) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Rentest AS (hageja) rentis vastavalt rendilepingutele nr. 17602, 17508, 16894 KEG Ehitusgrupp OÜ – le (Kostja) kolme sõidukit. Hageja andis sõidukid vastavalt lepingutele Kostja kasutusse ja Kostja kohustus tasuma hagejale sõidukite kasutamise eest lepingujärgseid makseid (rendilepingu punkt: sõidukite kasutamise tingimused ja üldtingimuste punkt 5.2). Hageja on esitanud kostjale kokku viis arvet kogusummas 8580,41 eurot. Kostja on tasunud arvet nr. 1909529 osaliselt summas 800 eurot. Ülejäänud arved on kostjal täies mahus tasumata. Nimetatud põhivõlgnevus koosneb tasumata rendimaksetest (lep. üldting. p. 5.2) ja remont- ja hooldustöödest (lep. üldting. p. 6 kaskokindlustuse omavastutus). Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale lähtuvalt esitatud arvetest 7780,41 eurot, mis on kostja põhivõlaks. Hageja ja kostja on rendilepingu üldtingimuste punktis 5.9 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 20.05.2020 summas 1015,11 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus kasutab hageja seda õigust ja nõuab kostjalt kahju summas 40 eurot. Nimetatud sissenõudekulu on hagejal tekkinud seoses tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega. 2 2-20-7318 Hageja palub: 1. Mõista kostjalt hageja KEG Ehitusgrupp OÜ hageja Rentest AS kasuks põhivõlg summas 7780,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1015,11 eurot, sissenõudekulu 40 eurot. 2. mõista kostjalt KEG Ehitusgrupp OÜ hageja Rentest AS kasuks viivised alates 21.05.2020.a. põhinõudelt 7780,41 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingulise määraga 0,15% päevas. 3. mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 22.06.2020.a. (AET-is). Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 650 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 650 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda (13095,29 eur), hageja esindaja tehtud tööd, kuid ka asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 3 töötunni ulatuses, kokku summas 300 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 950 eurot (650+300).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.