Kohus nõustub kostjaga, et lasteaias omandab laps eelkooli teadmisi, kuid on tavapärane, et väljaspool lasteaeda õpetatakse lapsele ka kodus uusi teadmisi ja oskusi läbi erinevate mängude ja kooliks ettevalmistavate raamatute, vihikute abil ning selleks on vaja hankida vahendeid. Kohus loeb põhjendatud eelkoolikuluks 40 eurot kuus. - Kulutused hügieenile nõue 20 eurot. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda. Lasteaias nõutakse, et mähkmed oleks kaasas. Üks pakk mähkmeid maksab 25-35 eurot ja sellest jätkub kuuks ajaks. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. Kohus loeb põhjendatud hügieenikuluks 20 eurot kuus. - Ravimid ja vitamiinid nõue 50 eurot. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Perearsti ettekirjutusel võtab hageja D vitamiini ja lapsele on määratud kõrvarohi Vaxol, mis maksab 10 eurot ja mida laps vajab 2 korda päevas. Lisaks vajab laps külmetusravimeid (köha, nohu, angiin), mis paraku meie kliimavööndis on loomulik, et sügisilmade ja pimeduse saabumisega 4 kaasnevad külmetushaigused, lisaks multivitamiine ja C vitamiini. Kohus loeb ravimite ja vitamiinide põhjendatud kuluks 50 eurot kuus. - Eluasemekulud nõue 110 eurot. Vaidlus puudub, et laps elab koos emaga aadressil xxxx ja eluaseme kasutamisega kaasnevad kulud. Hageja eluasemekulud on järgmised: elektri tarbimine, TV ja kommunaalkulud (elamu hooldus ja remont, prügivedu, elamu üldelekter, lift, üldvesi, vesi ja kanalisatsioon, majakindlustus, küte, vee soojendamine jne). Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). 04.11.2020 toimunud kohtuistungil määras kohus hagejale tähtaja esitada tõendid kommunaalteenuste tasumise kohta. Hageja on eluasemekulusid tõendanud Xxxx arvetega, AS S arvega ja KÜ Xxxx arvetega. Kohus loeb põhjendatud ja tõendatud eluasemekuluks koos kommunaalkuludega 110 eurot kuus. - Kulud riietele ja jalatsitele nõue 100 eurot. Kostja leiab, et võiks kuluda 50 eurot kuus. Hageja põhjendab, et ainuüksi talvekombinesoon maksab 80 eurot. Jalanõusid ja riideid ostetakse lasteriiete poest, Ülemiste keskusest, Rimist, vahel ka järelturult. Kohus võtab riiete ja jalatsite kulude kindlaks määramisel aluseks Tartu Ülikooli uuringu veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), milles on leitud, et Tallinnas elava lapse vanuserühmas 3-6 aastat on kulud riietele ja jalatsitele keskmiselt 82 eurot (68 + kuni 21 %). Kohus leiab, et nimetatud kulu on individuaalne ja RAKE uuringus on jõutud järeldusele, et selles vanusrühmas lastel kulub kõige enam riiete ja jalaõude peale. Arvestades, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning laps on kasvueas (xxxx), kus garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada. Kohtu arvates on põhjendatud arvestada riietele ja jalatsitele 80 eurot kuus. - Transpordikulu nõue 40 eurot. Hageja elab xxxx lõpus ja transpordikulud on vältimatud hädavajalikeks sõitudeks, nt arsti juurde xxxx, poodi kui ka meelelahutuseks ja sotsiaalseks suhtluseks. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu, kuid ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kulu on ülepaisutatud. Kohus loeb mõistlikuks transpordikuluks kuus 40 eurot. - Sidekulud nõue 5 eurot. 04.11.2020 toimunud kohtuistungil hageja nimetatud kulust loobus. Seoses nõudest loobumisega arvestab kohus sidekuluna 0 eurot. 5
  4. Kokku on hageja põhjendatud ja tõendatud kulud summas 542 eurot (lasteaiakulu 72 eurot + toidukulu 100 eurot + kultuuriüritused 30 eurot + eelkoolikulu 40 eurot + hügieenikulu 20 eurot + ravimid ja vitamiinid 50 eurot + eluasemekulud 110 eurot + riided ja jalatsid 80 eurot + transpordikulu 40 eurot).
  5. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (

§ 102lg 2).

