Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12170 Tsiviilasi D. P. hagi J.

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja K. K. (tlk 7-10) ning et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks 3 piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 645-685 eurot, s.h eluasemekulud 170 eurot, kulutused toidule 170 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 80 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80-120 eurot, muud vältimatud püsikulutused (jalgpallitrenn, muusikatunnid, logopeed, psühholoog) 100 eurot. Kostja on vaidlustanud eluasemekulude, toidukulude, riietuse ja jalanõude kulude ning muude vältimatute kulude suuruse. Seega ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut transpordikulude, tervishoiukulude, hügieenitarvete kulude ja koolikohustuse kuludele kogusummas 125 eurot. Kohus märgib üksnes, et tegemist on vajalike kuludega ja nende suurus on mõistlik. Kostja poolt vaidlustatud kulude osas märgib kohus järgmist: 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 170 eurot kuus. 19.10.2020 esitatud avalduses on hageja täpsustanud, et tegelik kulu on 213,66 eurot ning see koosneb maja ehitamiseks võetud laenu tagasimaksetest summas 450 eurot, elektrikuludest 50-200 eurot (olenevalt aastaajast), lisaks veel vesi, prügi, TV ja internet ning G4S kulu. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik 200 euro ulatuses. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka laenu ja kommunaalkulude kandmisel. Ebavajalikuks ei saa pidada ka TV ja internet ning G4S kulu, kuna nimetatud teenuseid tarbib eelduslikult ka hageja. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 200 euro ulatuses. Kohus arvestab, et elektrikulud erinevad kuude lõikes. 6.2 Hageja on märkinud söögikuludeks kokku 170 eurot. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas ei nähtu asja materjalidest, et hageja peaks 4 mingil põhjusel jälgima erilist dieeti, mille tõttu oleks keskmine toidukorv kallim. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks 120 eurot. 6.3 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samas märgib kohus, et riideid ja jalanõusid on erinevas hinnaklassis ning seega saab osta garderoobikaupasid ka soodsamalt. Seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud 80 euro ulatuses. 6.4 Hageja on välja toonud muud kulud 100 euro ulatuses, s.h jalgpallitrenn, logopeed, psühholoog, muusika. Samuti on hageja välja toonud, et soovitakse hakata käima ujumises ning sellega seoses lisandub ka kütuse kulu. Kohtu hinnangul on igasugune hobitegevus ja treening lapsele kasulik ja arendav. Samuti ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks kuluks logopeedi ja psühholoogi kulusid. Samas ei ole eluliselt usutav, et nimetatud kulusid suurtes summades ka igakuiselt tehakse. Kohus peab muid kulusid mõistlikuks 75 euro ulatuses. 6.5 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud 600 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa 300 eurot. Samas ei soovi hageja elatise väljamõistmist miinimumist suuremas ulatuses ning kohus loeb seega, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt miinimumile.
2. Kostja on viidanud Justiitsministeeriumi poolt avaldatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringule. Kohus selgitab, et nimetatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Samas tuleb kohtul kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud uuringu pinnalt. Samuti märgib kohus, et on kulude hindamisel eelnevalt juba arvesse võtnud, kas kulud on ülepaisutatud või mitte. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks üksnes viidatud uuringu alusel elatist vähendada. 8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on kostjale

§-s 102 lg 1 asjaolusid ka oma 07.10.2020 kirjas selgitanud ning andnud kostjale tähtaja asjaolude selgitamiseks (tlk 19-20). Kostja ei ole menetluses

5 § 102 märgitud aluseid välja toonud ega tõendanud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 9. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Lapse tegelikult kulud on igakuiselt miinimumist veidi suuremad ning kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 01.09.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga 6 alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt 8ndaks kuupäevaks hageja ema arveldusarvele. Kostja ei ole põhjendanud, miks soovitakse elatise tasumist alles 25ndal kuupäeval. Samuti märgib kohus, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetlukulud kostja kanda.
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulu tekkinud. Elatise nõude esitamine on riigilõivuvaba ning samuti puudus hagejal menetluses lepinguline esindaja. Seega jätab kohus küll menetluskulud kostja kanda, kuid väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7