lg 2 p 5,9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Aleksei Mihhailitšenko Isikukood 38802090355, kindel elukoht xx, xxx kodanik, xxx, xxx, kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 22.11.2018 otsusega
MS § 238 lg alusel vangistusega 7 kuud ja 10 päeva,
lg 1 alusel vangistusega 9 kuud;
MS § 238 lg alusel vangistusega 4 kuud,
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel vangistusega 1 aasta ja 1 kuu,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 28 päeva,
lg 1, 3 alusel vangistus asendatud üldkasuliku tööga 388 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat, karistus kustumata Kaitsja RESOLUTSIOON Toomas Pilt Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Aleksei Mihhailitšenko
MS § 238 lg 2 kohaselt A. Mihhailitšenkole mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 22.11.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - vangistus 1 (üks) kuu ja 13 (kolmteist) päeva – võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Kohaldada A. Mihhailitšenko suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 22.09.2020.a. Asitõend – DVD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A. Mihhailitšenkolt riigituludesse sundraha 438 eurot ja menetluskulud (kaitsjatasu) 106,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 544,20 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 45,30 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTU SEISUKOHAD Aleksei Mihhailitšenko on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest 22.11.2018 Harju Maakohtu poolt
Mihhailitšenkot karistati vangistusega 1 aasta ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 388 tundi ärategemise tähtajaga kuni 30.11.2020, samuti olles karistatud 17.08.2020 Põhja prefektuuri poolt
lg 1 alusel (tegu toime pandud 28.07.2020), uuesti 22.09.2020 kella 00:03 ajal Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas xxx kaupluses, olles alkoholijoobes, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata ühe 750ml pudeli valget veini Alsace Riesling maksumusega 10,79 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega Aleksei Mihhailitšenko pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o
Süüdistatav A. Mihhailitšenko tunnistas ennast kohtuistungil veini varguse katses süüdi, kuid väitis, et ei allunud turvatöötaja korraldusele seepärast, sest turvatöötajal olevat puudunud töövorm. Sellised A. Mihhailitšenko ütlused on vastuolus tema poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas A. Mihhailitšenko ennast varguse katses süüdi ja selgitas, et läks 22.09.2020 vanalinnas asuvasse xxx kauplusesse, et sealt veini varastada. Alkoholiosakonnas võttis ta riiulilt pudeli veini, peitis selle endale põue ja lahkus kauplusest, veini eest tasumata. Õues pidas turvamees ta kinni. Turvamees palus teda korduvalt endaga kaasa turvaruumi minna, kuid A. Mihhailitšenko keeldus, sest taipas, et turvamees sai aru, et A. Mihhailitšenko on toime pannud varguse ja ta peetakse kinni. Alguses eitas A. Mihhailitšenko turvamehele varguse toimepanemist, kuid siis läks temaga koos turvaruumi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü
MS § 238 lg 2 sätteid, vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. Samuti taotles prokurör moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 22.11.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistus 1 kuu 13 päeva - võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 7 kuud 13 päeva. Kaitsja palus võtta karistuse mõistmisel arvesse süüdistatava süü suurust, samuti seda, et asi, mida ta püüdis varastada, oli väheväärtuslik. Pudel veini on tagastatud kauplusele, tegevus jäi katsestaadiumi. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, süüd kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kuigi tegemist on katseajal toime pandud teoga, palus kaitsja mõista väiksema karistuse, kui seda taotles prokurör. Süüdistatav A. Mihhailitšenko kahetses ja palus anda veel ühe võimaluse. KOHTU SEISUKOHT Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et A. Mihhailitšenko süü
A. Mihhailitšenko poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud süüd tunnistavad ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ja kirjalike tõenditega. AS Prisma Peremarket avaldus 22.09.2020 ja turvamehest tunnistaja J E K ütlused kinnitavad, et 22.09.2020 kella 00.03 paiku peeti Tallinnas, xxx juures kinni meesterahvas, kes oli samas asuvast xxx kauplusest väljunud kauba - pudel veini maksumusega 10,79 eurot - eest maksmata. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tal seljas töövorm ja kaelas töötõend ning ta palus peale kassaliinide läbimist endaga turvaruumi kaasa tulla ühel meesterahval. Mees ei olnud agressiivne, kuid turvaruumi minekust keeldus ning hakkas ära liikuma. Tunnistaja pani talle käe ette, kuid mees tõukas teda ja jätkas liikumist. Füüsilist valu tunnistaja ei tundnud. Mingil hetkel libises isikul varastatud pudel pükste seest maha. Peale seda hakkas meesterahvas tunnistajast kiiremini eemale liikuma, kuid tunnistajal õnnestus ta kinni pidada ja turvaruumi toimetada. Tunnistaja kutsus politsei. Tunnistaja ütlusi kinnitab asitõendi – kaupluse xxx turvakaamera salvestuste – vaatlusprotokoll koos fotodega. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A. Mihhailitšenko kinni 22.09.2020 kell 00.45 Tallinnas, xxx asuvas xxx kaupluses. Harju Maakohtu 22.11.2018 otsus tõendab, et A. Mihhailitšenkot karistati
lg 2 p 9 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 388 tundi. Karistusregistri väljavõtte ja väärteootsuste 17.08.2020 ja 14.09.2020 kohaselt on A. Mihhailitšenko korduvalt toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Mihhailitšenko isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. Süstemaatilisus eeldab seda, et tuvastatav on teatav seos, ühetaolisus isiku käitumises. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. Mihhailitšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas varguste eest, teda on karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ka väärteokorras. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud A. Mihhailitšenkole harjumuseks. Seega pani A. Mihhailitšenko avalikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks A. Mihhailitšenko poolt täidetav, sest mittetöötaval süüdistataval puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on A. Mihhailitšenkot korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. A. Mihhailitšenkot on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste eest. Viimati asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid A. Mihhailitšenko jätkas ka üldkasuliku töö tegemise ajal varavastaste süütegude toimepanemist (sh väärteootsused 17.08.2020 ja 14.09.2020). On täiesti ilmne, et A. Mihhailitšenko ei ole suutnud õigustada kohtu usaldust, jätkates varavastaste süütegude toimepanemist. Süüdistatav on oma järjekindla õigusvastase käitumisega veenvalt tõestanud, et ükski tema mõjutamiseks kohaldatud vahend ei ole oodatud mõju avaldanud. Sellise käitumisega on A. Mihhailitšenko selgelt näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamisel arvestab kohus veel materiaalse kahju puudumist, varastatu väikest väärtust ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et A. Mihhailitšenkot võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Karistusregistri väljatrükist ja kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt karistati A. Mihhailitšenkot viimati Harju Maakohtu 22.11.2018 otsusega
lg 2 p 9 järgi lühimenetluses liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja 1 kuu, mis asendati üldkasuliku tööga 388 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. Seega pani A. Mihhailitšenko uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Eeltoodut arvestades tuleb A. Mihhailitšenkole mõista liitkaristus
Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna 22.09.2020 vastusest nähtuvalt on üldkasuliku töö tundidest sooritatud 388 tundi ja sooritamata 43 tundi. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus A. Mihhailitšenko suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Karistusaja algust tuleb lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 22.09.2020.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu määratud kaitsjale. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd A. Mihhailitšenko nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 438 eurot. Samuti tuleb A. Mihhailitšenkolt välja mõista menetluskulud (kaitsjatasu) 106,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. A. Mihhailitšenko ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul A. Mihhailitšenkol vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.