Kostja tugineb asjaolule, et kostja osutab lapsele vahetut ülalpidamist ajal, mil laps viibib isa juures. Vaidlus puudub, et kohus kinnitas 06.04.2020 kohtumäärusega kompromissi kokkuleppe isa suhtlemiskorras lapsega, tsiviilasi nr 2-29-

  1. Lapse ema on 29.10.2020 saadetud e-kirjas teinud kostjale ettepaneku arvestada elatisest maha lapse ülalpidamise kulud 7 päeva kuus. Kuigi isa leiab, et laps viibib isaga 8 päeva kuus, siis neljapäeva ei saa vahetu ülalpidamisena arvestada, sest isa viib lapse neljapäeva hommikul lasteaeda. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RK: 3-2-1-56-15 03.06.2015 p 11), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.
  2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt eraldiseisvat panust lapse ülalpidamisele. Kohtule on 06.04.2020 kohtumäärusega ja lapse ema teabega tõendatud, et laps viibib isa vahetul ülalpidamisel 7 päeva kuus (29.10.2020 e-kiri, tlk 58). Kohus on tuvastanud, et lapse tegelikud ülalpidamiskulud on summas 542 eurot, millest ühe vanema osa teeb 271 eurot. Pooled on tuginenud isa panuse arvutamisel lapsega viibitud päevade arvule ja seetõttu kui võtta keskmist kuud 30 päeva ja jagada 271 eurot 30 päevaga, saame, et päevas kulub lapsele 9,0 eurot. Arvestades, et laps viibib kostja juures 7 päeva kuus, siis panustab isa lapse ülalpidamisse 63 eurot kuus. Kui kohus peaks nõudma isa suhtlemiskorra ajal sisse samaaegselt lapse viibimiskulud ema juures, siis koormataks kostjat topelt, kuna kostja peaks osalema teise vanema kulude katmises perioodil kui isa kannab vahetult enda kulusid. Arvestades, et laps viibib seitse päeva isa juures, siis esineb mõjuv põhjus

§ 102lg 2 alus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks.

13. Lisaks on kostja tuginenud elatise vähendamisele põhjusel, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (xxxx laps), kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist (

§ 102lg 2).

Kostja ei ole kohtule usutavalt tõendanud enda majanduslikust olukorrast tulenevat võimetust anda lastele võrdselt ülalpidamist. Kohtul puudub veendumus, et elatise tasumisel hagejale jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. 6

  1. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
  2. Lapse isa töötab xxxx transpordiosakonnas ja palk koos lisatasudega oli oktoobris 2020.a summas 1069, 68 eurot neto. Kostjale kuulub korter xxxx. Kohus leiab, et kostja on kohtule näidanud ennast vähem materiaalselt kindlustatuna kui kohus on registritest tuvastanud. Kostjale kuuluvad järgmised kinnisasjad: reg nr xxxx, reg nr xxxx, reg nr xxxx, reg nr xxxx, reg nr xxxx, reg nr xxxx, reg nr xxxx. Samuti kuulub kostjale sõiduauto xxxx, ehitusaasta 2003 ja sõiduauto xxxx ehitusaasta
  3. Hinnates kostja varalist olukorda, leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 208 eurot kuus (271 eur lapse tegelikud kulud - 63 eur isa vahetu ülalpidamine).
  4. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks.
  5. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
  6. Kostja palub ülalpidamiskulude määramisel arvesse võtta riigi poolt hagejale makstavat peretoetust. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Peretoetusele on õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust. Kostja kannab igakuise lapsetoetuse üle lapse arvelduskontole. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada 7

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada hagejale väljamõistetavat elatist. 19. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi eest alates 01.01.2020 kuni 01.05.2020.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on kohtule tõendanud L. N. pangakonto väljavõtetega (tlk 10 jj), et kõnealusel perioodil on kostja lapsele elatist maksnud 31.01.2020 summas 292 eurot, 26.02.2020 summas 292 eurot, 31.03.2020 summas 292 eurot, 30.04.2020 summas 292 eurot ja 31.05.2020 summas 292 eurot. Seega on kostja nõuetekohaselt lapse ülalpidamise kohustust täitnud ja hageja elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata.

  1. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 208 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni kuna see arvestab hageja tegelikku ülalpidamisvajadust. Elatise maksed tuleb kanda hageja seadusliku esindaja J. S. arveldusarvele xxxx Xxxx pank, selgitusega „L. N. elatis“. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.